Digi-tv.ee

Scott kirjutas:Ja kas tõesti automatiseerimist ja kaughaldust ei saa ETV-s rakendada? Sellega pole inimressursi raiskamist. Sellised teletekstiredaktorid olid juba sajandivahetusel olemas. FAB Teletext Editori vanem versioon on isegi mul lauaarvutis olemas. Ei ütleks, et liiga keeruline, kuigi Wordist ja Painti kasutamisest on asi kaugel.

Sedan'd minagi, võiks ju valmis teha kujunduse templated ja sisu võtta kasvõi mõnest XML voost.

Ega jah, telekast on mõnusam lugeda kui internetist. Põhimõtteliselt jah, ehk oleks saanud ju digipöördest pigem tekstile ehk isegi vaatajaid juurde... sest digibokside tekstibrauserite kaudu oleksid saanud lugema hakata ka need kellel seni tekstivõimalus puudus. Paraku oli selleks ajaks juba liiga hilja

Mõtleks, et kirjutada mõni avalik kiri?

haljazme kirjutas:AM on siiski amplituud-modulatsioon mitte kesklaine ning ma ei mõista, miks seda taga nutta ? Raadiote puhul on ju FM tunduvalt parema kvaliteediga. AMi kasutavad veel CB fännid kehva levi korral (vähem ülilevist tingitud häireid).

Ei tea et on olemas ka DRM, siis ei ole jah nutta, mis see DRM on siis võib ju uurida.
Ega nende kommertside FM ei ole miski kvaliteetne, et ju ainult 128kbs kanalid mastide saatjatesse!
Kesklaine käis kunagi Pariisini ja oli ka juhus, kui olin kaugel kroonulaagris Tilsitis 3kuud siis sai Vikeraadiot kohati kuulata.
See OT aga mujal ilmas ei hakatagi kunagi nutma. Me võime ise nutta, et loodusressursi käest anname või andsime! ttx on aga taastatav AM ehksiis Kesklaineala ei saa kunagi.
Üks soomlane elab Peipsi ääres ja ta kuulab pidevalt oma kodumaad kuna netti pole ja AM on tasuta üle Euroopa(pool euroopat kuuldav) OT jjeb Ehksiis tähtis on sisu kui kvaliteediga lepib ehksiis info on olulisem kui muss! Peale selle kuulab osa venelasi ka pikklainet, mis levib veel kaugemale. Kuna eestlasi on nendega võrreldes nii vähe siis on ainus vabandus, et paari eestlase peale Euroopas ei ole vaja raha kulutada! OT

Ma arvan, et kui rahvaküsitlus korraldada, siis ei tea 90% rahvast texti-tv-st midagi ja neid ei huvita ka, sellest küljest vaadates oli texti-tv kaotamine igati õigustatud.
Ma ise pole ka texti-tv põlvkonna esindaja, ei teadnudki enne käesoleva teema lugemist, et ta kadunud on. Mõned korrad olen aastate jooksul seda imelooma imetlenud, aga suure šriftiga (vähe ridu korraga näha) ja halvasti navigeeritav vaid textiinfot sisaldav teenus ei tekitanud mingeid positiivseid tundeid. Vot kui inet ära lõpetataks, siis oleks küll jama..

Või on see teema must huumor ja mina oma puuduliku vaimuvaraga ei saanud asjale pihta ning hakkasin nüüd naerma, kui teised naermise juba lõpetanud on?

mønster kirjutas:Vot kui inet ära lõpetataks, siis oleks küll jama..

Või on see teema must huumor ja mina oma puuduliku vaimuvaraga ei saanud asjale pihta ning hakkasin nüüd naerma, kui teised naermise juba lõpetanud on?

see ongi vanaema internet, ma tean ka ühte inimest kes seda kasutas, minu vanaema - ta vaatas sealt saatekava, aga minugi poolest suudab vanaema ilma selleta elada, sai omale suurte numbritega 32"" philipsi lcd ja epg on parem kui texti pealt saatekava otsida

mønster kirjutas:Või on see teema must huumor ja mina oma puuduliku vaimuvaraga ei saanud asjale pihta ning hakkasin nüüd naerma, kui teised naermise juba lõpetanud on?

Ma ei arva, et see must huumor on. Ühiskonnas on alati inertse mõtlemisega inimesi. Seda tüüpi inimesed ei armasta uuendusi. Nad ei jõua uuendustele järele: kes nutab taga analoogtelevisiooni, kes eesti krooni, kes tekstitelevisiooni jne. jne.

dreamants kirjutas:

mønster kirjutas:Või on see teema must huumor ja mina oma puuduliku vaimuvaraga ei saanud asjale pihta ning hakkasin nüüd naerma, kui teised naermise juba lõpetanud on?

Ma ei arva, et see must huumor on. Ühiskonnas on alati inertse mõtlemisega inimesi. Seda tüüpi inimesed ei armasta uuendusi. Nad ei jõua uuendustele järele: kes nutab taga analoogtelevisiooni, kes eesti krooni, kes tekstitelevisiooni jne. jne.

See oli nüüd küll kitsarinnaliselt öeldud. Lahtiütlus: Ise analoogi küll taga ei nuta(ja pole nutnud sellest saadik kui 2007. aastal digiboks sai ostetud). Ja ma lihtsalt ei pea internetti sama mugavaks.

Kui sa pead Teksti-Tv-d mugavamaks kui Interneti, siis ei ole tõesti midagi öelda. Olgu muld talle kerge, aga kasu ja pointi oli tast viimati aastal 2000.

Oliverk kirjutas:Kui sa pead Teksti-Tv-d mugavamaks kui Interneti, siis ei ole tõesti midagi öelda. Olgu muld talle kerge, aga kasu ja pointi oli tast viimati aastal 2000.

Ja ilmselt mõne päeva jooksul aastal 2007. Aga see kõik minu poolt. Eks tulevik ise näitab, kui palju on kasu ainult ühest kommunikatsioonimeetodist sõltumisest.

TarmoTanilsoo kirjutas:

Oliverk kirjutas:Kui sa pead Teksti-Tv-d mugavamaks kui Interneti, siis ei ole tõesti midagi öelda. Olgu muld talle kerge, aga kasu ja pointi oli tast viimati aastal 2000.

Ja ilmselt mõne päeva jooksul aastal 2007. Aga see kõik minu poolt. Eks tulevik ise näitab, kui palju on kasu ainult ühest kommunikatsioonimeetodist sõltumisest.

Mis sellel aastal 2007 toimus siis? Pead silmas seda kui eesti võrku rünnati? Minul küll nett siis ära ei kadunud, pingi keeras küll suureks aga sellegipoolest väikese ootamisega lehed lahti sai.
(samuti on igal jukul võimalus näiteks Google DNSi kasutada kui elioni jne DNS serverid rünnaku all peaks olema).

Ega inet pole (praegu veel?) ainus kommunikeerumiskeskond. Moblaside ei näita kahanemise märke ja traaditelefoni kasutatakse ka (praegu veel?) päris aktiivselt. Isegi paberposti teel on võimalik veel kommunikeeruda, kuigi see tõmbab küll tasapisi otsi kokku.

Absoluutselt ei kõiguta selle kinni panemine.
Kaablis leviva analoogi kohta ei tea sõna võtta, aga TV-kava saab digis ka ju vaadata (see oligi üks põhilisi pooltargumente digi eelistest) või siis "viimases hädas" 7.- eest paberil TV-kava muretseda ; uudiseid saab ETV2-st "lugeda" pea pool päeva....Mida veel vaja on????

BTW, ZuumTV paketis oleval Eurospordil on isegi mingisugune teksti-tv olemas

renqest kirjutas: uudiseid saab ETV2-st "lugeda" pea pool päeva....Mida veel vaja on????

Jajah... 15 minutit oodata et huvitav uudis ette tuleks

Mina olen näiteks kolmekümnene ja oma eelistustes suht vanamoodne, kuid TTX on sellegipoolest, sõltuvalt vaatenurgast kas kasulik või kasutu. Kiirel infoajastul TTX kindlasti ei asenda internetti ega veebis leiduvaid infoportaale, aga mis puudutab olulist informatsiooni nagu kavad, sporditulemused, ilmateated jne, siis selles osas on TTX siiski asja eest. Pole just eriti palju selliseid infokanaleid mis selle info tasuta koju kätte toovad lisaks veel teleka ekraanile. TTX ei kuluta erilist ressurssi, samas netis sama info kättesaamiseks on vaja sisselülitatud arvutit /mobiili ja stabiilset internetiühendust. TTX on ju tasuta, pole mingeid piiranguid, isegi krüpteeritud saate ajal jätkub TTX ülekanne. See info on 24h kättesaadav , nii kaua kuni seda infot võrgus edastatakse.TTX eelis on see seda mõistab praktiliselt iga telekas, sõltumata vanusest või võrgust või meediumist, mis temaga liidetud on, nii nagu kaasaegsed PVR seadmed salvestavad ka TTX info- saad tagantjärele filmile- sarjale supakad . Põhimõtteliselt on küsimus vaid sisus, kui see on surmigav siis jah, võib seda võrrelda justkui "surnud hobusena" mida ülal pidada on mõttetu, aga kui sisu on operatiivne, mitmekülgne, hästi disainitud siis mina ei näe küll mingit põhjust miks mitte kasutada TTX teenust?!?

Olgem ausad, EPG ainus eelis on teatud juhtudel salvestusele meeldetuletuse aktiveerimine, muus osas on tegemist põhiliselt vaid elektroonilise telekavaga. EPG ei too sulle lihtsal kujul subtiitreid kohale, selleks on vaja DVB supakate tuge mis kõikidel seadmetel iga kanaliga ei ühildu. TTX puhul aga on supakad alati saadaval kui telekanal seda infot väljastab. Ja vahet pole, kas tahad neid supakaid digiboksi dekooodriga või teleka dekoodriga, RAi lehekülg 777 on lihtne sisestada ja tulevad supakad kui vastav inf on eetris.

Ja veel see ERR uudistevoog öösiti ETV eetris ei asenda TTX-i. Esiteks enamjaolt on siis tegemist aegunud uudistega ja teiseks ma ei saa valida uudiseid, minu eest on tehtud valik. TTX-i puhul aga on võimsalik ise koostada ka lemmiklehekülgede nimekirja, need mällu salvestada ning siis on vastav info alati käepärast. Samas jah, tuleb tunnistada et ka TTX kvaliteet sõltub sisust ja eriti graafikast. Keegi räägib telekavast EPG kaudu- andke andeks aga kui kanalil EPG puudub või kui edastab ainult "current and next" saateinfot, kus on siin siis see EPG paljukiidetud saatepäeva kava???? OK tean et paljudel juhtudel tuleb EPG info ise nnetist alla tirida või tarkvara seadistada epg-d alla tirima õigel ajal õigest kohast, aga FTA SAT puhul kui sul pole ühtegi ethernet liidest mille abil seda teha, nagu need odavad FTA sat tüünerid- mis sa siis teed?

TTX on siinkohal asendamatu abimees ja ei maksa 7-10 EEKu. Muidugi, asi pole rahas, kuna paberkava on ette ära trükitud siis kas esm-pühapäevani või reedest reedeni, nagu osad väljaanded teevad. Meie peres on paberkava ajalugu, sest telekanalid lasevad piisavalt tihti eetrisse tulevaste saadete lühiinfo ja kellaaja ning kui seda infot mitu korda päevas korratakse siis kaob paberkaval üldse mõte ära- ma tean juba peast, mis on tulemas. Kui oled harjunud ühte-kahte kanalit vaatama ning jälgid lisaks veel konkreetseid sarju siis on ka kellaaja meelespidamine lihtne.

Oliverk, lühidalt öeldes net vs TTX on tegelikult mõttetu võrdlus- see sõltub ju vaatepunktist.
Kasu on nii netist kui ka TTX-ist, küsimus on ainult selles et kasuliku info hulk on mõlemil erinev. SEe on sama hea kui hakata vaidlema teemal "jalgpall on parem kui..." või paned kaks kanget laua taha ja mõlemad vaidlevad "kõige parem õlu (auto, telekas jne jne) on ikka see ja see... Kokkuvõttes, asi on maitses, mitte milleski muus.

Lõppkokkuvõtteks ühinen eelkõneleja seisukohaga. +1

mønster kirjutas:Ega inet pole (praegu veel?) ainus kommunikeerumiskeskond. Moblaside ei näita kahanemise märke ja traaditelefoni kasutatakse ka (praegu veel?) päris aktiivselt. Isegi paberposti teel on võimalik veel kommunikeeruda, kuigi see tõmbab küll tasapisi otsi kokku.

paberposti asemel saadavad inimesed enamasti kas õnnitlusi tähtpäevade puhul või siis lihtsalt peavad inimest meeles ühe ilusa kaardi ja kommikarbiga. Paberil ümbrikus sidet pidada on jah tegelikult lihtsalt kallis. Üks A4 formaadis kiri võib olla mitu korda kallim kui samas mahus E-mail, mis maksa midagi. Seepärast eelistavad ka suurfirmad kulude optimeerimise põhimõttel klientidele väljastada e-arveid, igasugused kontoväljavõtted, maksuteated saadab maksuamet elektroonilisel kujul kohe e-postile.

Moblaside on hädaabi kommunkatsioonivahend, mitte ainult otseselt 112 jaoks vaid ka isiklikes asjaajamistes kui on vaja kedagi millestki kiireloomulisest informeerida, SMS jõuab mõne sekundiga adressaadini ja võib sõltuvalt telefonist olla ka välksõnumina otse ekraanil nähtav. Teine moblaside pluss on liikumisvabadus, kuid puuduseks jälle sõltuvus operaatorist ja mobiilide tootjatest, et omale mingeid soodustusi tenida pead olema lojaalne, arveid korralikult maksma jne. Telefone tuleb tihtilugu välja vahetada kuna praktika näitab et mobiilidega juhtub sagedamini õnnetusi kui tavalise ketastelefoniga mis võis perekonna esikus või elutoas olla omal kohal töötades laitmatult ka 20 aastat ilma vajaduseta seda välja vahetada.