Digi-tv.ee

Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria järgi peaks universumi kauges minevikus aeg meie vaatenurgast kulgema palju aeglasemalt kui praegu. Nüüd saime täiendava kinnituse, et see tõesti nii on. Teadlastel õnnestus esimest korda näha, kuidas kauges minevikus liikus aeg universumis oluliselt aeglasemalt kui praegu, öeldakse ajakirjas Nature Astronomy avaldatud uuringus.

Astronoomid leidsid, et asjad arenevad tänapäeval viis korda kiiremini, kui universum oli vaid miljard aastat vana. Universumi vanuseks hinnatakse praegu umbes 13,8 miljardit aastat.

See puudutab aja dilatatsiooni ehk aja venitamist, mis tuleneb sellest, et universumi paisumine venitab samaaegselt aega. Kaugel asuv objekt, mis väreleb kord sekundis, vilgub Maalt vaadates harvemini kui kord sekundis. Universumi paisudes venib valgus ka läbi kosmose liikudes, mistõttu selle lainepikkus pikeneb. Seetõttu tunduvad iidsed galaktikad punasemad, kui nad tegelikult on.

Varem on supernoovadel olnud võimalik näha, kuidas nad on plahvatanud justkui aegluubis. Toona on sündmused edenenud umbes poole kiirusega..

Midagi seletamatult energilist paiskus Päikeselt Maale – midagi sellist pole kunagi varem nähtud ja füüsika ei suuda seda seletada.


Astronoomid on tuvastanud Päikeselt tuleva elektromagnetilise kiirguse – või üldiselt öeldes valguse – suurema energiaga kui kunagi varem nähtud. See puudutab gammakiirgust teraelektronvoltide energiavahemikus kuni 2,6 TeV.

See on samas suurusjärgus kui kõige energilisemad footonid, mis tekivad Cerni LHC osakeste kiirendis, kui prootonid või muud massiivsed osakesed omavahel kokku põrkuvad, kirjutab ajakiri New Scientist. Valgusosakese ehk footoni energia 2,6 TeV vastab valguslaine sagedusele 260 jottahertsi (YHz) või 2,6 × 10²⁶ hertsile või lainepikkusele 0,48 attomeetrit.

Hädaolukord" Venemaa Kuu maandumiskatsel.

Venemaal on ilmselt probleem oma katsega Kuule maanduda.

Dessandiga Luna-25 üritavad nad võita Indiat, mis peaks Kuu peale maanduma 23. augustil. Venelastel katkes laupäeval ühendus Luna-25-ga, kirjutab tehnoloogiaveeb Ars Technica.

Telegramis kirjutab Venemaa Föderaalne Kosmoseagentuur ehk Roskosmos, et nad analüüsivad olukorda.

- Operatsiooni käigus tekkis automaatjaama pardal hädaolukord, mis ei võimaldanud manöövrit etteantud parameetritega läbi viia.

Luna-25 pidi maanduma järgmisel esmaspäeval, 21. augustil

Teadlased usuvad, et Marsil elama asumiseks piisab 22 inimesest

Ameerika teadlaste sõnul on planeedil Marsil elujõulise koloonia rajamiseks vaja 22 inimest.

Arvutisimulatsiooni abil arvutas Virginia osariigi George Masoni ülikooli teadlaste rühm välja, kui palju inimesi on Marsil elujõulise koloonia loomiseks vaja.

Uuringut mainib Phys.org ja see näitab, et vaja on vähemalt 22 inimest, kuid nad ei saa olla ükskõik kes.

Samuti on nad hinnanud, milliseid teadaolevaid iseloomuomadusi on sellises isoleeritud elus edu saavutamiseks vaja, sealhulgas vastupidavust stressile, sotsiaalseid oskusi ja neurootilisuse taset.

Mitte ootamatult on Marsi koloonias kõige suurem võimalus ellu jääda ja areneda just meeldiva isiksusena iseloomustavatel inimestel, kes saavad seega ka tagada koloonia püsimajäämise.

ESTCube-2 planeeritud eluiga on 2,5 aastat ning selle jooksul loodavad teadlased teha korrosiooniteste ja katsetada Maa-vaatluskaameraid. Samuti püütakse leida lahendus kosmoseprügi probleemile.