Mootorajam, teleskoopajam, polarmount jm.

[elit]

Kuidas Golden Media DiSEqC 1.2 H-Mount GM 50-120 end õigustab? http://www.lobster.ee/sat/index.php?bm=webshop&subaction=view&nodeID=421 Võrreldes Toroidal T90-ga oleks rahakotisõbralikum. On kellelgi antud isend kasutuses?

Mul ei ole kogemust nimetatuga, kuid ütleksin, et töökindla ja pikaajalisema ajami hind on peaaegu 2x kõrgem.

Ise mõtlen juba pikka aega mootorajami panekule.
On üks ameeriklaste ajam, mis igati meeldib (100% metall), kuid ei sobi hästi meil kasutamiseks, kuna minuteada on mõeldud lõunapoolsemate laiuskraadide jaoks (st. londi nurk on teistsugune ja ei hakka meil jälgima satkaart kogu pöörde ulatuses).
Jätan ta margi nimetamata, et keegi ei "läheks õnge". (Tõsi, kunagi kirjutasin ta margi).

[tramm]

Mul on mõlemad variandid VU+ järel. Isilikult mulle meeldib pööratav antennrohkem, kuna TRIAXi 110cm tundlikkus on parem. Mootor Lobsterist on vastu pidanud üle aasta.

[Scott]

On üks ameeriklaste ajam, mis igati meeldib (100% metall), kuid ei sobi hästi meil kasutamiseks, kuna minuteada on mõeldud lõunapoolsemate laiuskraadide jaoks (st. londi nurk on teistsugune ja ei hakka meil jälgima satkaart kogu pöörde ulatuses).
Jätan ta margi nimetamata, et keegi ei "läheks õnge". (Tõsi, kunagi kirjutasin ta margi).

Tahaks siiski marki teada. Varre nurk ei tohiks kuidagi põhjustada satikaare mittenägemist osaliselt. Kinnituse võimalused kas lubavad kõike näha või üldse mitte midagi. Viimasel juhul on DIY meetodid asjakohased, et asi siiski käima saada

[margusten]

Teleskoopajam on kindlalt parem, loks on seda väiksem mida pikem on teleskoop. Kinnitada ka siis antenni serva, mitta keskele. 24 tolli vähemalt. Mul 2.4M antennil 36 tolli ajam, töötab küll aga selline kummist kaitse oleks hea meie kliimas kus sajab koguaeg midagi.
Need HH mountid kipuvad loksuma - kuluvad lihtsalt ära paari aastaga.

actuators.JPG

[mustkass]

Mul oli kunagi katusel 1,4 meetrine ja sellise teleskoobiga nagu pildil,kui suur mootor oli enam ei mäleta aga loks oli sees,kui panna siis juba kahe mootoriga,et suunab ka vertikaalselt satile nagu naiteks sateksil.

[elit]

Scott
Põhjus on lihtsalt seletatav.
Kuna Clarke`i kaar, millel enamus kommerts-, ehk ütleme laiatarbe-satte paiknevad, asub Maa ekvaatoriga ühes tasapinnas ca 36000 km kõrgusel maapinnast, on selge, et nende sattide jälgimine Maa ekvaatorilt saab toimuda H-H puhul mootorajamiga ainult siis, kui tema lont on täiesti sirge ja antenn on kinnitatud vaatama rist-suunas.

Liikumisel Maa pooluste suunas Clarke`i kaar ei paista vaatekohast enam ühes tasapinnas olevana, vaid paistab nagu kumera kõverjoonena, mille jälgimiseks ongi vajalik londi nurk või polarmount.
Erinevus asukohtade tõttu pole väga suur, kuid siiski piiraks meil sattide H-H nägemist sirge londi puhul.
Teadmiseks neile, kes ei tea. H-H tähendab (pööret, ulatust, haaret) horisondist horisondini.

USA mootorajami mark on SG9120 B. Nimelt just B.

[satik]

--- selline kummist kaitse oleks hea meie kliimas kus sajab koguaeg midagi.

Mul on pandud terve aktuaatori pikkuses peale "katuseks" roostevabast katuse lihtprofiilist painutatud vari, mis kinnitub antennipoolsest otsast ning mootoripoolses otsas nagu sõidab kaasa vastavalt liikumisele. Mõõdetud ja paigaldatud on aktuaatori maksimaalasendis, lisaks on mootoripoolses otsas ka lisavari mootori külgedelt alla.
Varem oli mul probleem et nii umbes -10 -12C juures külmus ajam kinni, nüüd paaril viimasel aastal koos sellise lahendusega pole seda enam juhtunud.
Jälgima peaks et kui ajami selja taga on sein siis oleks miinimumasendis seinani veel piisavalt ruumi et ära ei rikuks ei seina ega varju.
Tasub ka arvestada et ajameid väga hermeetiliseks ei tasu ajada, sisse jääv õhk paneb keskkonna korrodeeruma, seega on hea kui see õhk saab pidevalt vahetuda. Kummilõdvikutel on kalduvus külmas kangeks minna (sisaldavad viimasel ajal kummi ainult nimes ) ning mootor või liigutades selle lihtsalt praguliseks tõmmata, sestap loobusin nende kasutamise mõttest.

[Scott]

Teadmiseks neile, kes ei tea. H-H tähendab (pööret, ulatust, haaret) horisondist horisondini.

USA mootorajami mark on SG9120 B. Nimelt just B.

http://www.galaxy-marketing.com/sg9120b ... nd-fta.htm



Ma ei näe mingit eripära võrreldes "tavalise" H-H mootoriga, millega terve satikaare kätte saab (kui eesolevaid takistusi mitte arvestada). Peamine, et mootori pöördtelje Maa teljega kokku ja offsetantenni kinnitusega õige nurga saab välja reguleerida.

[valzz]

Mootori juhendis on kirjas, et sõltuvalt asukohast on lont kas üleval või alla.

[p2rdik]

Tegelt ajavad need mootorajamid ja teleskoobid asja ära aga lõpptulemus on ikka, et fix-süsteem on kõigest üle.

Keeratavat parabooli võib soovitada ainult siis kui tõesti ruumi vähe ja soov oleks saada võimalikult laia haaret.
Või siis kui väga harva on vaja keerata.

Ise olen teleskoobi pealt osaliselt fix+mootorajamile üle läinud ja nüüd kindlasti enne talve koristan selle motoori ka ära, sest seda viidet/keeramist ei jõua vahest ära oodata.

[angry]

Olen olnud teleskoobi, polarmount jala ja 1,6 m taldriku kasutaja pikalt (20 aastat vist?), sel aastal läksin üle fix taldrikule. Keeramise aeg on tõesti tüütu, lisaks annavad kuivaks jäänud munakad-liigendid korraliku müra keeramise ajal maja konstruktsioonidesse ning õlitamine pikalt leevendust ei too. Hea põhjus sellise komplekti kasutamiseks on kerge fanatism, soov noppida satikaid ja eksootilisi kanaleid "servast". Viimasena keerutas panni praegu müügis olev Moteck'i V-Box, enne seda leidus ka tuunereid, kuhu positsioneer oli sisse ehitatud (Echostar näiteks). Täpsusest- kui jalg on korralikult vertikaali aetud, tõusunurk ja lõunasuund paigas, siis tulevad mõlemad servad nii kaugelt, kui vaba vaade lubab. Teleskoobi loksust saab kenasti üle sellega, et keermeslatti edasi kruviv "mutter" lasta treida mingist mõistlikust materjalist- õlipronks vm, ning originaal (tihtipeale mingi plastikust junn) visata allavett. Ja vastu pidasid need teleskoobid ilma täiendava kaitseta ikka korralikult- selle aja jooksul vast 3 tk käis läbi- viimane läks tänu pudenenud kummile ja jubedale välimusele konteinerisse, kuid oli veel täiesti töökorras.

[Henkka]

Tegelt ajavad need mootorajamid ja teleskoobid asja ära aga lõpptulemus on ikka, et fix-süsteem on kõigest üle.

Keeratavat parabooli võib soovitada ainult siis kui tõesti ruumi vähe ja soov oleks saada võimalikult laia haaret.
Või siis kui väga harva on vaja keerata.

Ise olen teleskoobi pealt osaliselt fix+mootorajamile üle läinud ja nüüd kindlasti enne talve koristan selle motoori ka ära, sest seda viidet/keeramist ei jõua vahest ära oodata.

Minu puhtisiklik arvamus (IMHO) on et fix süsteem T90 toroidal antenni baasil on hetkel meil Eestis optimaalne. Kellel on laiem vaateväli saadaval, paneb kaks T90 antenni.
Olen omal ajal ka aktuaatoreid kasutanud ning enam ei taha...
Minul on T90 paigutatud korrusmaja rõdule, mahub kenasti rõdu piiridesse ära ning väljastpoolt väga "agressiivne" ei paista.
Aasta jooksul pole majaühistuga probleeme olnud.

[tigekala]

Aga minu puhtisiklik arvamus on, et fix süsteem - igale satelliidile oma parabool, on hetkel meil Eestis parim, mis on võimalik.
Ja mitte ainult, meil Eestis...

[elit]

On kolm peamist põhjust, miks viimasel ajal üha rohkem eelistatakse multifeed`ga fiksantenne pööratavale:
- pööramisele kuluv aeg
- suurem töökindlus ja stabiilsus
- üha võimsamate transpondritega satid, mis võimaldavad kasutada üha väiksemaid antenne (mõelge/tuletage meelde kui suured antennid olid kasutusel analoogiajastul!).

Laia (või isegi H-H) haarde puhul on fiksantennide peamised puudused:
- neid on vaja palju (st. peab olema ruumi/kohta nende paigutamiseks)
- tuleb kasutada multifeed`e, millede äärtel jäävad signaalid nõrgemaks
- tuleb kasutada DiSEqC lüliteid, millede iga aste neelab kasulikust signaalist ca 3dB
- mitmeid kordi kallimad, kui üks pööratav antenn.

Olen mitu korda kirjutanud, et minu meelest on optimaalne 2 antenni:
- keskmise suurusega (1,5m otsefookus Ku ja C jaoks 30W...90E), kusjuures temaga saan vaadata ka kesksete enamvaadatavate sattide teenuseid
- 1,1m multifeed´ga [9 LNB-ga: 5W, 4W (suht nõrk), 0,8W, 4,9E, 7E, 9E, 10E, 13E, 16E, 19,2E, 23,5E - seega 11 satti]
- 1,5m antenni signaali saan lasta tüünerile kas otse või läbi DiSEqC lüliti.

Aga igaüks otsustab ise, mida, millega ja kuidas vaadata.

[satik]

Üldiselt olen nõus et fixantenn on üldiselt peaaegu parim, parimaks pean hoopis kahe aktuaatoriga antenni - seda siis suunamise täpsuse poolest, mind seadistusele kuluv aeg ei ole morjenda. Võimaldab kitsa suunadiagrammiga antenni suunata ka igasugusele ringitolgendavale nähtusele .

Olen olnud teleskoobi, polarmount jala ja 1,6 m taldriku kasutaja pikalt (20 aastat vist?), selle aja jooksul vast 3 tk käis läbi

Mul on see esimene Echostari teleskoopajam, arvan et äkki nii aastast 1995 vast, seegi tegelikult kasutatuna üles pandud. Mis aga on oluline - lõtke ei ole tänini, mingist konstruktsioonideni kanduvast mürast loen esimest korda ja määrinud munakat olen vist kolm või neli korda, seda vene grafiitmäärdega mis igale poole vahele poeb. Jala telge ja häälestusvõlle samuti, aga neid rohkem nagu korrosiooni tõrjeks...