Digi-tv.ee

Kõige kriitilisem aeg saabub alates 20. augustist.

Milline võiks olla Baltimaade-vastane hübriidsõja operatsioon?
Stsenaarium oleks analoogiline sellega, mis leidis aset Krimmis: kohaliku vene elanikkonna väljaastumine, Vene eriväelaste ilmumine, kes tungiksid varjatult Baltimaade territooriumile ning haaraksid enda kätte olulisemad strateegilised objektid, lisaks viidaks rivist välja logistika ning elektrooniline infrastruktuur. Selle realiseerimiseks ei lähe tarvis palju sõdureid ning kõik toimuks ilma verevalamiseta.

Baltimaadesse on paigutatud kolm pataljonisuurust NATO lahingugruppi. Selle mõte on, et Venemaa rünnak tähendaks konflikti riikidega, millest sõjaline kontingent pärit on. Kas see taktika töötaks ohu olukorras?
Venemaa sõjaväelased leiavad, et nad on suutelised need pataljonid neutraliseerima.

Ühe hetkega oli eelkõige Läti (kuid ühenduste kaudu ka Eesti ja Leedu) elektrivõrk tohutus stressis. Kuna välisühendused olid piiratud, polnud kuskilt elektrit juurde võtta. Doominoefektina tekkis Läti põhivõrgus suur ülekoormus ja automaatseadmed hakkasid tarbijaid võrgust välja lülitama.
Suur osa Läti pealinna ja lähiregioone jäi pimedusse. Riias seiskusid trammid ja trollid. Mõnel Läti elektrifitseeritud raudteeliinil seisid rongid.

Tuumasõjas on kõik üles ehitatud psühholoogiale. Kreml oli kindel, et lääs annab järele, kuid nüüd nad teavad, et lääs ei tagane ja see hoiab neid tagasi Baltikumi-vastasest agressioonist. Viimaste kuude jooksul, alates sellest kui selle aasta veebruaris W76-2-ed paigutati Ohio-tüüpi allveelaevadele, on oht Eestile oluliselt vähenenud. Pigem keskendutakse Kremlis lähikuudel olukorra edasisele eskaleerimisele Ukrainas ja Valgevenes, et neid liita.