See 21-50 Triax Unix andvat 44. ja 46. kanalil tugevama vastuvõtu kui 21-69, mis on ka loogiline. Samas on teada, et tulevad kasutusele ka kanalid 61-69. Minul on see viimane variant ja ma ei kurda - antenni taha midagi ei jää - kui jama on, siis tuleb see eetrist.
Aga Viimsi juurde tagasi. Kui Kloostrimetsa torn on selja taga, siis on kõige efektiivsem kasutada pikisuunas veerandlaine võrra antennide nihutamist. Kasutada kahte (või nelja) antenni, millest pooled on veerandlaine võrra eespool kui teised. Kui probleemiks on ka eest möödakulgev tee, kus igasugu sisepõlemismootorid ringi plärisevad, siis oleks mõttekas suruda antenni diagrammi kokku vertikaalsuunas ehk panna antennid maatriksis üksteise kohale (seda näeb, kui BER halveneb mõne asjanduse möödasõtmisel, vt samal ajal ka analoogi, seal on siis täpid ja kriipsud näha!). Konstruktsiooniliselt oleks UHF-ala puhul lihtsam antennide panek kõrvuti horisontaalselt, sest niimoodi UHF-antenne panna, et mastitoru läheb elementide vahelt läbi, ei ole soovitav. Tuleb ette võtta rauatöö - keevitamine või painutamine. Kui on 2 antenni, siis laia U-kujuline kandur, mille kumbagi otsa lähevad antennid, üks natuke ette- ja teine tahapoole, kummalgi siis raskuskeskmest natuke kõrvale. Lainepikkus võtta 45. kanali kesksageduse 666 MHz (kas pole saatanast?
) järgi 300/666 ehk 0,45 m, sellest veerand on 11 cm, kaabel tuleb 8,7 cm võrra liitmiskohani lühem võtta tollel antennil, mis on Espoole lähemal. Siis selja tagant tulev signaal on kummaltki antennilt vastandfaasis.
Kui 4 antenniga teha, siis ma laseksin kokku keevitada sellise konstruktsiooni, et on 2 horisontaalset toru või vinkelrauda, mis lähevad masti külge (2 selleks, et mastil pöörlema ei hakkaks) ja nende küljes on kummaski otsas püstised torud, mille kummagi otsa küljes on antenn. Triax-i kinnitust on võimalik panna nii antenni alumisele kui ka ülemisele küljele, antenne endid siiski pöörata ei tohi, sest siis läheksid signaalid vastandfaasi ja ka vihm sajaks dipoolikarpi sisse. Too 4 Triax-iga oleks juba tõeline relv! Seda nihutamist teeks siis nii, et ühe poole ülemine ja teise poole alumine on ühes faasis, kaablid ühte punkti kokku ja sinna kahest paralleelsest 75-oomise kaabli jupist veerandlainetrafo (selle arvutus sai eespool tehtud). Ja võimendit tolle puhul tõenäoliselt üldse kasutada ei tulegi. Mida rohkem sellises situatsioonis võimendada, seda hullemaks läheb.
Siis antennide võimekuste võrdlemisest. Hoolega tuleb tähele panna, kas antakse dBd (poollainedipooli sihtes) või dBi (isotroopse antenni suhtes). Viimane number on paari dB võrra suurem. Tavaliselt antakse dBd.
