Digi-tv.ee

DAB+ Koeru saatja alustab sellel nädalal, jälgige eetrit. Kanalil 7A.

Minu isiklik arvamus on, et see DAB test projekt on juba sünnist surmale mõistetud ja sellele ei ole tuleviku ning mõttetu sinna raha investeerida nii saatja poolt, kui ka sundviisiliselt kuulajaid/kasutajaid fakti ette panna, et FM on läbi. Äri? Jah, suur äri ja ja vaata kust poolt vaadatuna ja nii on. Et siis katame tihedalt üle Eesti DAB võrguga? Ei ole te suutnud veel isegi digi TV leviga hakkama saada, mis tõesti igale poole levib ja on. Raadiojaamadele on see saate kulude ja rohkemate jaamade eetrisse paiskamine nagu püksi pissimine ja alguses soe ja mõnus, pärast tuleb ebameeldiv külmatunne ja pissihais, mis lämmatab ja pükstest tuleb. Nii ehk naa, varem või hiljem tuleb autodesse interneti võimekus ja interneti raadiote kuulatavuse võimekus, mis ikka tunduvalt parem kui hädine DAB ja DAB-i levi. Kodused ja statsionaarsed asjad ostetakse juba nüüd pigem interneti põhised ja võimalused kordades suuremad, kvaliteet parem. Ei hakka pisiasjadesse minema ja kes vähegi mõelda ise suudab ja oskab, mõtleb ise edasi.

raivo kirjutas:Minu isiklik arvamus on, et see DAB test projekt on juba sünnist surmale mõistetud

Raske on mitte nõustuda. Rääkides kümne-kahekümne aasta perspektiivist, siis lihtsalt selleks ajaks pole enam tänapäevases mõistes raadiokuulajaid. Vaatame kasvõi tänast Eesti raadiomaastiku. Mis meil on? Valdavalt n-ö noorusnostalgiat põdevad Retro FM, Star FM ja muu taolise eilse ja üleeilse päeva muusikas kinni olevad keskealised ja vanurid. Tänane kolmekümnendates elav pigem ei ole raadiosõltlane. Kuulab juhuslikult, sõltuvust ei ole. Kahekümnesed saavad oma muusika- ja infolaksu kätte täiesti mujalt. Ja kui siia liita veel asjaolu, et internet siiski liigub nii ehk naa meie seadmetesse (ka autodesse) siis igati loogiline, et ka raadio niipalju kui sellest kümne aasta pärast alles on, leiab endale levivõimaluse just internetis. Tahame seda või ei, siis tänased, ühiskonnas veel mingit häält omavad tädi Maali ja onu Rait on kümnekonna aasta pärast "eilsed", kui mitte öelda surnud.

Olgu siinkohal ära märgitud, et ise olen selgelt üle poolesaja aasta vanune ja n-ö raadioga üles kasvanud ja raadiot igapäevaselt tarbiv.

raivo kirjutas:Et siis katame tihedalt üle Eesti DAB võrguga? Ei ole te suutnud veel isegi digi TV leviga hakkama saada, mis tõesti igale poole levib ja on. Raadiojaamadele on see saate kulude ja rohkemate jaamade eetrisse paiskamine nagu püksi pissimine ... . Nii ehk naa, varem või hiljem tuleb autodesse interneti võimekus ja interneti raadiote kuulatavuse võimekus, mis ikka tunduvalt parem kui hädine DAB ja DAB-i levi. Kodused ja statsionaarsed asjad ostetakse juba nüüd pigem interneti põhised ja võimalused kordades suuremad, kvaliteet parem.

Eestit pole vaja tihedalt DAB-saatjate võrguga katta, sest sagedusala on selline, et levib kaugele. Tasub meenutada, kui kaugele levis kunagi meeterlainel analoogtelevisioon. Digiraadio on veel paremas seisus, sest ribalaius võrreldes televisioonikanaliga on 4 korda kitsam, mis tähendab samuti paremat leviala. Ja arvestada, et praegune olukord on test ja saatjad ei tööta sellise võimsusega, millega kommertsteenuse korral. Heli kvaliteeti ju alles testitakse ning paistab, et algne vaimustus mitukümmend jaama muksi kohta on põrmustunud - peab vähem olema, et kvaliteeti hoida.
Digilevi katvuse puudulikkuse üle nurisemine on pigem kehva vastuvõtuvõimekuse tagajärg. Eesti digivõrk ei pea toetama toa- ja pulkantenne, vastuvõtt peab olema tagatud 10 m kõrgusel välisantenniga.
Interneti jaoks on vaja tihedalt tugijaamu panna.

Mis jaamade arvukusse puutub - see on programmitootja asi, kas tasub ära. Aga äratasumiseks peab levi olema. Ja näiteks mina ei viitsi internetiraadiot raadioaparaadist otsima hakata, kuigi see võimekus on raadiol olemas ja töötab. Paari lemmikumat jaama vahel harva kuulan, aga enne kuulasin neid tihti, sest need olid satil saadaval ja boksis paari nupuvajutuse kaugusel.

raivo kirjutas:Minu isiklik arvamus on, et see DAB test projekt on juba sünnist surmale mõistetud ja sellele ei ole tuleviku ning mõttetu sinna raha investeerida nii saatja poolt, kui ka sundviisiliselt kuulajaid/kasutajaid fakti ette panna, et FM on läbi. Äri? Jah, suur äri ja ja vaata kust poolt vaadatuna ja nii on. Et siis katame tihedalt üle Eesti DAB võrguga? Ei ole te suutnud veel isegi digi TV leviga hakkama saada, mis tõesti igale poole levib ja on. Raadiojaamadele on see saate kulude ja rohkemate jaamade eetrisse paiskamine nagu püksi pissimine ja alguses soe ja mõnus, pärast tuleb ebameeldiv külmatunne ja pissihais mis lämmatab ja pükstest tuleb. Nii ehk naa, varem või hiljem tuleb autodesse interneti võimekus ja interneti raadiote kuulatavuse võimekus, mis ikka tunduvalt parem kui hädine DAB ja DAB-i levi. Kodused ja statsionaarsed asjad ostetakse juba nüüd pigem interneti põhised ja võimalused kordades suuremad, kvaliteet parem. Ei hakka pisiasjadesse minema ja kes vähegi mõelda ise suudab ja oskab, mõtleb ise edasi.

Läheks veel kaugemale.
Ma ei näe üldse taolise eetris-leviva-raadio tulevikku - olgu DAB või FM.
Jutusaated? Selleks on podcastid.
Muusika? Taolise kvaliteediga?
Nalja teete?

Olen adminiga ja järgneva vastukajaga nõus.
Vaja olnuks DAB lahendust ajal, mil veel internetiajastu oli lapsekingades. Kuigi ka täna ei levi internet kõikjal, siis ka DAB ei hakka levima kaugeltki mitte kõikjal. Idapoolne piirkond jääb levita teadud põhjustel vist igavesti, kommertsraadiod ei olegi sinna niiväga huvitatud levima, kuna kuulajaskond, reklaamiturg, ei teeni tagasi.

Ainus, miks DABiile teatud valdkond panustab, on võimalus rohkem raadiojaamu eetrisse paisata, ehk igaühele oma raadiojaam
Mitme raadiojaama vahel üks tavakuulaja tavaliselt plõksib? Põhiliselt mängib oma lemmikjaam ja kogu muusika.

Täna ei aja keegi enam 10, meetrist masti üles, kui just laanes (siis on 50m miinimum ) ei ela. Püsiinternetiga kohtades, on meediatarbimise valikut tuhandetes, sinna konkurentsi DABi näol ei teki.

PS. Kuulasin minagi autoga ringi sõites seda DAB testi. Kes siin hõikas et teatud kvaliteet on juba talutav, on ilmselt juba enama, kui poolsajandi vanuses, mistõttu kuulmine on, nagu on. Selle eest ei pääse me keegi. No offence.
Kuid FM oli palju kõlavam ja meeldivama heliga, kui seda DAB signaal pakkuda suutis

Et siis soovitate eesotsas Scottiga, üks ja ainus, väga kõrge ja ka väga suure võimsusega mast keset Eestit püstitada,
milline oleks võimeline levitama DAB+ levi igale poole Eestis ?

See DAB+ on puhtalt kommertstoode. On huvitatuid osapooli, kes kohe kõik edastamisvõimelise mahu oma raadiojaamadega kataks ja nõuaks ilmselt lisagi.
Loodetakse, et tekib ka kuulajaid neile. Eesti elanikkonna hulk on mu tagasihoidliku arvamuse järgi liiga väike selle kaheldava väärtusega turu jaoks. Tehnoloogia on arengule jalgu jäänud.
Aga noh, kui on maksevõimelise kliente. Kuigi testivad seda DAB tehnoloogiat, tundub Duomeedia olevat paras rott, kuna Kanal2 jaoks neil pappi vabaeetri jaoks ei jätkunud, samas koosneski kanal suures osas reklaamist. Äriline otsus.

Mina kuulan DAB+

Tubli poiss. Istu. Kaks.

istu ise seal kaks
jätke virisemine DAB+ üle. Mina kuulan DAB+ edasi kuni saab.

Mõned kommentaarid seoses eelpool oleva aruteluga. Tegelikult paljusid aspekte on siin foorumis juba käsitletud (st. saab lugeda), aga veelkord põgus kokkuvõte.
Esiteks, raadio digipööre ei jää olemata. Analoog FM-levi, kui ligi 90 a. vana edastusmeetod, on juba moraalselt vananemas (sh. energiat ja sagedusressurssi raiskav) ja läheb ükskord niikuinii kinni ning ilmselgelt see ei ole ainult Eesti küsimus.
Teiseks, jälgida tuleks EU-tasandil toimuvaid arenguid. Eestis ei tasuks siinkohal jalgratast leiutada, kui ei olda ise võimelised sidetehnoloogiaid arendama (jutt ei ole rakendamisest). Siiani ei ole EU nõudnud veel üldist analoog-FM-edastuse kinnipanekut (nii nagu oli analoog-TV puhul), aga ma ei imestaks kui ükskord sinna jõutakse (nt. rohepöörde ja loodusressursside kokkuhoiu kontekstis). Kui EU suuremad ringhäälingutehnoloogia tootjad üks moment taanduvad hääbuva äriperspektiivi tõttu FM-edastuslahenduste pakkumisest/järelteenustest, muutub ka EU prof. ringhäälinguteenuse pakkujatel FM-edastusteenuse kvaliteedi tagamine jätkusuutmatuks. EU-tasandil nõutakse, et 2020. a. lõpust peavad uute autode raadiod maapealset digitaadiot toetama. Enamus EU riike testivad/arendavad juba DAB+ võrke. Märtsis oli nt. uudis, et Pariisis paigaldati Eiffeli tippu DAB+ antenn jne. Seega EU (ja EU prof. ringhäälingusektor) tundub praegu maapealse digiraadio lahendusena toetama DAB+ võrkude arendamist, DAB+ on täna valmistehnoloogia, süsteemilahendused on turul olemas, esmased rakenduskogemused saadud. Võrreldava alternatiivi puhul tegeletakse veel standardiseerimisega, rääkimata siis valmislahendustest ning rakenduskogemustest; ei ole ka selge, et kas või millised oleks EU prof. ringhäälingusektori võimalikud huvid nende alternatiivide suhtes. Ei ole ka nagu infot, et mõni tänane EU suurem prof. rahvusringhääling või av.-erameediakompanii kaaluks raadiolevi-edastuse lõpetamist ja ainult tavainterneti-edastusega jätkamist. Samuti ma ei imestaks, kui tulevikus ei ole, sarnaselt sidelahendustele, ka digi-ringhäälingu tehn. lahenduste eluiga enam a’la pool sajandit või rohkem.
Kolmandaks, internetist rääkides, kipub jääma mulje, et mitmetel on tegelikult puudulikud teadmised erinevate sidetehnoloogiate põhimõttelisest ülesehitusest, nende võimalustest ja piirangutest. Sh. millised on vastavate sidelahenduste põhimõttelised skaleerimisvõimalused, koormushaldus, võimalikud (süsteemi ja lõppkasutaja) ressursipiirangud, teenuse tehn. katteala arendamise võimalused jne. ning eeltoodust johtuvalt ka võimalikud teenuste hinnad lõpptarbijale. Raadiosageduslikes point-to-point tüüpi edastusele optimeeritud võrkudes broadcasti-tüüpi voogude edastamine on loomulikult mingites piirides võimalik, aga ei ole tehnoloogiliselt/majanduslikult optimaalne ja selle peab lõpptarbija ka vastavalt kinni maksma. „Internet kõikjal“ puhul kiputakse teinekord omavahel sassi ajama a’la IoT ja prof. (reaalaja) ringhääling-edastuse olemus, andmemahud, samaaegsete kasutajate arvu / koormuse aspektid jne. Taolised aspektid tasuks esmalt läbi mõelda.
Neljandaks, elektritoide ja stratkom, millest on ka siin foorumis korduvalt räägitud. St., mis saab internetist siis, kui elektritoidet ei ole? Kriitilisemates situatsioonides, kuidas tagada nt. üksikute võrguseadmetega (mida on realistlik generaatoriga toita) infoedastus ja patarei-, aku- või generaatortoitel vastuvõtt suuremal territooriumil (a’la 50+ km. raadius)? Alles eelmine nädal oli ühes suuremas piirkonnas katkestus keskpingefiidril, mille peal olev alajaam toitis ka piirkonna ühte tugijaama ning toitekatkestuse ajal oli ka mob. operaatori side maas. Piirkonna mob. mastidel olevad FM-tugisaatjad käivad maas pea iga plaanilise või rikkelise elektrikatkestusega, mis vastavat toitepiirkonda puudutavad. Mõnes kriitilisemas situatsioonis ei pruugi aidata ainult lähimas tugijaamas elektritoite taastamisest, kui toiteta on ka nt. suurem hulk transmissiooni- või võrguseadmed kuskil eemal, tugijaama ja regionaalse sidekeskuse vahel. Jne. Seetõttu mõistlik valik põhimõtteliselt erinevat tüüpi meedialigipääsu tehnoloogilisi alternatiive on oluline juba riiklikes huvides.
Nagu ma ka "AM-FM-DAB uudised" teema all 21:10, 08 Aug 2022 mainisin, tõenäoliselt jäävad tulevikus paralleelselt tööle internetiedastus ja digitaalsel raadiosidel baseeruv ringhääling, mis üksteist erinevates olukordades täiendavad. Eesti meediakompaniid saavad valida, millistes edastusmeediumites nad levida soovivad. Kasutajad saavad valida omale meelepärase meedialigipääsu meetodi, vastavalt oma meediatarbimise harjumustele ja av.-kvaliteediootustele; internetiedastuse puhul ka vastavalt vajaliku ribalaiuse eest makstes.
Viiendaks, nt. mõned Eesti raadiojaamad kipuvad vorpima erinevaid nišši-äppe. Mis puudutab neid, aga ka erinevaid podcaste ja raadiote internetiversioone, siis tekib hoopis vastupidine küsimus, et palju neid täna Eestis ikkagi reaalselt kuulatakse (võrrelduna nt. tavaraadio eetri-programmidega)? Mingi aeg tagasi liikus siin foorumis mingi info, et vist mitte eriti palju. Ja see poleks ka üllatav, kuna puhtalt internetis on konkurentsisituatsioon välismeedia tõttu ka oluliselt erinev. Lisaks, omal ajal kuulutati või ennustati on-demand meedia arenguga seoses klassikalise ringhäälingu taandumist, aga nagu aeg on näidanud, pole viimane kuhugi ära kadunud.

jbl123 kirjutas:jâtke vingumine DAB + üle. Mina kuulana edasi nii kaua kui saab DAB+

Istu.
Kuula.
Ja maksa kinni.

SigKom postitusele täienduseks - nädal tagasi ühes artiklis riigiesindaja ütles, et Eesti ei ole loobunud kesklainesagedustest ja Leviral on saatja olemas. Seda juhuks, kui muu enam ei toimi. Seega kesklaine raadiovastuvõtja peab igaühel samuti alles olema, et see vajadusel kasutusse võtta.

See pani mind korra mõtlema kas minul on AM raadio kuulamise võimekus olemas? Vist polegi. Köögiraadiol ainult FM, autos FM ja DAB. Kõik nõukaaja raadiod on välja visatud.