Digi-tv.ee

Tänane populaarne teema on ülikiire 100 Mps Interneti viimine iga inimeseni.
Ma jätaks eraldi teemaks mobiilse Interneti ja selle probleemid.

Kas keegi viitsib seletada, mida sellise kiirusega igas kodus tehakse?
Millest ma ilma jään, kui ise sellisel määral Interneti andmemahtu ei kasuta?

4K Netflix soovitab kiiruseks 25 Mps - kas selleks et 2 täiskasvanut ja 2 last saaks nagu korraga 4 ekraanil erinevat 4K pilti vaadata?

Huvitav, kuidas projekteeritakse linnaosa andmeedastus kiirusi, kas arvestusega, et maksimum kiirust ei kasuta kunagi kõik ning kliendi lepinguline 100 Mps ei ole tagatud, kui mingi eriolukord tekitab linnaosas suurema kasutuse?
Kliendilepingusse saab sellise tehnilise eriolukorra juriidiliselt korrektselt vormistada.

Meil Nõmmel vahetas Telia tasuta paari aasta eest 12 Mps ADSLi välja 50 Mps optilise vastu - algse paketi hind oli kusagil 20 EUR kandis ja isegi langes paar Eurot pärast kiiruse märgatavat suurendamist. Kuid kasutan sellest 50 Mps keskmiselt ainult 10 Mps.
Mina olen nagu rahul Telia püsivõrkude teenusega.

Teema on väga mitmetahuline, laias laastus äri ja suuremas osas tehniline ning sellest mõne sõnaga kokkuvõtet teha ei olegi võimalik.
Ärilisest küljest ei näe erilist vahet Telial või suvalise kaupluse müügimehel, kes üritav hea jutuga samaväärset toodet poole kallimalt müüja.
A la kui teil on 40 töötajaga firmas andmeserver, siis vajate automaatselt 100 Mps kiirust, mille eest maksat 4x enam ... kuigi enamasti piisab 10 Mps.

Kuid kuna päevalehtede sisuturunduse osas on viimasel ajal palju "arutlevaid artikleid" sel teemal, siis tundub, et käimas on Elisa PR kampaania konkurentide vastu, milles panustatakse numbritele ja tehnoloogiale millest 99% kodanikest aru ei saa.

Minu meelest on viimase aja arutelu mitte selle üle kas nett on aeglane või kiire, vaid selle üle kas mingi tingliku kiiruse hind on kohane, võrreldes näiteks naabrite Läti ja Leeduga. Ja päeva lõpuks näib et meil on ühiku hind siiski oluliselt kõrgem kui vägagi samadest oludest ja samal ajal arengut alustanud naabritel.
Viimasel ajal ei räägita enam ülikiire 100Mbit/s kodudesse toomisest, see piir on langenud 30Mbit/s juurde, kuna seda saab ka üle õhu kohale tuua (nagu 100't ei saaks:)). See üle õhu toomine ei ole mobiilse sidena lahendatud, seega sobib ka siin teemas pruukida.

Teenusepakkujad on ammu juba lepingutes end kindlustanud selle vastu, kui väljamüük ja reaalne tarbimine ületab piirkondlikku ressurssi - selleks on lepingus kirjas "kiirus kuni" . Mis tähendab et kiirem reeglina ei ole, aga aeglasem võib olla. Nüüd sõltub klientide n.ö. taluvusest, millal keegi kisama hakkab .

satik kirjutas:Minu meelest on viimase aja arutelu mitte selle üle kas nett on aeglane või kiire, vaid selle üle kas mingi tingliku kiiruse hind on kohane

Tele2-e lobitöö Eesti Ekspressi vahendusel. Ja Telia on oma kõrgete hindadega süüdi selles, et Tele2 ei saa oma odavat teenust müüa

See, et Netflix nii ütleb, ei maksa midagi. See on min piir, kus saad tarbida "vaesemehe 4k-d". Korruta aga Tamboviga läbi ja saad 40 Mps
Aga lapsed tahavad omai asju striimida (max 2k ehk 10Mps)....naine oma....siis on ju kõigil telefonid, mis istuvad pidevalt võrgus. Telekas, tolmuimeja, pesumasin, ressiiver, tüüner jne. Nipet.näpet 20 seadet, mis tarbivad netti pidevalt. Ja mina tundsin nüüd corona ajal, et oli hetki, kus jäi 100/100 vajaka.

h6bekuul kirjutas:See, et Netflix nii ütleb, ei maksa midagi. See on min piir, kus saad tarbida "vaesemehe 4k-d". Korruta aga Tamboviga läbi ja saad 40 Mps
Aga lapsed tahavad omai asju striimida (max 2k ehk 10Mps)....naine oma....siis on ju kõigil telefonid, mis istuvad pidevalt võrgus. Telekas, tolmuimeja, pesumasin, ressiiver, tüüner jne. Nipet.näpet 20 seadet, mis tarbivad netti pidevalt. Ja mina tundsin nüüd corona ajal, et oli hetki, kus jäi 100/100 vajaka.

Ega ei oskagi muud öelda, kui et olen ajast maha jäänud IT mees ning sama ka minu laste kohta - töötavad medistsiinis ning seal neti tühikulutamiseks eriti aega ei jää.

Sellest hoolimata tahaksin aru saada mis toimub ning kõik kommentaarid on teretulnud.


Minu teema aluseks olid kellegi Mikk Salu ülipikad artiklid Eesti Ekspress 27.05.20 ja 03.06.20, millest tehnilise detaile tabada üritades tekkis nõutus. Teemat algatades aga meenus ka et viimase paari nädala jooksul on trükimustaga Postimehe lehel märkega "sisuturunduse" ilmunud 2-3 korda täis poogent kellegi Elisa mehe pseudoteaduslikku teksti kvaliteedist. Tehnika inimesena ei ole viitsinud sellesse jamasse süveneda, kui dminus on see tekitanud mõningat hämmingut, mida tavakodanikule arusaadavat on võimalik nii pikalt kirjutada.


PS. need nipet näpet 20 asja, mis netti pidevalt tarbivad, olen ma lihtsalt netist tulemüüriga eraldanud - nagu mingid väiksed juaveid, kel hommikust õhtuni loojaga vaja kädistada ja midagi ei juhtunud, tolmuimeja töötab edasi ning külmik külmetab nagu muiste.

arkoko kirjutas:

satik kirjutas:Minu meelest on viimase aja arutelu mitte selle üle kas nett on aeglane või kiire, vaid selle üle kas mingi tingliku kiiruse hind on kohane

Tele2-e lobitöö Eesti Ekspressi vahendusel. Ja Telia on oma kõrgete hindadega süüdi selles, et Tele2 ei saa oma odavat teenust müüa

Et asju võrrelda, oleks parem kui need on laua peal kõrvuti.
Paraku antud teemas see nii ei ole.

Näiteks isiklik rahvusvaheline kogemus: sama tööga teenis Leedu IT mees 2 korda vähem, kui mina Eestis ning 4x vähem, kui mulle maksti sama töö eest Soomes.

See tähendab (kes viitsib võib parandada)

1. Et loogiliselt Leedus ongi maksevõime 2x odavam ja ka pakett peaks olema odavam
2. Et Soomes või Norras on suurema rahvaarvu tõttu andmeside tarbijaid 4 korda rohkem ning hulgi teenust pakkudes on hind ka kordades odavam.

Mulle tundub viimasest lähtuvalt, et Eesti on eelisseisus tänu kõrgemale IT tasemele ning ilma Teliata ma hakkama ei saaks, mis siis et lollidelt kooritakse kordades rohkem, kui nad tarbivad.
Olen aru saanud, et Tele2 ning Elisa tarbivad suures osas Telia taristuid ning tegemist on firmadega, mis üritavad lennata Telia tiibadel.
(Viimase väite puhul puudub mul vastupidine teave ning võin eksida)

Üks hiljutine näide E-kaubandusest.
Abikaasa leidis kohaliku E-kaupmehe saidilt jute vaiba, mille hind oli nende veebipoes alandatud 160.- Euro pealt 120.- Eurole ja abikaasa kohe väga rõõmus, palun telli see kohe.
Mulle tundus see hind nii lihtsa materjali eest kosmiline ning veidi guugeldamist ja sama asja tellimus Saksamaalt õnnestus kogusummas 60.- Eurot.
Nii võrreldes tundub Telia tehniliselt raskesti määratlevatel tehnilistel ja demograafilistel parameetritel müüdav teenud kordades eetilisem, kuid 90% Eesti veebi kaupmeeste tegevusest.

Mul on kahel objektil kaks 20/10 mega kiirusega Telia 4G ühendust. 72 eurot kuus - pole vist põhjust rõõmustamiseks sellise kiiruse eest.

"mida sellise kiirusega igas kodus tehakse? "
Ei ole nii, et kõik käivad sõiduautoga suvilas ja piisab metsavaheteest kus suvel sõita saab. Mõnel on vaja talvel palgid metsast välja saada ja kevadel killustikukoorem kohale tuua ja sügisel kartulikoorem turule viia.
Kunagise 20/5 ühendusega oli ikka paras piin fotoka mälukaardi jagu pilte üles laadida. Nüüd 100/100 on ka linuxi iso allalaadimine oluliselt lõbusam.

linni kirjutas:Mul on kahel objektil kaks 20/10 mega kiirusega Telia 4G ühendust. 72 eurot kuus - pole vist põhjust rõõmustamiseks sellise kiiruse eest.

See on 4G teema, milles isiklike kogemusi napib.

Samas kui maksta 72 EUR kuus, siis otsiks soodsamat varianti.
Tundub kaunis harv juhus, et on vaja sellist kiirust ning odavamat varianti ei ole?

aqv kirjutas:"mida sellise kiirusega igas kodus tehakse? "
Ei ole nii, et kõik käivad sõiduautoga suvilas ja piisab metsavaheteest kus suvel sõita saab. Mõnel on vaja talvel palgid metsast välja saada ja kevadel killustikukoorem kohale tuua ja sügisel kartulikoorem turule viia.
Kunagise 20/5 ühendusega oli ikka paras piin fotoka mälukaardi jagu pilte üles laadida. Nüüd 100/100 on ka linuxi iso allalaadimine oluliselt lõbusam.

Olen nõus, et Eestis on 0.5% lepingulisi kliente, kes seda kiirust periooditi tarbivad.

Teema püstitus on aga tingitud nõutusest, kes ja mida ajakirjanduses õieti ründab.
Viimase kahe nädala jooksul olen näinud ja lugeda üritanud Eesti Ekspressis ja Postimehes mingi kokku 30 lehte A4 formaadis artiklit (ilmselt leidub ka mujal), mis väidavad et Telia äri on ebaeetiline ning kvaliteet allapoole arvestust.
Ühesõnaga kaunis tohutu kogus trükimusta, mille autori eesmärk on ebamääarne või on see osa kellegi küsitava eetikaga turundus kampaaniast.


Pigemini on mul küsimus, kuipalju ja milleks tänäne kodukasutaja Interneti tegelikult vajab.
Epost, Facebook või Twitter ei ole ju vastus.

Me võime ju nõuda ning eeldada meeliülendavaid tehnilisi lahendusi, kuid selle kõigel on hind.
Kaupmees peab tegema investeeringuid taristusse ning leidma lahendusi investoritele kasumi teenimiseks.
Roheliste pilgu läbi läheb aga 90% andmesidele kulutatud kommerts serverite energiast läbustamisele.
Ehk terve UK aastane energiakulu.

Ajakirjanduses avaldatu võib ju tunduda konkurendi kätetööna, aga see ei tee olematuks fakti - mujal on odavam ja kiirem, kui meil.

Samuti võib rääkida investeeringutest taristusse, aga guugli esimene otsing annab vastuseks:

Telekomifirma Telia, kes teenis eelmisel aastal Eestis puhaskasumina 32 miljoni eurot, kavatseb omanikule dividendiks maksta ligi 35 miljonit eurot.

Ei lõhna väga investeeringute järele.

Ka googeldasin ja esimeses pakutud artiklis oli:
Kokku investeeris Telia läinud aastal Eesti turule enam kui 50 miljonit eurot.

linni kirjutas:Ajakirjanduses avaldatu võib ju tunduda konkurendi kätetööna, aga see ei tee olematuks fakti - mujal on odavam ja kiirem, kui meil.

Samuti võib rääkida investeeringutest taristusse, aga guugli esimene otsing annab vastuseks:

Telekomifirma Telia, kes teenis eelmisel aastal Eestis puhaskasumina 32 miljoni eurot, kavatseb omanikule dividendiks maksta ligi 35 miljonit eurot.

Ei lõhna väga investeeringute järele.

Võimas: Eesti Energia ületas miljardi piiri Kasum ..

Tallinna sadam tulu 44 miljonit
Tallink 49 miljonit
Elisa 20 miljonit
Telia investeeringud 50 miljonit

jne

Millest me räägime. Äri ja (tänaseid) tuleviku tehnoloogiaid ei saa panna ühte teemasse.
Igal äriettevõttel on aktsionärid, kes ootavad oma kapitali paigutusele tootlust.

Usun, et paljudele võib selle teema püstitus olla ootamatu, kui ajakirjandust ei jälgi.
Kui ma Eesti Ekspressi ei loeks ning Postimees koju ei käiks, siis ei oleks siin seda postitust.

Samas tean, et siin on palju nüanse mida ma ei tea ning loodan, et saan targemaks.

Siis ehk oled lugenud ka seda artiklit? https://majandus24.postimees.ee/6507532 ... atu-kasumi
Daatumit tasub tähele panna.

Läti on meile sarnaseim riiki, veidi suurema pindala ja rahvaarvuga. Samamoodi on seal Telia - https://www.teliacompany.com/en/about-t ... ds/latvia/ aga hinnad on teistsugused. Kas investor ei tahagi Läti eurosid niipalju kui Eesti omi?

Kindlasti tahab, aga on üks erinevus meil Lätiga - omanikering. Vaatame Eesti samasugust lehte - https://www.teliacompany.com/en/about-t ... s/estonia/
Lätis ei ole kaabelside osa 100% Telia käes, ainult 49% on. Äramärkimiseks - ka mobiilsides on osalus mitte 100% vaid 60,3%.
Ainult meil oldi lollid et parseldati kõik saba ja karvadega maha.