Miks peaks mass 2G taha tulema...? 500kbit/s on 2G kliendi kohta mitte 2G saatja kohta.
Puise küla. Levi ei ole seal ainult Elisa võrguga, Telia ja Tele2 on on-the-road (maapinnast meeter ja läbi auto) saadaval, lähim mast on küll 7-8km kaugusel, Telial on seal suisa kolm sagedust B3,B7,B20 ning sinna masti läheb Elasa optika. Mina seal küll ilma netita ei jääks, aga muidugi on kena viriseda kui müügimehed on kallid kopsikud pähe tõmmanud ja keegi neid õieti üles panna ei oska.
Parksi küla. Telia ja Tele2 on ca 4km kaugusel ja Elisa alla 3km ning kolme sagedusega... On vaja tulla kõrgusesse, et metsa mõju vähendada, aga seal on üldiselt asi parem kui Puises. Vastavalt põhilisele piirkonnale tuleb valida ka teenusepakkuja lihtsalt, aga ma tean päris paljusid kes ei taipa isegi seda mitte vähematki. Mul on endal kaugem naabrimees, kes vahel toriseb et telepilt kakub, kasutab teenusepakkujat kes kõige kaugemal oma saatjatega ja üldiselt nagunii kiirustega piirkonnas kiratseb, aga normaalset tehnikat ei hangi, ISP'i ei vaheta ja jutustab 5G st et see nagunii varsti jookseb ise talle vastu pead
. Kui inime ei taha, ei saa aidata ka.
See on õpitud abitus, ma ütlen. Ja kui me seda saadet kodus sügisel vaatasime, vaatas naine mulle muigega otsa ja ütles - "noh, lähed teed ära we?"
.
Loomulikult, kui terendaks võimalus et äkki keegi kurtmise peale maakodusse optika ära sätiks, ma vinguks ka. Ja muide vingungi, aga ei säti keegi
.
Need näited ei ole piisavad et kaaluks ümber netistriimi eelistuse DAB'i kasuks. Ja need piirkonnad kus on veel leviaugud, need vähenevad üha. DABi puhul see nii kindel ei saa olema et igal pool kuulda oleks. See muide võib ka olla põhjus miks mõnedki riigid seda ei ole jäänud kasutama.
---
Mis on RF lainefüüsika seisukohalt valesti konkreetse paigalduse juures?
Screenshot 2022-01-27 at 00.39.36.png
Mis on valesti paigaldatud antenni juures?
Screenshot 2022-01-27 at 00.38.28.png
---
Ise küsin, ise vastan.
Esimesel pildil on näha et antenn on paigaldatud nii et signaal kulgeb enne lõpp-punkti üle plekk-katuse. Ei ole arvestatud sellega et plekk hakkab peegeldustega rikkuma signaali. Lisaks ei ole silmas peetud ka fresnelli, sest kui kasutatakse suundantenni, tuleb ka fresnelli jälgida . Kõige lõpuks, antenn on suunatud ligi 30 kraadi lähimast kiirust pakkuvast mastist mööda, kaugema masti poole (ja sedagi mitte täpselt) nii et signaal peab tulema üle mere, mille pind tekitab aga nn fiidingu effekti ning selle mahasurumiseks tuleb antenn paigutada võimalikult maadligi, nii 1-1,5m kõrgusele, mitte katuseharjale.
Teiselt pildilt näeme et tegemist on SISO antenniga, mis võimaldab kasutada ainult ühte antennikaablit ja sellega määratakse süsteem töötama minmaalse võimaliku kiirusega, mingist agregeerimisest pole juttugi sest piisavat signaali selleks ei teki. Kaabel on ka ebapiisavalt mastile kinnitatud, mereäärne tuul lõngutab igasuguse kaabli katkesse, kaabel on ka päris pikk, arvestades maja - 15m vähemalt.
Hea et üldse kuidagi töötab...
Pilt ka konkreetsest majast, videos on näha et antenn on katuse servaga risti. Vaja oleks aga idapoolsesse otsa panna, suunata lähimale mastile, nii jääks nii plekk-katus kui otse nina ees suur puu kõrvale. Peale selle tuleb loobuda antennikaablist ja panna sinna aktiivseade mis töötab läbi võrgukaabli. Punane joon näitab suunda mastile...
Screenshot 2022-01-27 at 01.02.10.png