signaali võimendamine...

[torbik]

Kõigil nagu suht mõistlik tootepuu weebis kui asja täpset nimetust
ei tea on abiks otsimisel
http://www.serigo.ee/product_info.php?cPath=6_19&products_id=7050
http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store. ... e=!900-203

Satcom hulgi jah ja mis siis raha võtavad kõik vastu .

[indro]

Käisin siis eile Merges ja seal aeti juhe päris kokku. Rääkisin, et mul 4 telekat (millest kaks on esimesel korrusel juba omavahel ühendatud ja ka mingi võim on seal) ja vaja neile kõigile läbi ühe antenni kena pilt ette saada ja seda Ranteloni AD 20 võimendiga, mis asuks võimalikult antenni lähedal. Lõpptulemus oli see, et nende jutu järgi peaks ma ostma selle Ranteloni AD 20 võimu ja 2 BT-1 toiteliitjat. Ehk siis võimu viiks võimalikult antenni lähedale ja esimese BT-1 paneks sinna ning teise BT-1 mingi teleka juurde ja nii saadaks talle toite? Lisaks oleks siis vaja muidugi veel jagurit, kaablit millega seda toidet saata jne. Oskab äkki keegi seda Merges räägitut kommenteerida?


Kuna see asi paistab suht keeruliseks (loe: ka kalliks) minevat, siis huvitavad mind juba ka need võimendid, kus ühtlasi kohe ka jagur olemas ehk siis saab 3 teleka antennid otse selle külge keerata (kui ikka on üldse selliseid), nende headusest oskab keegi midagi rääkida?

[mesilane]

Käisin siis eile Merges ja seal aeti juhe päris kokku. Rääkisin, et mul 4 telekat (millest kaks on esimesel korrusel juba omavahel ühendatud ja ka mingi võim on seal) ja vaja neile kõigile läbi ühe antenni kena pilt ette saada ja seda Ranteloni AD 20 võimendiga, mis asuks võimalikult antenni lähedal. Lõpptulemus oli see, et nende jutu järgi peaks ma ostma selle Ranteloni AD 20 võimu ja 2 BT-1 toiteliitjat. Ehk siis võimu viiks võimalikult antenni lähedale ja esimese BT-1 paneks sinna ning teise BT-1 mingi teleka juurde ja nii saadaks talle toite? Lisaks oleks siis vaja muidugi veel jagurit, kaablit millega seda toidet saata jne. Oskab äkki keegi seda Merges räägitut kommenteerida?

Kuna see asi paistab suht keeruliseks (loe: ka kalliks) minevat, siis huvitavad mind juba ka need võimendid, kus ühtlasi kohe ka jagur olemas ehk siis saab 3 teleka antennid otse selle külge keerata (kui ikka on üldse selliseid), nende headusest oskab keegi midagi rääkida?

1) Kui kõik ühe külge panna tahad, siis läheb kaablit hirmpalju. Korralik antennikaabel ei ole seejuures ka väga odav (7 kuni 15 kr/m, või isegi rohkem)
http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store. ... e=!510-147

2) ühest toitesöötjast on küllalt, splitter (-id) on vajalik(-ud) signaali jagamiseks
http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store. ... e=!900-201
http://www.oomipood.ee/index.php?t=k_ki&i=931229
- ei ütleks et kallis. Kui tahad "odavat" ja "head" siis tuleb osta kaks asja - odav ja hea.

[kallo]

no mingi triaxi mastivõimendi plus toiteblokk ja neljane jagur plus hunnikf-pistikuid ja kaabel 500-600 vahel eelarvega olenevalt vajaminevast kaablist tuleb ilusti välja.

[indro]

Nagu ma aru saan, siis peaks piisama ka ühest BT-1-st siiski. Hakkasin aga seda mõtlema, et kuna katuselt tulev antennijuhe + 3 teleka väljundid (3 sellepärast, et all on 2 telekat juba ühe kaabli taha ja omaette võimendatud) saavad uluall ühes ja samas kohas kokku, siis oleks vist kõige parem teha ikka see ühendus seal. Ta pole siis küll päris antenni lähedal aga loodetavasti töötab ka asi nii ja ära jääks suurematsorti kaabeldamine.

Võimendiga tuleb kaasa vist ka toiteplokk alati? Mõtlesin et võibolla oleks hoopis kõige lihtsam see toiteplokk panna ühte tuppa (sein on kohe seal kaablite kokku saamise koha juures) ja juhe võimendini vedada, eeldusel et ulatab muidugi. Siis jääks üldse üleliigne kaabeldamine ära ja poleks ka seda BT-1 vaja.

[indro]

Kuna ei saanud ikka ühe antenniga 4 telekat korralikult tööle, siis sai pandud kaks ülemist telekat teise antenni taha. Teadsin ka varem, et see antenn on olemas aga kuna ühe teleka taga näitas ta halvasti, siis esialgu selle kasutamisele ei mõelnud. Panin aga võimu (Rantelon AD20) vahele ja tulemusega võib üldiselt rahule jääda, natukene nõrgem on teiste kõrval vaid Kanal 2, muud on vägagi head. Mõtlesin seda, et kevadel ostab vist ühe korraliku antenni ja püüab ikka kõik 4 telekat selle taha ühendada. Sellega oleks veel see positiivne, et saaks asendada vene aegsed kaablid, mis tõenäoliselt ei täida oma funktsiooni enam päris hästi.

Avastasin veel ka sellise asja, et kui mõni naaber näiteks kreissaagi kasutab, siis segab see telekat ja põhiliselt just Kanal 2-te, kas see on normaalne ja kas sellest on võimalik kuidagi ka lahti saada?

Samuti ootaks soovitusi, mis antenni poole kevadel vaadata, eeldusel et see ostetud Rantelon AD20 võim jääb ka kasutusse.

[dreamants]

Häid pühi!

Vaatan, et antud teema juurde on tulnud rida asjatundjaid, kes ehk võiks ka mulle näpunäiteid jagada. Probleem nimelt järgmine: jagan naabri majale signaali oma antennivõimendist, kaabli pikkus pisut üle 40m, peale võimendit on ahelas liinivõimendi just selline, et nõrgemad kanalid normaalselt näitaks (oli võimalus katsetada erinevaid), minul kõik pildid OK, naabril pltidel võrk peal, põhiliselt TV3. Kas see aitaks kui ennem liinivõimendit signaali veidi summutada? Või on paremaid variante?

Ette tänades, dreamants.

[dumbuser]

Mis mõte sel summutusel on ?
Üldiselt peab kkagi hakkama pihta sellest, milline on signaaliallikas. Stemal juhul on sul seal mingi konverter või krt teab mis jama, mis suudab 28 kanali ära läbustada. Kui sul mõõtmiseks apraati ei ole siis on kõige lihtsam teleka endaga proovida, kus signaalile moonutus tuleb ( kui on mõni väiksem telek), et lihtsalt käid mööda ahelat. Antenni juures, võimendi juurse magistraali otsades jne. Üldiselt alguseks vaata üle kõik kaablid, otsad ja kinnitused, seejärel igasugu tuunerite ja videomakkide ja muude asjade kõrgsagedusosad. Vbl on mõne tuuneri või maki väljund stt ja suudab läbu teha. Selle uurimiseks võid seadme lihtsalt ahelast välja jätta. No et, antennikaabel ei lähegi sinna sisendisse ja sealt edasi väljundist telekasse. Kõige kurvem võimalus on see, et kui sul signaali kuskile mujale sagedusele ei konverteerita ja see kaabel ( 40 m ) on antenniks. Siis liigub seal see, mis tuleb võimendist, pluss veel see, mida see antenn ise püüab. Sellisel juhul kipub kaablivahetuseks. Viimane juhtub ka siis kui kaabel on liialt peenike ja sumbuvus on täitsa arvestatav. Ntx RG59 tüüpi kaabliga on see üsna kindel.

[dreamants]

Muide summutamist ennem lisavõimendit soovitas naabrimehele ühe antennifirma müügimees ja müüs talle nii jagamisvõimendi kui ka summuti, mis muidugi mingit märgatavat tulemust ei andnud.
Oma küimuse olen ühe kohapealt valesti formuleerinud. Nimelt on naabrimehel võrk rohkemal või vähemal määral kõikidel kanalitel, kõige rohkem ETV-l. TV3 aga on see mis kõige rohkem läbi lööb (TV3-e logo on vahete-vahel märgatav).

[indro]

Minu teema ei tundu veel lõppevat, nii et teised võiksid oma probleemide jaoks teise teema teha.

Nüüd siis on aegajalt selline anomaalia, et TV3 vaadates lööb ETV hääl miskipärast sisse ja kuna seda ei juhtu koguaeg, siis teeb seda vist mingi seade kuskil läheduses? Milles võib probleem peituda ja kas selle vastu on olemas ka rohtu?

[aandra]

Point on mingis UHF perioodiliselt töötavas saatjas, mille sageduse ja ETV sageduste kombinatsioon (+/-) annab TV3 heli vahesageduse. See võib olla ka mõne jõmmi walki-talki! Uuri, kes eetrit "risustab". Väga tihti teevad seda ka meil keelatud sagedust kasutavad traadita telefonid.

[dumbuser]

Muide summutamist ennem lisavõimendit soovitas naabrimehele ühe antennifirma müügimees ja müüs talle nii jagamisvõimendi kui ka summuti, mis muidugi mingit märgatavat tulemust ei andnud.

Siin on nüüd mitu võimalust. Kas on naabrimees loll, sina loll või siis antennifirma on loll. Kui panna sõna loll asmele väljend sai valesti aru, ka siis on tulemus sama, võimalik on ka mingi kombinatsioon eelnenust.
Summuti mõte on signaali summutada, sellest saavad ilmselt kõik aru. Aga millest eriti aru ei saada, on see, milleks seda summutust vaja on.
No hakkame siis peale. Summutust on siis vaja, kui meil tarbija juures ei ole võimalik kogu spektri ulatuses ühtlast signaalinivood saavutada (ok, mingi 5 dB kõikumist ei oma üldiselt arvestatavaid kõrvalnähte). Nivoo ühtlustamiseks on võimalusi jälle kuhjaga. Kõige parem on reguleeritava nivooga võimendi, mis on siis igale sisendile erineva nivoo kruttimise võimalusega. Kuna see asi on kuradima kirves siis on odavam võtta võim, kus ei ole seda reguleerimist ja kasutada summuteid (kui vaja).
Normaalsete võimude puhul on üsna üheselt tuvastatav, millisele signaalile kuipalju matsu juurde aetakse. Ja siis tulebki hakata mööda rada tagurpidi minema. No ntx telekasse peab jõudma ütleme 65 dB. Telekast jagamiseni on ütleme 10 meetri. See teeb siis umbes 1 dB. Peale seda ( liigume hetkel võimendi poole) on signaali jagaja. No oletame, et 3'ne. Paneme jällegi juurde umbes 5 dB. Siis läheb asi võimendi külge. Oletame, et võimu ja splitteri vahel on 4m kaablit. Sel juhul unustame selle ära, kuna 4 meetri peale on parktikas kaod nii väiksed, et sellega jahumine läheb ainult ajaraiskamiseks. Seega peab meil võimendist välja tulema 65+1+5 ehk siis 72 (arvestame igasugu ühenduste peale kah natuke kadu). Kui nüüd võimendi keerab signaalile 20 dB juurde siis sisendis peab meil olema 72-25= 52 dB ( Siinkohal me ei hakka rääkima müradest ja signaal/müra suhtest.) Edasi on juba vaja mingit aparaati, mis suudab seda nivood mõõta, milline meil antennist tuleb. Ja vastavalt sellel, siis ka summutus valida. Kui antennist tuleb vähem kui 52 siis on juba tibake jama, sõltub muidugi kuipalju vähem. Kui aga telekasse jõuab signaal alla 55 dB siis ei pruugi enam pilt silmale talutav olla ja kogu asjaga peab hakkama otsast peale. Siis on lahenduseks juba kas vingem anteen või asjalikum võimendi. Kui antennist ikka üle 35dB mingi valemiga ära ei rebi siis võib kogu asja maha matta, kuna mõistliku raha eest ei kipu head tulemust saavutama. Kuna see aparaat aga väga odav ei ole siis tihtipeale aetakse silmaga läbi ja kogu eelnev on ilus mulin, millega pole suurt midagi peale hakata. Müügimehel aga on (no ütleme ausalt välja) üsna savi, mis nivood sul seal ringi tuiavad ja kuna ta saab ilmselt läbimüügi peale oma papi kätte siis muidugi aetakse sulle sujuvat kaali igasugu asjadest, mis kõik vaja läheb. Mina hakkaksin seda juttu alles siis uskuma, kui ta tõesti tuleb kohale ja kõik nivood üle mõõdab. Kuna meil on vaja ühes kaablis aegajalt erinevate allikate signaale siis on loomulik, et nad ei kipu võimendisse samasuguse nivooga jõudma. Sestap on ka olukord, kus ntx (ma kasutan siin TLN tingimusi) ETV jaoks on vaja 15 db summutust, soome jaoks ei ole vaja, TV3 tahab 8 dB jne. Selle summuti nimi on ka attenuaator. Kui see on kõik ilusti tehtud siis tuleb välja, et kõrgemad sagedused sumbuvad kiiremini kui madalamad ja et sellega peab ka arvestama. Et asi väga hull ei oleks siis minu kogemus näitab, et umbes 40 meetrise kaabli puhul (RG-6) pole mõttekas arvestada selle kõrgema sageduse sumbumisega. Kui aga liinid hakkavad olema üle 40 meetri siis on targem võtta juba paksemad kaablid ( RG-213) või kohapeal uus antennisüsteem ehitada, sõltub kumb lahendus odavam tuleb.
P.S. alguses olev tekst ei ole kellegi solvamiseks mõeldud. Ärge valesti aru saage. Samuti ärge võtke seda juttu piiblina vaid kaevake ise juurde. Neid pisiasju mida arvestada on küll ja veel. Eramajas peaks eelnenud jutust siiski piisama.
Loodan, et mõnele on sest jutust kasu kah.

[indro]

Tõstame vana teemat siis veel, kas on olemas ka mingeid filtreid mis ei lase konkreetset sagedust (kanali tööd) segada? Jama ikkagi Kanal2-ga, millel aegajalt päris tõsised häired - pole värve ja pilt tuleks nagu läbi udukogu.

[dumbuser]

No selle signaaliga on nii nagu enamuse asjadega. 100% tulemuse puhul kipub 95% tööd minema selleks, et saavutada viimast 5% tulemusest.
Jah on olemas filtrid, mis summutavad kindlaid kanaleid. indro puhul siis peaks kasutama võimendit millel on selektiivne sisend st igast sisendist pääseb vaid lubatud sagedusega signaal ja siis saab sisendile veel vajaduse korral sumbefiltri külge kruvida. Kuna kirjelduse järgi tundub, et mingi teine signaal suudab aegajalt domineerida siis on kõige parem kui viletsa pildi ajal teised signaalid eemaldada ja pildi kordamineku ajal saab teada milline signaal liiga tugev on. Jamaks kisub siis kui on ühe sisendiga võimendi ja üks antenn. Sel juhul peab lihtsalt erinevaid sumbefiltreid proovima. Summutuse väärtuse teadmiseks võib vabalt minu eelmise postituse põhjal teada saada. Ranteloni filtrid on hinnaga kuskil 150.-/tk (Vähemalt 2 a tagasi olid, hetkel pole enam kindel) Aga jama on selles, et kuskohast selle mõõteriista saab. Ise olen sama mure ees. Hetkel on ka ülileviga mingi "õnnistus". Kõige vähem aeganõudev on ilma nivoomõõtmiseta lihtsalt erinevad tükid kokku osta ja siis süsteem silma järgi häälestada. Ostmise ajal räägi müüjale kogu jutt ära, et pärast saaks mittevajalikud tükid tagasi tuua. Tõenäoliselt see ka õnnestub. Vähemalt ise olen alati suutnud nädalase aja endale välja kaubelda.
Üsna nukker on aga siis kui signaalinivoo, mis antennist tuleb, muutub aja jooksul kümnetes kordades. Sel juhul võib tegemise ajal tulemusega rahule jääda aga hilje pole enam samad tingimused ja kogu jama hakkab jälle otsast peale. Tõsi küll, ka siis saab hea asja teha aga selle hind kipub üle mõistlike piiride minema. Tegelt võid ka antennifirmadega rääkida, ehk nad oskavad öelda millised nivood seal on, kus sa elad. Aga see on ka selline üldine jutt. Niipalju kui mina olen tegelenud siis ka kahes kõrvuti majas on alati erinevused.

[tigekonn]

Tõstame vana teemat siis veel, kas on olemas ka mingeid filtreid mis ei lase konkreetset sagedust (kanali tööd) segada? Jama ikkagi Kanal2-ga, millel aegajalt päris tõsised häired - pole värve ja pilt tuleks nagu läbi udukogu.

Loogiliselt võttes ei saa selliseid filtreid olla, sest kui häiresignaal on samal sagedusel, mis kasulik signaalgi, siis filtreeriks filter ju ühtmoodi mõlemaid. Kui aga häiresignaal ei tule just kasuliku signaaliga samast suunast võiks kasutada suure suunatundlikkusega kitsaribalist antenni, mille võimendus külgsuundades peaaegu olematu oleks. Sellisteks antennideks on tavaliselt pikad ridaantennid. Reeglina mida pikem ja kitsaribalisem see on, seda kitsam on ka selle suunadiagramm ning sellest tulenevalt ka häirekindlam antenn. Juhul, kui kasuliku signaali nivoo häiresignaali omast oluliselt tugevam on võiks proovida ka enne võimendit signaali summutada, mis siis nõrga häirekomponendi teoreetiliselt välja peaks lõikama, ilma, et kasulik signaal sellest veel eriti kannataks ning selliselt puhastatud signaali siis hiljem juba täiendavalt võimendada. Ja erinevaid antenne liites tuleks muidugi jälgida, et sama nuhtluseks olev häiresignaal ka teiste süsteemi ühendatud antennide kaudu jälle sisse ei pääseks, kus filtrid juba tõesti kasulikuks võivad osutuda.