Tänu sellisele süsteemide erinevusele jagus mulle ka natuke tööd vene telekate PAL/CCIR süsteemile ümberehitamisel, Tartus sai neid plokke pandud tuttavatele kõigepealt video ja sati tulekul (PAL) ning 1999. aastal Eesti TV kanalite PAL B/G süsteemile üleminekul.Henkka kirjutas:Ja kui nüüd offtopicut veelgi enam "offtopicutada", siis milles oli asi, et idablokis pidi kanal 8 MHz olema???mart kirjutas: Läheb küll offtopicuks kätte, aga see ebamugavus tuleb sellest, et meeterlainealas (VHF) tehti idablokis teistsuguse sammuga kanalijaotus (8 MHz) kui Lääne-Euroopas (7 MHz). Kui Eesti läks 1990ndatel üle D/K süsteemilt B/G süsteemile, siis VHF-kanalite pildi kandevsagedusi ei muudetud. UHF-alas on 8 MHz samm nii R- kui ka E-kanalite puhul ja seetõttu on OK. Ainuke meeterlainekanal, kus endine R-kanal läks täpselt E-kanaliks, on Valgjärve ETV (E5). Ülejäänud juhtudel tuleb megaherts-paar kõrvale häälestada.
Digikanalid tulevad Eestis VHF III sagedusalas samuti 7 MHz kanalisammuga nagu Soomes ja mujal.
Vastus lihtne - heli (FM modulatsioon) alakandesageduse vahe video kandevsagedusega (AM VSB modulatsioon) 6,5 MHz võrreldes läänebloki 5,5 MHz-ga. Seega lääne jaoks oli 7 MHz ribalaius OK, aga ida jaoks mitte.
See andis omal ajal raadiopulki jagavatele ja jootekolbi käes hoida oskavatele meestele võid leiva peale (nn. "soome heli" plokkide paigaldamine vene telekatele).
Kui siis SECAM ehk idabloki süsteemiga värvitelekale ka PAL ehk "soome" värvidekooderit vaja oli, sai juba leiva peale ka sinki panna ning klunksu 3.62 rahaühikut (0,5 l taaras, tagastushind 0.12) maksnud värvitut vedelikku peale võtta
Starmani maapealne digi-tv (DVB-T H.264)
Kui seda analoogiat jätkata, siis telekamaksu vaste oleks see, kui sa maksaks poekoti omamise eest aastamaksu, mitte reaalsete kauplusest saadud kaupade eest vastavalt tarbimisele. Ja kui sa mingil põhjusel ihüüksinda elades ostaks endale kolm poekotti, siis maksaks kolmekordset maksu sõltumata sellest, et korraga saad sa poes ikka ainult ühega käia. Täpselt nii toimib näiteks Soome telekamaks.dreamants kirjutas:Kui aga keegi peab repressiivseks seda, et ta peab tarbimise eest maksma, on mulle mõistmatu. Nii oleks ju kõik kauplused repressiivsed firmad.
Ma pole iialgi maksmise vastu olnud. Mina tahan ainult seda, et igal tarbijal oleks võimalik tarbida kõiki tema asukohas kättesaadavaid teenuseid, mille eest ta nõus maksma on, ilma et keegi seda tehniliste trikkidega või juriidikaga takistada prooviks.
Tänapäeva conaxi ajastul ei saa ma üldse aru, miks meil peaks mõnigi FTA kanal olema ja miks kanaleid pakettidena müüakse. Kuna vaataja identifitseerimine on nii lihtne, võiks vabalt kõiki kanaleid väikeste tükkidena ja individuaalselt müüa. Kui praegust zuumi vaadata, võib mingis mõttes öelda (kuutasu kanalite arvuga jagades), et üks kanal maksab 5 krooni kuus. Mina oleks nõus, et kanal võiks ka 10 krooni tükk maksta, kui ma neid ükshaaval võtta saaks, siis saaks mina võtta oma discod ja lasnamäelased oma vene kanalid ja kõik oleks happyd. Ja ETV ja TV3 ja K2 peaks samamoodi 10 krooni maksma, las vahib kes tahab. Ja eesti kanaleid peaks saama vabalt ka soome või läti või venemaa kasutajad osta, kui neil on millegipärast tehniline võimalus neid vaadata. Minu poolest võiks nad neid isegi siis osta, kui nad neid tehniliselt ei näe, aga seda nad vaevalt teevad:)
Tehnilised võimalused sellise süsteemi jaoks on olemas, võiks ju ära teha, mitte liigselt vanades mõttemallides kinni olla.
Martini
Teine asi on see, et arvatavasti kõik Zuumi kanalid avanevad ühe conaxi võtmega.
Peale porno. S.t. et Martini soovile vastu tulles, peaks kaardil olema 19 erinevat conaxi võtit. Mis teeks asja tehniliselt Zuumile hulga keerukamaks ja ka kallimaks.
Pole üldse kindel, et ühele kaardile mahub 19 erinevat conaxi võtit...
Peale porno. S.t. et Martini soovile vastu tulles, peaks kaardil olema 19 erinevat conaxi võtit. Mis teeks asja tehniliselt Zuumile hulga keerukamaks ja ka kallimaks.
Pole üldse kindel, et ühele kaardile mahub 19 erinevat conaxi võtit...
kui juba conaxi hingeelu lahkamiseks läks, äkki keegi targem seletaks mulle, kuidas puhttehniliselt käib nende kaartide aktiveerimine? See on mind kogu aeg huvitanud. Ma saan aru, et vaatajakaardil on üks kuni mitu võtit. Kuidas tehakse seda, et need võtmed ei toimi seni, kuni vaataja on näiteks veebivormi teel oma kaardi ära aktiveerinud? Ega kaardi peal sellest ju midagi ei saa muutuda, et keegi kuskil paneb kirja et "ahah, kaart number see ja see on nüüd aktiivne".
Võibolla on kuskil mingi populaarteaduslik ülevaade conaxi toimimisest, tahaks ennast harida. Mulle meeldib aru saada, kuidas asjad toimivad.
Martini
Võibolla on kuskil mingi populaarteaduslik ülevaade conaxi toimimisest, tahaks ennast harida. Mulle meeldib aru saada, kuidas asjad toimivad.
Martini
Kuna tagasiside puudub, siis peab see uuendamise info eetrisse tekkima ja seal ka mingi aja püsima, sest pole ju teada, millal vastuvõtja suvatseb oma kaarti kasutada. Oletan, et kõigi aktiivsete kaartide info peab seega korraga eetris levima.Martini kirjutas:... kuidas puhttehniliselt käib nende kaartide aktiveerimine?
Väga ebaloogiline võrdlus. Kui keegi on nii krambis kinni, et vajab alati üks-ühele võrdlust, siis võib ju järelmaksule vihjata. Samuti maksad kuumaksu. Ja enamjagu mitte ühe aasta. Aga see pole asja juures oluline. Oluline on see, et tasuta lõunaid lihtsalt pole olemas, alati maksab keegi selle kinni. Ma ei saa aru miks mina, maksumaksjana, pean tädi Maali kirikusaated kas või osaliselt kinni maksma?Martini kirjutas:Kui seda analoogiat jätkata, siis telekamaksu vaste oleks see, kui sa maksaks poekoti omamise eest aastamaksu, mitte reaalsete kauplusest saadud kaupade eest vastavalt tarbimisele. Ja kui sa mingil põhjusel ihüüksinda elades ostaks endale kolm poekotti, siis maksaks kolmekordset maksu sõltumata sellest, et korraga saad sa poes ikka ainult ühega käia. Täpselt nii toimib näiteks Soome telekamaks.dreamants kirjutas:Kui aga keegi peab repressiivseks seda, et ta peab tarbimise eest maksma, on mulle mõistmatu. Nii oleks ju kõik kauplused repressiivsed firmad.
Martini
Mis puudutab soome telekamaksu, siis on see ebaõiglane just nendel juhtudel kui kodus on telekaid rohkem kui pereliikmeid. Kuna aga soome seadused eestis ei kehti siis pole ka selle näite esile toomine põhjendatud.
Soome on näiteks toodud seetõttu, et ma ühegi muu maa telekamaksu struktuuri ei tunne. Ja telekamaks oma olemuselt ongi täpselt see värk, et kui ma ostan teleka ainult selleks, et sati pealt porni vahtida, maksan ma ikkagi vägisi kinni tädi maali kirikusaated ja maahommikud, kuigi ma neid kunagi ei tarbi ega kavatsegi.
Ma olen nõus, et tasuta lõunaid pole olemas ja et iga asja eest peab maksma, aga ma jään enda juurde, et telekamaks kui tarbimisvahendi maksustamine on väga ebaõiglane võrreldes tarbimise enda maksustamisega, milleks on tänapäeval tehnilised võimalused juba olemas. Kui nüüd spetsialistid räägivad, et conaxil peaks olema võimalus channelID/key kombinatsioonidega ligipääsu reguleerida, siis ei saa ma üldse aru, miks peaks propageerima skeeme, kus keegi maksab millegi muu eest kui see, mida ta tarbida tahab.
Martini
Ma olen nõus, et tasuta lõunaid pole olemas ja et iga asja eest peab maksma, aga ma jään enda juurde, et telekamaks kui tarbimisvahendi maksustamine on väga ebaõiglane võrreldes tarbimise enda maksustamisega, milleks on tänapäeval tehnilised võimalused juba olemas. Kui nüüd spetsialistid räägivad, et conaxil peaks olema võimalus channelID/key kombinatsioonidega ligipääsu reguleerida, siis ei saa ma üldse aru, miks peaks propageerima skeeme, kus keegi maksab millegi muu eest kui see, mida ta tarbida tahab.
Martini
Ei maksa lausest "tasuta asju pole olemas" liialt vaimustusse sattuda, mõningaste asjade eest makstakse ka peale, lihtsalt kuskil teises tasustsüsteemis makstakse ka see kinni. Ja maksumaksjana jääd sa igavesti kinni maksma asju, mida sa isiklikult ei vaja. Olgu nad siis solidaarsuspõhimõttel või riiklike huvidena. Minuarust on kohaliku televisiooni puhul tegemist riikliku huviga ja see tähendab, et riikluse huvides tuleb maksumaksjal kinni maksta ka kiriku, mustlas ja homosaated. Ma ei maksa ka mõningaste ajalehtede ja kaubakataloogide eest, nende rahastamise skeemid on teistsugused. Interneti levik on juba mitmes kohas näidanud, et vanu rahastamisskeeme murtakse. Pole ka TV mingi erand.dreamants kirjutas:Ma ei saa aru miks mina, maksumaksjana, pean tädi Maali kirikusaated kas või osaliselt kinni maksma?
Tõsi ta on, signaalid ometi kord normaalsed ka toaantenni jaoks (Männiku, eramaja esimene korrus, suht metsa sees).zuumacher kirjutas:No nüüd tundub küll, et Tallinna saatjate võimsused on põhja keeratud!
Nii oleks pidanud alustama, kui kõvasti "kellati-reklaamiti" detsembris 2006.
Veel ainult kaks "pisiasja" - MPEG4 absoluutne üleekspluateerimine (stiilis - "huvitav, kui sitta pilti see digiTV vaataja ka välja kannatab"
) ja muidugi "kolme eesti tenori" paketist puudumine 
Aga muidu ikka tore
