Digi-tv.ee

USA kosmoseagentuuri NASA kaubandusliku ühisettevõtte esimene ametlik lend on startinud.

SpaceXi laev Crew Dragon, mis vedas nelja astronauti, startis Eesti aja järgi kell pool neli Floridas Kennedy kosmosekeskusest.
ISS-ga on kavandatud dokkida veidi üle üheksa tunni hiljem. Uurimismissioon kosmosejaamas võtab aega kuus kuud.

Septembri alguses kosmosesse lennutatud ja seejärel jäljetult kadunud Tallinna tehnikaülikooli satelliit Hämarik andis möödunud nädalavahetusel endast lõpuks ometi elumärke, kui Tõravere observatooriumi antenniga püüti kinni temalt laekunud imeväike infokild.

„Saime satelliidilt signaali siis, kui ta Eestist üle lendas üleeile õhtul," kinnitas äsja Fortele tehnikaülikooli satelliidiprogrammi juht Rauno Gordon.

Tema sõnul sisaldas laekunud signaal telemeetriainfot satelliidi toitesüsteemi kohta - akude pinged, temperatuur, voolutarbed.

„Saime teada, et põhiline raadio ei tööta, ent varuraadio oli sisse lülitatud. Tõenäoliselt on lahti ka antennid ja tiivad," lisas Gordon ja lisas, et ühendus saadi tänu ülikooli tarkvaraspetsialisti Madis Kaalu suurele altruistlikule tööle ja Tartu observatooriumi juhtivinsener Viljo Allik kaastööle koos oma võimsate antennide ja saatjatega Tõraveres.

Vastuse saamiseks olid Kaal ja Allik saatnud satelliidi poole teele mitmeid pakette käsklustega, millele satelliit lõpuks vastas.

Nüüd asuvad teadlased alles täpsemalt uurima ja satelliidiga suhtlema, saamaks teada, mis seisus see on ja milliseid süsteeme saaks Maalt sisse lülitada.

„Selleks peame võimsamaks ehitama ka meie oma maajaama Tallinna Tehnikaülikoolis Mektory maja katusel. Satelliidile käskude saatmiseks on võimsust juurde vaja ning satelliidilt signaalide püüdmiseks on vastuvõtjat tundlikumaks vaja arendada," rääkis programmijuht.“Peamise asjana tuleb edasi arendada paraboolantenni, et sellega saaks vastu võtta UHF ja hiljem ka X-riba signaale. Tööd jätkub veel ka paljudele tarkvara eriala tudengitele.”

Tudengisatelliit Hämarik lennutati Lõuna-Ameerikas asuvalt Korou kosmodroomilt kanderaketi Vega pardal orbiidile 3. septembril. Satelliit tiirleb 550 km kõrgusel orbiidil kiirusega 7,6 km/s.

Eesti esimese tudengisatelliidiga EstCube saadi ühendust juba esimesel Eestist ülelennul. Ühendust ei ole aga siiani saadud Tallinna tehnikaülikooli esimese satelliidiga Koit, mis startis kosmosesse 5. juulil 2019.

Jõulupühal kosmosesse saadetud teleskoop James Webb on täielikult avatud, teatas USA kosmoseagentuur NASA laupäeva varakult Soome aja järgi.

Teleskoop transporditi kosmosesse kokkuvoldituna, kuna see oli liiga suur, et mahutada raketi noka täissuuruses.

NASA sõnul on teleskoobi avamine olnud läbi aegade kõige keerulisem projekt ning viimase peegelpaneeli avamine oli märkimisväärne verstapost.

Teleskoop peaks koguma uut teavet muu hulgas universumi algusaegade kohta.

Tehnoloogiliselt arenenud James Webb läks maksma üle kaheksa miljardi euro. See peaks olema enam kui 31 aastat tagasi kosmosesse saadetud Hubble'i teleskoobi järglane.

James Webbi peegli läbimõõt on 6,5 meetrit, mis on Hubble'i omast üle kahe korra laiem. Selle nädala alguses avas teleskoop oma 21 meetri pikkuse päikesevarju.

(Aastal 2014) Paapua Uus-Guinea lähedal paikneva Manuse saare lähistel lahvatanud meteoor paistis teiste seas silma oma liikumiskiiruse poolest. Maa atmosfääri tabades ulatus see 45 kilomeetrini sekundis. Siraji arvutused kinnitasid, et Päikese suhtes liikus objekt veelgi kiiremini – 60 km/s. Seega ületas Päikesesüsteemist lahkumiseks vajalikku kiirust. Samal ajal viitas objekti liikumissuund, et meteoor pärines tähti lahutavast ruumist.

Luuresatelliidi andmetele toetudes polnud aga teadlased kindlad, kui suur oli mõõtmiste määramatus. Sõjavägi ei taha avalikult öelda, kui täpselt nende tehiskaaslased taolisi objekte jälgida suudavad. Ehkki Sirajil ja Loebil õnnestus seda siiski ligikaudselt hinnata ja saadud tulemust kinnitas meteoori liikumist uurinud anonüümseks jäänud analüütik, jäi sellest teadusajakirja retsenseerijate jaoks väheseks.

Selle aasta märtsis-aprillis õnnestus saada aga teadlastandemil tänu kosmosehuvilistele USA kaitseministeeriumi ametnikele arvutuskäigu õigsusele viitav kinnituskiri. Ühendriikide kosmosejõudude asekomandöri John Shaw ja kosmoseoperatsioonide juhtivteadlase Joel Mozeri kirjas sisalduvad analüüsiks tarvilikud mõõtemäärmatused. Analüüsi põhjal on seeläbi Siraji ja Loebi hinnangul 99,999 protsenti kindel, et Maad tabanud meteoor pärines tõesti tähtedevahelisest ruumist.

Mitu aastat ületunde ja miljardeid dollareid üle eelarve on NASA kuu rakett valmis katselennuks, enne kui astronaudid lõpuks kohale jõuavad.

98-meetrine rakett üritab saata tühja meeskonnakapsli kaugele Kuu orbiidile, 50 aastat pärast NASA kuulsat Apollo laskumist Kuule.

Kui kõik läheb hästi, võivad astronaudid olla valmis tiirlema ​​ümber Kuu juba 2024. aastal. NASA eesmärk on viia 2025. aasta lõpuks Kuu pinnale kaks inimest.

Start on kavandatud esmaspäeva hommikul Florida Kennedy kosmosekeskusest.

Plaan on ambitsioonikas: USA paigutab Kuule meeskonnad ja kasutab saadud kogemust inimeste Marsile saatmiseks.

(NTB)

Lisaks mõõteseadmetele ja kaameratele on Kuule suunduval Orionil pardal kolm mänguliste nimedega mannekeeni: komandör Moonikin Campos, Helga ja Zohar. Neil on tuhandeid andureid ja kümneid kiirgusmõõtureid ning nende kogutud andmeid kasutatakse mehitatud lendude planeerimisel.

Helga ja Zohar on torsod, mis jäljendavad naise keha. Saksa kosmosekeskus DLR on ehitanud torsod ja suurema osa kiirguse mõõtmise seadmetest. Iisraeli kosmoseagentuur ISA seevastu on Zoharile tootnud kiirguskaitsevesti.

Artemis I ei pruugi Soome aja järgi esmaspäeva pärastlõunal Kennedy kosmosekeskusest lahkuda.

NASA peatas lennu loenduse 40 minutit enne etteplaneeritud stardihetke. Insenerid peavad praegu läbirääkimisi stardi eest vastutava NASA direktori Charlie Blackwell-Thompsoniga, et jätkata loendust.

Üks kanderaketi SLS Block 1 neljast suurest RS-25 rakettmootorist oli talitlushäire. Survestamise ajal ei saanud mootor õigel temperatuuril kütust, mistõttu kütusevool mootorisse on planeeritust aeglasem.

Lisaks on avastatud pragu kanderaketi hapniku- ja vesinikupaake ühendava tüki termokaitses.

James Webbi teleskoop on teinud oma esimese pildi planeedist väljaspool meie päikesesüsteemi. Planeet kannab nime HIP 65426 b ja see ei ole elamiskõlblik, teatab AFP.

- See on pöördepunkt mitte ainult Webbi teleskoobi, vaid ka astronoomia jaoks, ütleb vaatlusmeeskonda juhtinud astronoomiaprofessor Sasha Hinkley.

Kuid see pole esimene kord, kui Päikesesüsteemist väljaspool asuvat planeeti pildistatakse. See juhtus aastal 2008 (2003a), kui tehti pilti planeedist Beta Pictoris b.

USA-s oodatakse, kas Artemise kuuprogrammi esimene lend suudab täna Floridast õhku tõusta. Esimene stardikatse tuli esmaspäeval viimastel hetkedel katkestada ligi sajameetrise SLS kanderaketi ühe mootori liiga kõrge temperatuuri tõttu. Uus plaaniline väljumisaeg on täna õhtul kell 21:17 Soome aja järgi.

Mehitamata lend viib kosmoseaparaadi Orion 42 päevaks ümber Kuu orbiidile. Hiljem on Artemise programmis korras mehitatud lend Kuu orbiidile ja lõpuks inimese tagasipöördumine Kuu pinnale. See juhtub kõige varem 2025. aastal.

Marsi kulgurid on leidnud taas võimalikke elujälgi.

NASA kulgur Perseverance leidis Marsilt suure hulga orgaanilisi molekule, mis on märgid, et planeedil võis olla elu.

NASA eksperdid ootavad leidude kinnitamist, kui kivid ühel päeval Maale tagasi transporditakse.

"Võime julgelt öelda, et need on kõige väärtuslikumad kivinäidised, mida oleme kunagi leidnud," ütleb David Shuster, kes tegeleb Perseverance'i leidude analüüsimisega.

Orgaanilist ainet on Marsilt leitud varemgi, kuid see avastus paistab silma selle poolest, et see tehti kunagise järve põhjas, kust võis tekkida elu. Lisaks on orgaanilise aine hulk varasemast suurem.