Millist elektrimüüjat valida

[Aivar355]

http://www.tartupostimees.ee/1049934/ul ... sitaksiga/
Nagu näha, siis isegi suuremad tarbijad vahetavad püsihindadega lepingud börsihindade vastu Ise kavatsen ka börsihinnaga paketi valida või jääda üldteenuse juurde. Üldteenuse kohta on uudistest läbi käinud, et teenust osutab Elektrilevile Eesti Energia ja jaanuari hind selgub 8. veebruariks, aga milline on Elektrilevi poolt juurde lisatav summa, mille peab ka Konkurentsiamet heaks kiitma, millal see avalikustatakse?

[linni]

http://www.tartupostimees.ee/1049934/ulikoolid-ostavad-elektri-borsitaksiga/
Ise kavatsen ka börsihinnaga paketi valida või jääda üldteenuse juurde. Üldteenuse kohta on uudistest läbi käinud, et teenust osutab Elektrilevile Eesti Energia ja jaanuari hind selgub 8. veebruariks, aga milline on Elektrilevi poolt juurde lisatav summa, mille peab ka Konkurentsiamet heaks kiitma, millal see avalikustatakse?

Ära nüüd üldteenust küll vali.
Muutuv pakett = börsihind + müüja marginaal.
Üldteenus = börsihind + müüja marginaal + kuutasu, mille suurust ei tea veel keegi.

[kaido]

...

[Aivar355]

Ilmselt olekski kõige soodsam teha praegu fikshinnaga leping ja kevadel see siis üles öelda ja bördsihinna peale minna, aga ise ei näe mõtet selle mõne euro kokkuhoidmise pärast tõmblema hakata, pärast unustan veel õigel ajal lepingu üles öelda ja maksan selle võidetud summa börsihinnast kallimalt teistpidi tagasi.

[Opo]

Kaugloetavad vooluarvestid võivad rikkuda kodu elektriseadmeid, teatab Turun Sanomat. Eriti tundlikud olevat valgustugevuse regulaatoriga lambid elektri juhtmes liikuvale andmevoost põhjustatud häiretele. Ka põrandakütte seadmeid on andnud otsad peale kaugloetavate arvestite ülespanemist. smile138
Elektrifirmad ei korva tekitatud kahju, kuna viga ei ole nende elektriarvestites, vaid kehvades koduseadmetes.

[vanemleitnant]

elektri juhtmes liikuvale andmevoost põhjustatud häiretele

Eestis paigaldatavad arvestid pidid GSM sidet pidama, mitte juhtmeidpidi. Meil jälle kiirguse hirmud.

[Zuumbox]

Eestis paigaldatavad arvestid pidid GSM sidet pidama, mitte juhtmeidpidi. Meil jälle kiirguse hirmud.

Njah, hakkab see GSM'i kiirguse jant jälle otsast peale Huvitaval kombel aga 99,9% inimestest räägivad iga päev taskutelefoniga ja kellegi pole sellest veel kõrvad pea küljest ära murdunud

[Opo]

Õhtulehest:

"Suurem osa arvestitest, mis paigaldatakse, toimivad üle elektrivõrgu. Mingisugust täiendavat kiirgust sellest majapidamisse ei teki," ütleb Ericsson Eesti projektijuht Meelis Anton. Tema kinnitusel on marginaalne ka võimalus, et elektrinäidu kauglugemisarvestite abil kellelegi koju mikrofonid või piilukaamerad sokutada saaks. Kui mujal maailmas on levinud internetiteenuse pakkumine läbi elektrivõrgu, siis meil mitte. Tegemist on erinevate lainepikkustega ja otseselt elektriarvestite abil näiteks kellegi arvutist mingit delikaatset infot kaasa ei tuleks, seletab Anton.

"Seadet fooliumiga katma ei pea," rahustab Elektrilevi OÜ kauglugemisprojekti juht Mait Rahi. Umbes kümnendikus kauglugemisseadmetest on sees GSM-modem, mis väljundivõimsuselt ja muudelt parameetritelt sarnaneb mobiiltelefoniga. "Hirmud on natuke üle paisutatud. Pealegi – me ju tavaliselt pead vastu arvestit ei pane," arutleb ta.

[kaido]

...

[Opo]

Hinnavaatluse foorumist:

HV vaatleja
riffkin

sõnum 28.11.2012 12:59
Natuke uurimust...
Elektrilevil tulevad sellised arvestid: link .
Andmeside moodulitest ca 90% siis PLC (elektriliini kaudu edastatav info alajaama andmekonsentratsiooni saedmetesse ja sealt edasi Elektrilevile) ja 10% 2G/3G liidesega.
Seega mingid mõjud kindlasti kodus seadmetele läbi elektriliini on (puudub hetkel teadmine, et arvesti neid signaale kodusesse võrku välja filtreeriks).

Kasutab see arvesti siis PLC Modemit: PRIME, Protocol: DLMS/COSEM, Sagedusala 42–89 kHz. (The European Committee for Electrotechnical Standardization - CENELEC A-Band is between 9 – 95kHz) 2G: Quad-Band GSM 850/900/1800/1900 MHz
Sama arvestit kasutab Soomes nt Oulun Energia / aga ka teised euroopa riigid), nii et mingeid kokkupuutepunkte on. Samas ariklis poel ju öeldud, millise arvestiga probleeme oli ( Soomes neid ju ka vist kümneid erinevaid)

Kuna lisaks Elektrilevile on ka Eestis teisi võrguoperaatoried, nt Imatra, siis nemad kasutavad sellist seadet http://www.add-bg.com/products_Electric ... l.Võimalik et sellel teised parameetrid. Ja võrguoperaatoreid on ju väiksemaid veelgi, kes teab mida nemad kasutavad.

Vähemalt teadaolevalt ei ole Eesti tänastest arvestitest pandud midagi raadiovabalevialadesse ( 868, 433, 2,4ghz) kus need kindlasti tõrkeid tekitaksid (selliseid näiteid on aga Usa-s Kanadas juba mitmeid)

Kindlasti on klientidel kodus mingeid seadmeid, mis on säästuelektroonikad ehk millel puuduvad ees filtrid, mis ebasobivad signaalid elektrivõrgust välja filtreeriks. Tavaliselt on need mingid elektroonsed äratuskellad, valgusti dimmerid, PLC võrgupikendused, aga ka amatöör raadiod, x10 automaatika seadmed, soojuspumbad jmt võib kasutada mingeid sagedusalasid ja olla filtreerimata koduses majapidamises. Oluline oleks siis kontrollida, kas koduseadmed satuvad arvestiga samasse sagedusalasse. Tõenäoliselt siiski väga üksikud neist, ja Euroopa on USAs selles osas kindlasti reguleeritum ja pigem sabassörkija.

Kasutatavad sagedusalad on aga seadmetel väga erinevad, ja eri elektriarvesti tootjatel on need samuti erinevad. Elektriarvestite sagedusalade standardiseerimine ei ole just väga uus ja ka seal on siiani mitmeid erinevaid kasutuses. Parim lahendus oleks siis võrguoperaatorilt nõuda GSM saatjaga arvesti paigaldamist, kui tulevad häired võrku.

Aga eks see teema saab selgeks siis, kui esimene kohtuasi püsti icon_smile.gif . Vaadates Eesti tarbijate reaktsiooni suurettevõtete vastu, ja väikest tõenäosust, et probleem massiliseks kujuneb (kuna vaevalt et enamusel sellel sagedusalal koduseadmeid esineb), siis enamus kipub käega lööma ja kulud ise kandma. Heaks võrdluseks on siinkohal äikesekahjud, nende tõestamine, EE hageminsega seotud aja ja rahakulu jmt.

Üldistades on seega tegu pigem paanika külvamisega ilma faktideta, mis aga ei tee võimalikku probleemi iseenesest olematuks. Eesti ajakirjanduse tava.

Lepingu järgi peab ju teatud pingega (220V) ja sagedusega (50Hz) vool tulema, antud juhul aga ei vastaks see enam parameetritele, või kuidas?

[mønster]

Ma pakun, et PLC moodulitel on tarbija pool otsas filter, nii et tarbija andmevahetuse häiretest osa ei saa. Ilma filtrita, mitte ainult ei mõjutaks andmevahetus el.tarbijaid, suurem probla oleks, et tarbijad mõjutaksid andmesidet - mahtuvuslik koormus lühistaks signaali ning kauglugemine ei õnnestuks.

[MultiUser]

Lepingu järgi peab ju teatud pingega (220V) ja sagedusega (50Hz) vool tulema, antud juhul aga ei vastaks see enam parameetritele, või kuidas?

Ilmselt on see standardne pinge meil suurusjärgus 230V tänasel päeval.
Aga samas ei ole võimalik kuskilt antud kvaliteedi parameetreid leida. EE viitab EV seadustele. Nende huvides pole oma tarbijatega sõlmitud lepingutesse kvaliteediparameetreid otseselt sisse kirjutada. Selle asemel sobivad maksetähtajad ja muu selline ju palju paremini... EV seadused teatavad, et elektrivarustuse parameetrid on soovituslikud ja viitavad mingitele Euroopa standarditele, mida tasuta netist kätte saada ei ole võimalik. Põhiline aur on pandud katkestuste spetsiifikale, mitte elektrivoolu parameetritele. Standardeid (ehk siis nende dokumentatsiooni) osta saab
Niisiis, varsti olge valmis selleks, et EV seadusi tasuta lugeda ei saa. Samas pole seaduse mitte tundmine vabandatav, kui seadust rikud...
Nõrgem pool, ehk siis tarbija, ei oma just eriti palju võimalusi end kaitsta.

Uurisin neid asju, kui avastasin, et võimendi hullult üle kuumeneb ning pingeregulaatoriga lamp otsad andis. Pinge võrgus oli 242V. Seda mitte sugugi kuskil kolkakülas, kus pikkade liinide otsas pinge üles-alla laseb. Samas, vaadates protsentuaalselt, siis pole ju miskit hullu. See ju ainult 5,2% üle 230V keskmise. Mis aga tegelikult seaduslik on, see jäigi teadmata.

[Zuumbox]

Midagi ikka ju leidub, näiteks siin. Selle järgi lubatud kõikumine +-10% nimipingest.
Võib-olla on Sinu seadmed arvestatud pingele 220V? Sel juhul 220 + 10% on täpselt 242V

[MultiUser]

Midagi ikka ju leidub, näiteks siin. Selle järgi lubatud kõikumine +-10% nimipingest.
Võib-olla on Sinu seadmed arvestatud pingele 220V? Sel juhul 220 + 10% on täpselt 242V

Mnjah, Elektrilevi lehelt andmeid otsida, kui leping EEga tehtud, seda pole jah taibanud. Samas, seadmed on siiski 230V jaoks tehtud. Technicsi võimendi lausa märkega UK: 230-240V. Samas, kui pidev pinge on piisavalt üle keskmise, siis millised võivad lühiajalised kõikumised oma osa lisaks anda...
Ega ma ei tea, mis oli tegelik põhjus, et kaks vidinat samal perioodil endast märku andsid. Võimalik, et pole toitepingega üldse seotud. Ehk sai lihtsalt "aeg läbi". Unustasin mainida, et lisaks läks sama perioodi jooksul ka üks hiinakas LED lamp. See loomulikult oma päritolu tõttu
Lihtsalt üllatav oli see, et toitepinge tegelikkuses niipalju kõigub.
Väga suur osa tänapäeva elektroonikast on tehtud universaalsete impulsstoiteplokkidega 110-230V. Loodetavasti selline lai pingevahemik katab ka erakordsed 230+23V.

[Opo]

230V ei ole kodus veel kätte saanud, kontrollisin praegu faasid üle 217-219V. Tavalisel on 220+- paar volti, aga noh alajaam on ka vaid 100m kaugusel. Üleeile hommikul peale paaritunnist katkestust olid faasid 199-208V. Eemal külakeses olen ka üle 260V kätte saanud, kui sai uuritud miks uus ML-arvuti hinge sisse ei võta.