Maaväline teema..

[peeter3000]

USA kosmoseagentuuri NASA kaubandusliku ühisettevõtte esimene ametlik lend on startinud.

SpaceXi laev Crew Dragon, mis vedas nelja astronauti, startis Eesti aja järgi kell pool neli Floridas Kennedy kosmosekeskusest.
ISS-ga on kavandatud dokkida veidi üle üheksa tunni hiljem. Uurimismissioon kosmosejaamas võtab aega kuus kuud.

[peeter3000]

Septembri alguses kosmosesse lennutatud ja seejärel jäljetult kadunud Tallinna tehnikaülikooli satelliit Hämarik andis möödunud nädalavahetusel endast lõpuks ometi elumärke, kui Tõravere observatooriumi antenniga püüti kinni temalt laekunud imeväike infokild.

„Saime satelliidilt signaali siis, kui ta Eestist üle lendas üleeile õhtul," kinnitas äsja Fortele tehnikaülikooli satelliidiprogrammi juht Rauno Gordon.

Tema sõnul sisaldas laekunud signaal telemeetriainfot satelliidi toitesüsteemi kohta - akude pinged, temperatuur, voolutarbed.

„Saime teada, et põhiline raadio ei tööta, ent varuraadio oli sisse lülitatud. Tõenäoliselt on lahti ka antennid ja tiivad," lisas Gordon ja lisas, et ühendus saadi tänu ülikooli tarkvaraspetsialisti Madis Kaalu suurele altruistlikule tööle ja Tartu observatooriumi juhtivinsener Viljo Allik kaastööle koos oma võimsate antennide ja saatjatega Tõraveres.

Vastuse saamiseks olid Kaal ja Allik saatnud satelliidi poole teele mitmeid pakette käsklustega, millele satelliit lõpuks vastas.

Nüüd asuvad teadlased alles täpsemalt uurima ja satelliidiga suhtlema, saamaks teada, mis seisus see on ja milliseid süsteeme saaks Maalt sisse lülitada.

„Selleks peame võimsamaks ehitama ka meie oma maajaama Tallinna Tehnikaülikoolis Mektory maja katusel. Satelliidile käskude saatmiseks on võimsust juurde vaja ning satelliidilt signaalide püüdmiseks on vastuvõtjat tundlikumaks vaja arendada," rääkis programmijuht.“Peamise asjana tuleb edasi arendada paraboolantenni, et sellega saaks vastu võtta UHF ja hiljem ka X-riba signaale. Tööd jätkub veel ka paljudele tarkvara eriala tudengitele.”

Tudengisatelliit Hämarik lennutati Lõuna-Ameerikas asuvalt Korou kosmodroomilt kanderaketi Vega pardal orbiidile 3. septembril. Satelliit tiirleb 550 km kõrgusel orbiidil kiirusega 7,6 km/s.

Eesti esimese tudengisatelliidiga EstCube saadi ühendust juba esimesel Eestist ülelennul. Ühendust ei ole aga siiani saadud Tallinna tehnikaülikooli esimese satelliidiga Koit, mis startis kosmosesse 5. juulil 2019.

[0000]

Väga positiivne uudis! Mul on Hämariku papist makett aknalaual, ootan huviga järgmisi (positiivseid) uudiseid. Loodan, et asjast saab asja

[peeter3000]

https://mobile.twitter.com/NASAPersevere
Marsikulguri twitterikonto

[viidikas]

Eesti pääseb: Maale kukub peagi suure Hiina raketi tuumikosa
https://www.ohtuleht.ee/1033495/eesti-p ... -tuumikosa
https://www.youtube.com/watch?v=29HGFep ... l=SkyRobot

[peeter3000]

Jõulupühal kosmosesse saadetud teleskoop James Webb on täielikult avatud, teatas USA kosmoseagentuur NASA laupäeva varakult Soome aja järgi.

Teleskoop transporditi kosmosesse kokkuvoldituna, kuna see oli liiga suur, et mahutada raketi noka täissuuruses.

NASA sõnul on teleskoobi avamine olnud läbi aegade kõige keerulisem projekt ning viimase peegelpaneeli avamine oli märkimisväärne verstapost.

Teleskoop peaks koguma uut teavet muu hulgas universumi algusaegade kohta.

Tehnoloogiliselt arenenud James Webb läks maksma üle kaheksa miljardi euro. See peaks olema enam kui 31 aastat tagasi kosmosesse saadetud Hubble'i teleskoobi järglane.

James Webbi peegli läbimõõt on 6,5 meetrit, mis on Hubble'i omast üle kahe korra laiem. Selle nädala alguses avas teleskoop oma 21 meetri pikkuse päikesevarju.

[rootsikunn]

[Scott]

Soome satelliidid Pate ja Matti

https://yle.fi/uutiset/3-12401428

[peeter3000]

(Aastal 2014) Paapua Uus-Guinea lähedal paikneva Manuse saare lähistel lahvatanud meteoor paistis teiste seas silma oma liikumiskiiruse poolest. Maa atmosfääri tabades ulatus see 45 kilomeetrini sekundis. Siraji arvutused kinnitasid, et Päikese suhtes liikus objekt veelgi kiiremini – 60 km/s. Seega ületas Päikesesüsteemist lahkumiseks vajalikku kiirust. Samal ajal viitas objekti liikumissuund, et meteoor pärines tähti lahutavast ruumist.

Luuresatelliidi andmetele toetudes polnud aga teadlased kindlad, kui suur oli mõõtmiste määramatus. Sõjavägi ei taha avalikult öelda, kui täpselt nende tehiskaaslased taolisi objekte jälgida suudavad. Ehkki Sirajil ja Loebil õnnestus seda siiski ligikaudselt hinnata ja saadud tulemust kinnitas meteoori liikumist uurinud anonüümseks jäänud analüütik, jäi sellest teadusajakirja retsenseerijate jaoks väheseks.

Selle aasta märtsis-aprillis õnnestus saada aga teadlastandemil tänu kosmosehuvilistele USA kaitseministeeriumi ametnikele arvutuskäigu õigsusele viitav kinnituskiri. Ühendriikide kosmosejõudude asekomandöri John Shaw ja kosmoseoperatsioonide juhtivteadlase Joel Mozeri kirjas sisalduvad analüüsiks tarvilikud mõõtemäärmatused. Analüüsi põhjal on seeläbi Siraji ja Loebi hinnangul 99,999 protsenti kindel, et Maad tabanud meteoor pärines tõesti tähtedevahelisest ruumist.

https://novaator.err.ee/1608564946/uuri ... it-meteoor