Digi-tv.ee

Kas keegi Eestis ka sellist vidinat pakub ?
http://www.atechfabrication.com/product ... a_boom.htm

ma ka sattusin samale lehele
http://www.atechfabrication.com/product ... tilter.htm

eh

http://www.joutsa.fi/lukio/antennit/kuva15.jpg
http://www.joutsa.fi/lukio/antennit/#kuvia

http://www.televes.com/hojastecnicas/103758.pdf

Päris põhjalik artikkel antennide paralleelsuse eelistest, puudustest, ja praktlistest mõjudest http://pages.cthome.net/fmdx/stackant.htm

eh

carrierlost kirjutas:Päris põhjalik artikkel antennide paralleelsuse eelistest, puudustest, ja praktlistest mõjudest http://pages.cthome.net/fmdx/stackant.htm

Erinevalt üldteoreetilistest oli siin suhteliselt kindlalt pakutud, et horisontaalpaigutuse korral on antennide optimaalne vahekaugus 0.94 lainepikkust. Alla 0.5 ja üle 1 läheb asi hapuks. Kui mäletan õieti, et siin foorumis mainiti, et Espoo vastuvõtul eksperimentaalselt kindlakstehtud optimaalne vahekaugus oli 45 cm. Kui arvutada selle koefitsendi järgi sagedus, millele see vastab siis saame selleks 626 Mhz (0,94*300/0,45) e. ligilähedaselt E32, E44 ja E46 kanelite keskmine, (630Mhz).

Horisontaalse vs. vertikaalse paigutuse kohta jäi mulle silma veel paar fakti, mis siit foorumist ei ole läbi jooksnud - horisontaalpaigutuse kohta väideti, et signaalide liitmisel saavutatakse signaali tõusuks võrreldes ühe antenniga pakuti suhteliselt madalat 1,2 dB võrreldes vertikaalse paigutuse 2,5 dBga. Kusjuures - horisontaalse paigutuse koha pealt veel - rõhutati, et antenne ühendav horisontaalne poom peaks olema ilmtingimatta mittemetalliline.

carrierlost kirjutas:Praegune olukord:

Asukoht vastuvõtutingumuste kohalt suht niru - Tallinn, Männiku, põhjapoole on künkake ja muud takistused (kask, majad jms.)

Kaaluksin ka võimalust naabrimehega koostööd teha, kui tema maja (ehk isegi korrusmaja?) katusel vastuvõtutingimused paremad.

Jämeda RG11 (ca 7-8.5 kr/m, trossiga, traadiga või ilma) ja võimendi kasutamisel liini pikkus pole eriline probleem.

kas keegi teab,kas Saare-ja Hiiumaal keegi Rootsi digi-tv ka välja võtab?
näiteks Gotlandi saarelt?

eh

buhh kirjutas:Ei tahaks kurvastada, aga olukorras
1x Triax Unix 100 21-69 10m teleskoobi otsast (kõrgus maapinnast ca 18m.) Suunatud Espoo poole ja Võimendi Masti tipus AD-10
ning pilti ei näe ka hea leviga päevadel, siis minu hinnang olukorrale ON lootusetu.

Probleem just selles ongi, et hea leviga päevadel on asi halb. Kui Sul pole pilti ka kehva leviga päevadel, siis on midagi põhimõtteliselt valesti (väga kaugel saatjast vmt).

carrierlost kirjutas:

carrierlost kirjutas:Päris põhjalik artikkel antennide paralleelsuse eelistest, puudustest, ja praktlistest mõjudest http://pages.cthome.net/fmdx/stackant.htm

Erinevalt üldteoreetilistest oli siin suhteliselt kindlalt pakutud, et horisontaalpaigutuse korral on antennide optimaalne vahekaugus 0.94 lainepikkust. Alla 0.5 ja üle 1 läheb asi hapuks. Kui mäletan õieti, et siin foorumis mainiti, et Espoo vastuvõtul eksperimentaalselt kindlakstehtud optimaalne vahekaugus oli 45 cm. Kui arvutada selle koefitsendi järgi sagedus, millele see vastab siis saame selleks 626 Mhz (0,94*300/0,45) e. ligilähedaselt E32, E44 ja E46 kanelite keskmine, (630Mhz). Horisontaalse vs. vertikaalse paigutuse kohta jäi mulle silma veel paar fakti, mis siit foorumist ei ole läbi jooksnud - horisontaalpaigutuse kohta väideti, et signaalide liitmisel saavutatakse signaali tõusuks võrreldes ühe antenniga pakuti suhteliselt madalat 1,2 dB võrreldes vertikaalse paigutuse 2,5 dBga.

Ei usu seda signaalitugevuse erinevat lisandumist horisontaal- või vertikaalpaigutuse korral. Vahet pole, kust see elektromagnetlainete energia kokku korjatakse. Tähtis on, et ei mindaks teda teise antenniga esimese eest ära korjama, s.t. mitte liiga lähedalt. Seega pole mõtet arvutada mingit keskmist, vaid lähtuda pikimast lainepikkusest.

carrierlost kirjutas: Kusjuures - horisontaalse paigutuse koha pealt veel - rõhutati, et antenne ühendav horisontaalne poom peaks olema ilmtingimatta mittemetalliline.

Kui nad antennide tasapinnalt ühendada, siis jah. Kui mõlemad antennid tõsta poomist ülespoole (kasutades U-kujulist poomi), siis mitte.
Niisugune ehitus mõtet ette võtta ikkagi üksnes siis, kui:
1. ollakse kindel, et 3 dB (-liitmiskaod, üle 2,5 dB pole loota) signaali tugevnemine annab mingit efekti, s.t. piiravaks faktoriks ikka on võimendi omamüra ja mitte miski muu, või
2. suunadiagrammi teravdamine (kõrvuti paigutamisel horisontaalsuunas, üksteise kohale paigutamisel vertikaalsuunas) ikka annab loodetud efekti segava signaali mahasurumisel. Võib hoopis juhtuda, et selle asemel saab kehvema vastuvõtu ülilevi ajal asendust pakkuvatest saatjatest, mis jäävad suunast kõrvale (Pernaja, Anjalankoski)

Peaaegu kõiges ühinen sellega, mida ütles mart kahes postis.

Vastuvõtu võimalikkust tuleb proovida tavalevi tingimustes ehk mitte ülilevi ajal, mis tekkib ainult kõrgrõhkkonna puhul, kusjuures pole üldse oluline õhu temperatuur. Tavasajud peaaegu ei mõjuta levi.
Ülilevi on soodne ülikaugeks vastuvõtuks.

Ka mul on üks antenn metallpoomist kõrgemale tõstetud, mistõttu poomi
mõju ei tähelda (ka muudel põhjustel).

Kaks antenni annavad kaheldamatult tugevama signaali kui üks (palju kordi selles veendutud), kuid siiski imet teine antenn ei tee st. ei tõmba
sealt midagi välja, kus seda ei ole. Olulise effekti annaks muidugi väga
võimas antennisüsteem, kuid see oleks põhjendamatult kallis ja nõuaks vajalikke tingimusi ülesseadmiseks.

Ei anna oodatud effekti võimendi paigutamine antennide juurde (katsetasin kaks kuud). Kaablite RG-6 ja AL113 sumbuvus on nii väike, et pole märgatavat võitu, kui kaabli pikkus jääb alla 14 meetri.

Väga olulise effekti annavad kaks antenni kui kasutada neid segava saatja signaali vastasfaasis mahasurumiseks (Espoo - Fiskars), kusjuures
E46 peal on effekt kõige väiksem isegi siis, kui antennid häälestada selle sagedusele.

Lähtudes vastafaasis mahasurumise eelistamisest, on võimalik (mul) ainult
antennide paigutamine erinevatele kõrgustele, sest hor. paigutuse puhul
antennide elemendid "lõikuksid" üksteise sisse. See on Triax`ite kohta.

Elit ega muud üle jää kui oodata pildi kadumist siis peaks paistma kas sinu kahest tolku on.Praegult olen veits kõhkleval arvamusel.See mis sinul aitab võib kellegil teisel risti vastupidi mõjuda.Krt keegi võiks täpselt välja mõõta,arvutada mis selle Q ikka peesse keerab.Eestis vähemalt ühel asutusel vajalikud seadmed olemas(arvan).

Kuna antennirootor ei taha kuidagi kohale jõuda ja katusetööd ei ole selletõttu edasi liikunud, siis otsustasin natuke siseoludes tegutseda.
Esmaslt vaatasin signaalile veidi DigiAiriga otsa. Selgus see, et E28 signaal näitas skaalal täitsa "punn põhjas" asendis.

Otsustasin proovida seda siis veidi summutada Ranteloni E28 10DB sumbefiltri abil.

Filtri paigutasin siis AD-10 (masti otsas) ja AD-20 (pööningul) vahele enne AD-20 sisendit.

Minu postiivseks üllatuseks paranes E32 kanali näitajad tuntavalt.
Enne filtri panekut oli täna S 22-26 ja Q 0-7 ja pildist polnud lõhnagi, siis
pärast filtri lisamist oli S 40-42 ja Q 5-25 ehk siis signaali tugevust tõusis ja tekkis (hakkiv) pilt. Oskan seda seletada vaid sellega, et ilmselt tuli E28 signaal nii tugevalt sisse, et tekkisid kas väga tugevad ristmodulatsioonid või ei kannata zuumboxi sisend sellist kõva signaali hästi.

Varem oli (kohati) E32 (mõnikord ka E44, E46) hakkivat pilti saanud vaid mingite kummaliste ilmastikutingimuste korral.