Digi-tv.ee

Wagneri vägede juhi Jevgeni Prigožini sõnul on Venemaa rünnanud Wagneri võitlejaid rakettidega. Oma Telegrami kontol tõotas ta Vene sõjaväe juhtkonnale kättemaksu.

- Nad reetsid meid julmalt, püüdes võtta meilt võimaluse kaitsta oma kodusid ja hoopis Wagneri vägesid jahtida. Olime nõus leppima mõne kaitseministeeriumi mööndusega ja andma neile relvad ning otsustama, kuidas me oma riiki kaitseme. Kuid need si*a*ead ei rahunenud, ütleb Prigožin CNN-i andmetel salvestatud häälsõnumis.

- Nad märkasid, et me pole katki, ja andsid meie laagritele õhurünnakuid. Hukkus tohutu hulk sõdureid, meie relvavennad. Meie otsustame, kuidas nendele julmustele reageerime. Järgmine samm on meie.

Venemaa kaitseministeerium lükkas süüdistused tagasi. Ministeerium nimetas väiteid valedeks ja provokatsioonideks.

Prigožini sõnul on tema juhtumisel 25 000 võitlejat ning ta kutsus inimesi ühinema.

Vene sõjavägi saatis Doni-äärsesse Rostovi täiendavad väed. Prigožin teatas, et võitleb vaid professionaalsete sõduritega, kuid hävitab kõik, kes teele jäävad.

Veebis jagatud videotes järgi on võitlejad sisenenud piirkonna sõjaväe ringkonna staapi, politseihoonesse ja kohalikku siseministeeriumi esindusse. Videote tõesus on kinnitamata.

Moskva linnapea Sergei Sobjanini sõnul on ka pealinnas võetud kasutusele terrorismivastased meetmed, sealjuures viidud sisse täiendav kontroll tänavatel. Ta palus linnaelanikel suhtuda meetmetesse mõistmisega.

Prigožini väitel tulistasid ta võitlejad alla Vene sõjaväe helikopteri, millest tõendeid ei jaganud.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: Meduza, BBC

NATO jälgib olukorda Venemaal

- Me jälgime olukorda, ütles NATO pressiesindaja Oana Lungescu NRK-le.

Olukorda jälgivad tähelepanelikult ka mitmed Euroopa liidrid.

Väidetavalt võtsid Wagneri rühmituse palgasõdurid laupäeval kontrolli kõigi sõjaväeobjektide üle kahes Venemaa linnas Rostov-na-Donis ja Voronežis.

Suurbritannia endine kaitsejuht kardab Wagneri rünnakut Valgevenest

Suurbritannia endine kaitseülem Richard Dannatt kardab, et Wagneri rühmituse palgasõdurid kasutavad Valgevenet uute rünnakute baasina Ukrainas.

Wagneri rühmituse juht Jevgeni Prigožin tühistas laupäeval mässu sõjaväe juhtkonna vastu, saades vastutasuks amnestia endale ja oma palgasõduritele.

Lepingu raames kolib Prigožin ise Valgevenesse, kuid praegu on ebaselge, kui palju tema sõdureid järgneb. Kui neid on palju, kardab Richard Dannatt, et Valgevenet võidakse kasutada baasina Kiievi vastu suunatud rünnakuteks loodest.

- Asjaolu, et ta on Valgevenesse sõitnud, annab põhjust muretsemiseks, ütleb endine Briti kaitseülem Sky Newsile.

Arvatakse, et Wagneri rühmitusse kuulub umbes 25 000 sõdurit ja need on mänginud olulist rolli Venemaa katsetes vallutada Ukrainas uusi alasid.

Briti ajalehe Guardian küsitletud ekspertide hinnangul võib Vladimir Putini teade Wagneri palgasõdurite ettevõtte rahastamisest muuta tema sõjakuritegudes süüdimõistmise lihtsamaks.

Pärast Wagneri eelmisel nädalal toimunud riigipöördekatset ütles Putin, et palgasõdurite armeed rahastavad "täielikult" Venemaa võimud. Putini sõnul on Wagner ainuüksi tänavu riigieelarvest saanud 86 miljardit rubla.

Ekspertide hinnangul võib teade panna Putini kaudselt vastutavaks Wagneri sõdurite julmuste eest.

-  Nendel sõnadel võivad olla väga olulised tagajärjed, kuna need võivad panna Vene riigi ja Putini Wagneri tegude eest isiklikult vastutama, kommenteeris Londoni ülikooli kolledži õigusprofessor Philippe Sands KC.

Putin on varemgi püüdnud Wagnerist distantseeruda, sest palgaarmeed on süüdistatud inimõiguste rikkumises näiteks Kesk-Aafrika Vabariigis.

Rahvusvahelise õiguse professor Dapo Akande seevastu hindab, et Wagneri rahastamine ei muuda Putinit seaduse silmis automaatselt palgasõdurite kuritegudes süüdi. See võib aga olla osa laiemast süüdistuspaketist.

Poola saadab Valgevene piirile 500 politseinikku

Poola kavatseb saata Valgevene piirile 500 politseinikku, ütles Poola siseminister Mariusz Kaminski täna Twitteris.

- Seoses pingelise olukorraga Valgevene piiril otsustasin tugevdada meie vägesid 500 politseinikuga, kirjutas Kamisnki.

Piiril on juba 5000 piirivalvurit ja 2000 sõdurit.

Poola piirivalve ütleb, et laupäeval üritas Valgevenest kahe riigi vahelist piiri ületada 187 inimest.

Venemaa julgeolekunõukogu praegune aseesimees Dmitri Medvedev on Venemaa valitsuse ametlikus ajalehes Rossiiskaja gazetas kirjutanud põhjaliku artikli tulevikust.

Medvedev käsitleb oma artiklis Venemaa ja lääne vastasseisu, mis tema hinnangul kestab kaua, isegi aastakümneid. Tema sõnul pole aga tegemist ainult Venemaa ja Lääne vaidlustega, vaid praktiliselt kogu ülejäänud maailm on lääne vastu.

- Ei pea olema selgeltnägija, et mõista, et vastasseis venib väga pikaks. Vastasseis kestab aastakümneid. Üks võimalus selle lahendamiseks on kolmas maailmasõda, kirjutab Medvedev.

Medvedev soovitab oma artiklis ka mõningaid meetmeid, mida Venemaa peaks tema arvates järgmisena kasutusele võtma. Üks neist on diplomaatiliste suhete katkestamine Soomega.

"Soomega ja selletaoliste riikidega (nagu Poola, Balti riigid ja muidugi Suurbritannia) oleks kõige parem diplomaatilised suhted ajutiselt katkestada või vähemalt nende taset esialgu alandada, kirjutab Medvedev oma artiklis.

Soome ettevõtted on Venemaal alates 2022. aasta veebruaris agressioonisõja alustamisest Ukrainas äri teinud vähemalt enam kui 1,5 miljardi euro eest, selgub Yle MOT-toimetuse raportist.

Aruande kohaselt on Venemaal enim äri ajanud Soome ettevõtetest Energiayhtiö Gasum, Norilsk Nickel Harjavalta ja Neste Oy

Vene duuma tõstis mobilisatsioonile kuuluvate reservväelaste maksimaalset vanust viie aasta võrra. Kõrgeima sõjaväelise auastmega reservväelasi võib teenistusse kutsuda ka 70-aastaselt.

Edaspidi saab reservväelasi olenevalt sõjaväelisest auastmest teenistusse kutsuda maksimaalselt 40-, 50- või 55-aastaselt. Neilt ei nõuta sõjajärgset kogemust sõjaväes. Kõigis kategooriates mobiliseeritavate vanust tõsteti viie aasta võrra.

Sellest teatas Briti ajaleht Guardian.

Ukraina kavatseb pärast seda, kui Venemaa esmaspäeval Musta mere teraviljalepingust välja astus, rajada ajutise tarnetee, et võimaldada teravilja tarnimist, vahendas Reuters.

Teisipäeval ÜRO-le edastatud ametlikus kirjas öeldakse, et Ukraina loodud ajutine marsruut tähendab, et vilja veetakse läbi Rumeenia territoriaalvete ja majandusvööndi.

Ukraina president Volodymyr Zelenskyi ütles varem, et Musta mere teraviljalepe võib jätkuda ka ilma Venemaa osaluseta ning Ukraina püüab oma kohustustest kinni pidada.

Kremli esindaja Dmitri Peskov hoiatas aga, et Ukrainast meritsi vilja eksportimine oleks riskantne ilma Venemaa julgeolekugarantiideta.