AM-FM-DAB uudised

[SigKom]

No teoreetiliselt saaks veidikene sagedusi vabastada ...

1. Lisaks, et vabade sageduste ligikaudsel hindamisel tuleks arvestada ka olukorda kõrvalsagedustel. St. kesksageduste vahe, et kahe naaberjaama spektri ääred üksteisele sisse ei sõidaks. Vt. https://en.wikipedia.org/wiki/FM_broadcasting. Teoreetiliselt, lähipiirkonnas peaks kesksageduste vahe olema ikka vähemalt 0.3 MHz. Regioonis (st. lähimaakondade blokis) võib üksteisest kaugemal asuvate jaamade kesksageduste vahemik 0.2 MHz olla kuidagi talutav, aga see sõltub paljudest asjaoludest (nt. naaberjaamade võimsustest, kaugustest, saateantenni omadustest jne.). Rohkem probleeme ja eriti kaugvastuvõtulahendustega tekib siis, kui (regioonis) sagedusteljel lähestikku asuvate jaamade kesksageduste vahemik on juba 0.1 MHz (nagu viimasel ajal mõnes Eesti asukohas – ja see viitab juba FM sagedusressursi ammendumisele). Fmscan.org ja TTJA raadiojaamade-alased avalikud materjalid annavad hea ülevaate.

2. Mis puudutab FM jaamade hulga teoreetilist piiramist, siis eks inimeste muusikamaitse on erinev, aga kui ikka sagedusressurs on ammendumisel, siis tuleb jah edasi jaamade programmide sisule rohkem tähelepanu pöörata. Lisaks veel, mis puudutab kultuuri- ja hariduspoliitika muusikaala aspekte, siis täna kipub ju suurem osa erajaamasid mängima ainult popmuusikat – kas tänapäevast või mõnede kümnendite tagust. Teistpidi on hulk muusikastiile, millele erameedia pöörab väga vähe tähelepanu. Sagedusressursi ja rahvaarvu piiratuse tõttu on ebarealistlik teha nišsi-stiilidele oma programme, aga spetsiifilisi, saatejuhi ja põhjendatud muusikavalikuga saateid on ka vähe. Nii kipub hulk noori kasvama piiratud playlistidega popmuusika mõjuväljas. Teadlikumad kuulajad leiavad muidugi ise alternatiive.

[inczp]

Tegelikult ideaalis olekski võinud neil sagedustel, kus tegutseb My(S)Hits nimeline jaam, minna HIT FM kätte, kel oli igal juhul koostatud oluliselt parem tegevuskava, seda siis kui 2019 see sageduslubade konkurss oli.
Aga selge see, et suuremad löövad lihtsalt oma rahakotiga ning seetõttu inimesed saavadki kuulata vaid seda kesist valikut.
HIT FM nende 5 tegutsemisaasta jooksul näitas tegelikult ette, milline peab üks õige raadiojaam olema - mitmekesine, huvitav ( sel jaamal on oma fännklubi, mida ühelgi teisel jaamal Eestis ettenäidata ei ole). Seega nad tegid õiget asja.
Tõesti, kohalik raadiomaastik ei kaotaks midagi, kui SKY+, My(S)Hits ning Power tiibu kärpida või mõni neist pillid kokku paneks.

[roska]

Esmaspäevast alustavad siis uued sagedused:

Viljandi 87,8 MHz - ROCK FM (töötab juba praegu)
Rakvere 88,5 MHz - STAR FM EESTI
Narva 89,0 MHz - RADIO VOLNA
Narva 89,8 MHz - JUMOR FM
Narva 92,0 MHz - DFM (töötab juba praegu)
Narva 93,2 MHz - RAADIO KUKU
Rakvere 93,8 MHz - SKY RADIO
Haapsalu 94,2 MHz - TRE RAADIO
Võru 94,8 MHz - STAR FM EESTI
Narva 94,8 MHz - RELAX FM (alustab 07.09, kuni sinnani Raadio Duo)
Jõgeva 95,8 MHz - STAR FM EESTI
Haapsalu 103,8 MHz - STAR FM EESTI
Tartu 107,2 MHz - SKY RADIO (töötab juba praegu)

[asva78]

Kuidas saab Narvas 89,0 olla Radio Volna?
Konkursi tingimustes oli,et programm peab olema eestikeelne ja sihtrühm sõnasaateid eelistav raadiokuulaja.Peaks olema raadio Kuku 89,0 ja Volna 93,2.

[roska]

Tehniliselt jagati sagedused ümber, et Levira saaks saatjad jagada erinevate antenni vahel ära. Sisulist vahet ei ole, sest lubatud parameetrid on kõikidel sagedustel samad.

[asva78]

Huvitav veel,et see Radio Volna on juba kaks kuud eetris 89,0 MHz kuigi ajutine sagedusluba lõppes minuteada juba 31.05.2022.Kas siis ebaseaduslikult?

[roska]

Kui need "suured tegijad" on nii lollid, et ei oska raadiot teha neti baasil, siis las ollagi tiksumine, sest nad pole paremat ära teeninudki. Krt , isegi TV läheb netipõhiseks, saab, aga need sokisahtlipromootorid ei suuda oma närust plödisevat muusikat meenutavat käginat üle 60kbps voo edastada. Kah mul mure! Niigi võib päevas mitu korda trehvata olukordi kus kanaleid vahetades muutub ühe laulu timeline asukoht, mitte terve lugu. Kui neil sisu pakkuda ei ole, siis ei aita ka 100x võimaluste avardamine.

Näita mulle üks netijaam, kes on suutnud enda asja reaalselt äriks teha. Eriti veel Eestis kus pole nagunii inimesi piisavalt, et midagi suurt teha. Tänane FM ressurss on nii piiratud, et sinna mahuvad ainult ülimalt mainstriim jaamad, igasuguse niši või lihtsalt ära unustada. DAB avab võimalused ka pakkuda oluliselt laiemat valikut, sest kulud on ka oluliselt väiksemad.

Loo “timeline asukoht” on teenuseosutaja probleem. Ma olen Duo raadiotel need kõik püüdnud paika saada, ainuke mure on veel Kuku Tartu-Valgjärve-Võru-Viljandi, millega tegeleme, muudes võrkudes peaks olema kõik paigas.

[roska]

Jääb mulje, et FM peab Eestis veel mõned aastad töötama ja sõltumata DAB+ perspektiivist tuleb sagedusressursi vabastamiseks hakata vähendama FM raadiojaamade hulka. Eelise võiks anda nt. TOP10 eestikeelsetele ja TOP5 venekeelsetele jaamadele + mõned täiendavad eestikeelsed regionaal- ja kultuuripoliitiliselt vajalikud jaamad. Mingi sagedusressurss peaks olema riiklikus reservis (uute programmi-ideede turule tuleku võimaldamiseks) ja uute programmide eetrisse lubamine peaks automaatselt tähendama mingite programmide ja sageduste taandamist.

Tore on sellist juttu ajada, et regionaal- ja kultuuripoliitilised jaamad oleks vajalikud. Esiteks, kes selle kinni maksab? Eesti kohalikud jaamad on ju sisuliselt välja surnud, sest need ei tasu ära meiesuguses riigis. Kes on veel alles, Kadi, mis pole enam kohalik, vaid pigem regionaalne jaam ja elus tänu koostööle kohaliku ajalehega. Kaguraadio on “surnud” juba aastaid, kui vaadata nende majandustulemusi.
Nõmme Raadio on elus ainult ühele entusiastile. Eesti on liiga väike, et mingit regionaalsust taga ajada. Kultuurijaamad, mis see on? Meil on Klassikaraadio, mida kuulab kuus 90000 inimest, võrdluseks Viker 300k, Elmar 260k, Retro 255k. Ja sellest sageduste riiulil hoidmise jutust ei saa ma aru, kellele see kasulik oleks, kui need kuskil lihtsalt tühjalt seisavad.

Teisalt, kuigi DAB+ võimaldaks rohkem programme, on ebapiisava turukorralduse tõttu võimalik täpselt sama moodi kogu sagedusressurss (turu positsiooni säilitamiseks) täis ajada ja sarnaste probleemideni jõuda.

Misasi see turukorraldus on, kes on see korraldaja. Et kuskil on keegi ametnik, kes otsustab, millist jaamad Viljandi ja Jõgeva inimesed kuulata võivad. Ametnik teab, et Viljandis tahavad inimesed kindlasti rokkmuusikat, Jõgeval retromuusikat jne. Aga see on ju tänane olukord, suvaline Kultmini ametnik lihtsalt otsustab, et nii on hea. DAB eelis ongi see, et see võimaldab kõigile midagi pakkuda ja seda olenemata asukohast. Üks teenusepakkuja teeb ühe jaama, teine teist stiili, kus leiab oma niši jne.

[roska]

Kvaliteedi osas kommenteerin: kvaliteetseks saab lugeda 44,1kHz/16bit stereo signaali, kõik vähesem on veel mööndustega kuulatav kuid ei tasu pidada kvaliteedietaloniks. Kes hakkaks kuulama Klassikaraadiot kui see omab mingit 96kbp/s ülekandeparameetreid? Poppmuusika ja eriti kõnesaated on andestamavad, kuid nendegi puhul ei ole tegelikult mõistlik mängida kvaliteediga.

DAB+ kvaliteeti ei võimalda. Netiülekanne võimaldab. Nett on universaalne meedia, mille kaudu saab teha mida vaid kvaliteedis programme. Isegi DSD128 formaadis kontserte saab reaalajas üle kanda.

Eraldi teema on millist rahanumbrit küsib Levira riigilt, et minna n.ö. "innovatsiooniga kaasa".

Olen täiesti erimeelt. Olles sõitnud autoga sadu kilomeetreid läbi Norra ja kuulates käsiraadioga Sony WH-1000XM2 kõrvaklappidega (ühendatud juhtmega, mitte Bluetooth-ga), siis on DAB+ väga kvaliteetne teenus. Ma ei kujuta ette, kuidas nad siin enne seda FMi üldse levitasid, arvestades neid mägesid ja orge. NRK jaamad on olnud kättesaadavad 99% ulatuses, erandiks on mõned tunnelid. Erajaamad on kättesaadavad 95% ulatuses, igal pool, ühesuguse kvaliteediga, lausa lust on kuulata, ei mingeid häireid, kahinaid. jne. Ja kuulates (ka praegu hotelli rõdul, vaadates fjordile), siis ärgu tulgu keegi mulle enam rääkima, et DAB+ on sitt teenus, ise seda kuulamata. Pärast DAB-i kuulamist FM-i enam kuulata väga ei taha. NRK jaamad kasutavad enamuses 80 kbps, kasutades AAC v1. koodekit, sh. ka NRK Klassik, erandiks on NRK Nyheter, mis on 48 kbps ja NRK Sport 64 kbps. Popmuusika jaamad kasutavad 48-72 kbps AAC v1 koodekit. Paar erandit mis ma nägin oli jaam Clasico Oslos, mis kasutas bitrate 112 kbps, kahjuks pole teada, mis koodekit kasutatakse ning P4, mille bitrate on 128 kbps, aga see jaam kasutab MPEG Layer 2 koodekit. Üleriigiliselt on ühtlaselt kättesaadav 32 jaama, Oslos oli neid veel topelt.

Muideks Norras pole kõik FM sugugi kinni. Kasutusel on regionaalsed väikese võimsusega saatjad, Oslos oli neid päris mitu, peamiselt erinevatele immigrantidele, aga riigis on erinevates regioonides neid veel.

Kui Eestis on praegu arvestatud AAC v2 96 kbps per jaam, siis arvestades Norra kogemust, siis on see ikka kohati overkill, aga kõik selgub testide käigus.

[roska]

DAB+ on tänane standard, 25-35 aasta pärast on ta kindlasti vananenud, tehnoloogia on pidevas arengus, aga vaatame reaalsusele näkku. Esimene ametlik FM saatja alustas 1937, äkki on aeg edasi liikuda? 5G Broadcast on tore asi, aga täna pole see kasutuses mitte üheski riigis maailmas, sest see pole veel siiani isegi lõplikult standardiseeritud. Pole ühtegi autot ega vastavat seadet, mida autosse saaks panna, et saaks lihtsalt istud autosse, vajutad nuppu ja asi mängib, see on enamuste inimeste jaoks väga tähtis. Ikka pead mässama telefonide ja mingite äppidega, et heli kätte saada. Meie siin foorumis teame, mis vahe on 3G-4G-5G, enamusel pole neist aimugi. Enamus inimesi ei tee vahet SD ja HD telepildil.

Teine probleem “G”dega on see, et erinevalt DABst, mis on kuulajale tasuta, pead sa oma “G” eest ka igakuiselt maksma. Paljudel inimestel pole veel nutitelefonigi, et saaks üldse mobiilnetti kasutada, mida rääkida veel mingitest TuneIn, Radiobox vms. äppidest või Apple Carplayst, Android Autost, nad ei tea sellest midagi. Ja mis mõttes ma pean hakkama maksma 8 Eurot kuus, et raadiot kuulata. Need inimesed on valmis ostma 40 EUR eest adapteri oma autosse või 60 EUR uue raadio, aga mingit igakuiset tasu…mitte mingil juhul.

Ja kvaliteet, millest oleme juba eespool rääkinud. Massidel on köögiraadiod ja autod, kus müra sees ei ole mingit vahet, kas bitrate on 64 kbps või 128 kbps, nad ei kuule seal mingit vahet. Istudes kodus kalli helisüsteemi ees (kindlasti kullatud helijuhtmetega) või kvaliteetsete kõrvaklappidega, siis need inimesed üldjuhul ei kuula raadiotki. Need inimesed kuulavad CD plaate või vinüüle, isegi striimingteenused (mõne erandiga) ei kõlba kuhugi, sest kvaliteet on nii halb.

Muidugi on alati võimalus, et ärme tee ja muuda midagi, istume selle otsas, mis on ja imetleme oma naba. Vaataks siis edasi mustvalget säbrust pilti telekast, kuulaks monoheli, rongid võiks sõita endiselt kivisöega, autod puugaasiga või istuks üldse peeruvalgel, see krdi elekter on üldse saatanast…

[roska]

Huvitav veel,et see Radio Volna on juba kaks kuud eetris 89,0 MHz kuigi ajutine sagedusluba lõppes minuteada juba 31.05.2022.Kas siis ebaseaduslikult?

Ei kujuta ette, riiklik register näitab, et nende raadio- ja sagedusluba kehtis kuni 31.05.2022.

[satik]

Kvaliteedi osas kommenteerin: kvaliteetseks saab lugeda 44,1kHz/16bit stereo signaali.

Eraldi teema on millist rahanumbrit küsib Levira riigilt, et minna n.ö. "innovatsiooniga kaasa".

Olen täiesti erimeelt. Olles sõitnud autoga sadu kilomeetreid läbi Norra ja kuulates käsiraadioga Sony WH-1000XM2 kõrvaklappidega (ühendatud juhtmega, mitte Bluetooth-ga), siis on DAB+ väga kvaliteetne teenus. Ma ei kujuta ette, kuidas nad siin enne seda FMi üldse levitasid, arvestades neid mägesid ja orge.

Ooda roska, te tulete mulle tõestama, et mingi 96kbit/s plädin on kvaliteet, mis ei sahise? Just, ei sahise, see on õige, kuid kõik muu on pakitud pask. PAKITUD. Nimetage kuidas tahate, see on pakitud. Enamik jutust on üldse hoopis katvuse kvaliteedi kohta, mitte helikvalideedi kohta millest mina rääkisin.

Ja kvaliteet, millest oleme juba eespool rääkinud. Massidel on köögiraadiod ja autod, kus müra sees ei ole mingit vahet, kas bitrate on 64 kbps või 128 kbps, nad ei kuule seal mingit vahet. Istudes kodus kalli helisüsteemi ees (kindlasti kullatud helijuhtmetega) või kvaliteetsete kõrvaklappidega, siis need inimesed üldjuhul ei kuula raadiotki.

Ma kuulaks hea meelga raadiot, kui see oleks esiteks tehniliselt kvaliteetne allikas. See ei tähenda üksi seda et "ei sahise", vaid ka seda et näiteks klaverinoot vaibudes ei muutuks mingiks mölinaks - asi mida olen kahjuks kogenud sahinavabas ja "huipukvaliteetses" digitaaltelevisioonis. Kui te ei anna kuulajale kvaliteeti üleüldse - siis kuidas te tulete väitma et "nad ei kuule mingit vahet"? Keegi ei saagi ju mingit vahet kuulda kui vahet ei pakuta. Kuulake kasvõi Soome jaamu, kas ei kosta teistmoodi - isegi praegu nn analoogis (lingid on ju digis)? Kas DAB saab olema AINULT köögiraadiote ja masuudipresside tapeediks? Kui nii siis tehke mida tahate, aga ärge nuiake riigilt selleks raha.

PS: kullatud juhtmeid normaalne audiofiil ei kasuta, sest kuld aitab oksüdeerumise vastu kontaktpindadel kuid ülekannet ei paranda kuigivõrd, hoopis hõbejuhe peab olema kui juhtmest rääkida Et... äkki uuriks ja teeks kvaliteediasjad natuke paremal tasemel selgeks kui seda on köögiraadiod.

[jbl123]

Kuhu jääb Star FM Eesti Tallinnas või Rapla? Loodan ,et saab läbi neti kuulata ( netiraadio)

[kokku123]

satik mis siis lahendus on? Hakkame üle dab+ edastama wav/flac kvaliteediga audiot mida ükski asi maha mängida nagunii ei oska kuna pole standard ning oleme endiselt sealmaal, et 1 saatja = 1 jaam?

[jbl123]

lahendus , et tuleb DAB+ Raadio. Mis on standard.