AM-FM-DAB uudised

[Raivo M]

Huvitav, miks ühelegi rock-raadiole Lääne Virumaal sagedust ei leita?

[ottot]

Äkki selline 'sagedus' sobiks Virumaale:
https://www.1.fm/station/crock
roki klassika eelmise sajandi kuuekümnendatest kaheksakümnendateni

[moij]

Neid ju päris mitu FMs: Rock FM, ilmselt võib sinna alla liigitada ka Legedaarne raadio, DABs MyHits Rock, Duo Hitmix.

Ja lood on välja valitud 50+ maameeste poolt?

[Raivo M]

Pean silmas ikka eetriraadioid, mitte neti.

[AnaloogTV]

Meestele ka mõne raadio saaks?

Neid ju päris mitu FMs: Rock FM, ilmselt võib sinna alla liigitada ka Legedaarne raadio, DABs MyHits Rock, Duo Hitmix.

Ahsoo... No duo hitmix vb sobib kõige paremini.
Ei kujuta ette miks arvatakse, et mehed rocki kuulavad.

[arkoko]

Kolmas oli viimases uuringus Retro FM, kus on aktiivseid umbes 600-700, mis pole viimased 20 aastat muutunud, sest Retro lõppeb 1999. aastaga ning "uusi" peale ei saa tulla

Aga miks ei saa? Näiteks iga möödunud aastaga lisada üks mineviku aasta playlisti. Tänavu aastani 1999, järgmisel aastal kuni 2000, jne. Kas vanem muusika ei muutu aastatega retroks? Võimalik, et olen täiesti valesti aru saanud, eks targemad parandavad.

ChatGPT arvas asjast nii:
Retro ei ole „fikseeritud“ lõikejoon, vaid liigub ajas edasi.
Kui võtta retroks näiteks 25+ aastat vana muusika, siis:
aastal 2025 kuuluks retro alla kuni 1999 muusika,
aastal 2026 juba kuni 2000,
ja nii edasi, samm-sammult.
Seda võiks võrrelda nagu „ajaloo riiuliga“ – iga mööduv aasta nihutab selle riiuli viimast kohta edasi.
Samas, kultuuriliselt tekib sageli “külmumispunkt” – näiteks Retro FM mängib peamiselt 70ndaid–90ndaid, kuigi teoreetiliselt võiks nad juba 2000ndate algust sisse võtta. See sõltub pigem kuulajate nostalgiast: mis aeg tundub juba „vana hea“ ja mitte enam lihtsalt eilne päev.

[SigKom]

Pole siia foorumisse mõnda aega kirjutanud. Jälgides eelnenud arutelu, mõned kommentaarid.

Esiteks, seoses DAB+ arenguga, mingid kuud tagasi nägin netist dokumenti: https://ttja.ee/sites/default/files/doc ... .03.28.pdf . Seda lugedes jääb mulje, et mõnel osapoolel oli (tehnoloogiaalane) kodutöö tegemata. Eks sellel ole teadlik ja tõenäoliselt ärihuvidest lähtuv mõte, samas äristrateegia on omanike otsustada.

Teiseks, Nõmme Raadio ja Druzi näitel tundub jah, et väikestel niššijaamadel läheb FM-levi pidamine raskemaks. Võib eeldada, et ajapikku on kasvanud programmi tootmiskulud (sh. FM-saatjate elektrienergia kulu), üldine konkurents raadiomaastikul on tihe. Olen nõus eelmiste arvamustega, et kui FM-ist langeb jaamasid välja (eriti majanduslikel põhjustel, kui probleemiks on väiksest saatjate arvust tingitud väikene leviala ja turuosa), siis ei peaks DAB+ perspektiivis FM-i enam uusi jaamu automaatselt juurde suruma. Võimaluste piires / väiksemas mahus võiks hoopis parandada kuulatavamate FM-i jaamade leviauke (sh. mõnes piirkonnas võib õnnestuda mõnede sageduste asukohti veidi nihutada).
Üks hiljutine FM-levi sulgemise temaatikat puudutav video UK näitel: https://www.youtube.com/watch?v=c1puQ-e ... DKDDJGEyfi . Youtube võimaldab lisada automaatsed eestikeelsed subtiitrid.

Kolmandaks, olen ise vahepeal hankinud kaks Technisat Digitradio 10 IC ja ühe 143 vastuvõtja. Üks asub mitmete FM-saatjate kattealade piiridel – mul visaks FM-i leviprobleemidest tingitud, piiratud ja liigselt ilmastikust sõltuv tubane vastuvõtukvaliteet üle. Internet on kohalikke ja rahvusvahelisi (nišši-) muusika- ning uudistekanaleid täis, stereoheli on sahinavaba. Paljud jaamad on ka reklaamivabad. Eesti muusikat või Eesti konteksti kohandatud programmi välisjaamad ei edasta, samas ühte ja sama muusikanišši ka järjest kaua kuulata ei taha. Ka Eesti internetijaamade vahel on juba oluline konkurents – ei jõua kõiki kuulata ja tuleb teha valikuid. Samas, nagu ka siin foorumis on varasemalt arutatud, FM-edastuse moraalse vananemise tõttu on DAB+ süsteem vajalik. Täna on aga märgata/kõrvaga kuulda, et mitme Eesti jaama internetiversiooni bitikiirus (e. helikvaliteet) on kõrgem kui sama jaama DAB+ versioonil. Siinkohal tasub mõelda, et edaspidi mitme DAB+ multiplexi töösse minekul ei tasu neid multiplexe ka maksimaalselt täis toppida, vaid jätta ruumi bitikiiruste tõstmiseks, et säilitada edastusviisi konkurentsivõime (alternatiivide kõrval).

Neljandaks, siin foorumis pole vist mainitud, aga vahepeal on Uuemõisa ehitatud uus saatemast: https://www.levira.ee/post/haapsalu-pii ... aadiomasti, kus olemasolev Sprengel-tüüpi mast asendati uue, u. sama kõrge terassõrestik mastiga. Suure tõenäosusega DAB+ võrkude väljaehitamisega seoses. Kui kellelgi on rohkem infot, võiks valgustada. Tõenäoliselt sama moodi tuleks asendada ka Viiratsi mast (mida kõrgem, seda parem, arvestades Viljandist lõuna-suunalise leviala nõrkust). Huvitav on aga see, et otse u. 50 km ida pool on mõnede Uuemõisa FM-jaamade levi veidi (aga tundub siiski, et märgatavalt) nõrgenenud. Ei teagi, et kas ehitus- või häälestustöödeks on saatjate võimsusi ajutiselt vähendatud, või on muutunud FM-saateantenni omadused (kõrgus, suunadiagramm, võimendus jne).

Lõpetuseks, Valgas https://lounapostimees.postimees.ee/816 ... nnapildist ja Jõgeval https://tartu.postimees.ee/8300388/joge ... mutamisele võeti maha vanad raadioreleeliinide mastid. Termin „telemast“ ei ole antud juhul siiski õige – need olid nõukaaegsete (point-to-point) raadioreleeliinide mastid. Valga mastil võisid 90-ndatel ja 2000-ndatel olla TV- või R- tugisaatjate antennid. RR-liinidega edastati TV/R raadioprogramme suuremate saatejaamade (saatjate) vahel, kuni tuli kasutusele satelliitside ja seejärel optiline side.