Digi-tv.ee

Riigikohus tühistas Rail Balticu trassi Pärnu maakonnaplaneeringu trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Harju ja Rapla maakonnaplaneeringud jäid jõusse.

Tänaseks on korrektne hindamisdokument reaalselt olemas, lahendused välja pakutud ja kõik muud vajalikud eeldused täidetud, mis võimaldab meil ilmselt suurema aja- ja ressursikuluta edasi minna. Me ei näe hetkel probleeme RB rajamise tähtaegade muutumisel

Rail Balticu loodussäästlik projekteerimine ja ehitamine kindlasti seisma ei jää

peeter3000 kirjutas:

Me ei näe hetkel probleeme RB rajamise tähtaegade muutumisel[/b]

„Edasine protsess näeb üldjoontes välja selline, et võetakse lauale nii praegune trassi asukoht kui vähemalt paar varianti veel, palgatakse eksperdid ning hinnatakse ära kõik mõjud, mis nende trasside asukohtade puhul võivad kaasneda,” kirjeldab Aab.

„Kuna kohus leidis, et senine hindamine jäi pealiskaudseks, siis nüüd tehakse põhjalik Natura-alade hindamine. Ja ma ei usu, et siin saab võtta selle kord juba tehtud keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) dokumendi ja seda lihtsalt Natura-oludele vastavaks kohendada. Ei – protsess algab otsast pihta, tuleb avalik hange ekspertide leidmiseks ning läbi viiakse uus põhjalik hindamine nõutavas mahus. Kohtu määrusest ilmneb, et seda tuleb teha ka siis, kui trass isegi ei läbi otseselt Natura ala.”

„Tegelikult on see kohtuotsus ka kinnitus sellele, et ülejäänud RB trassi osas nii Pärnu, Harju kui Rapla maakondades on senine menetlus ja hinnangud olnud korrektsed ning trassi põhimõttelise kulgemise valik on tehtud seadusejärgselt, mis tähendab, et seal saavad tööd plaanipäraselt edasi minna,” räägib Aab. „Ma usun, et tööd jätkub Rail Balticu teistes lõikudes piisavalt seni, kuni see konkreetne viga parandatud saab.”

peeter3000 kirjutas:

„Tegelikult on see kohtuotsus ka kinnitus sellele, et ülejäänud RB trassi osas nii Pärnu, Harju kui Rapla maakondades on senine menetlus ja hinnangud olnud korrektsed ning trassi põhimõttelise kulgemise valik on tehtud seadusejärgselt ---

Projekteerimise põhiraha läheb Hispaaniasse. Mis te arvate, kas ehitusraha jääb pigem Eestisse?

Projekteerimise peatöövõtja on küll Hispaaniast aga sisulist tööd tehakse palju Eesti ettevõtete poolt. Ehituse puhul me näeme seda, et mahutöödest, näiteks raudtee mulde ehitusest või sildade-viaduktide ehitusest, jääb raha siiski pigem Eestisse. Sest ega teede ja raudteede ehitusel suurt vahet ei ole. Eesti ettevõtted on selleks kindlasti võimelised ja seda on öelnud ka ehitusettevõtjate liit.

Aga kui me räägime spetsiifilisematest töödest, näiteks raudtee pealisehitusest, kus on liiprid, rööpad, ballastkillustik, siis neid töid tehakse tänapäeval mehhaniseeritult. Seal me räägime pigem välisettevõtetest. Samas, kui mõni Eesti ettevõte soovib minna hiljem Euroopa turule raudteed ehitama, siis selle masinapargi soetamine on kindlasti võimalik. Nende masinate tellimine võtaks kuskil kolm aastat.

Ma siis testin, et nüüd, kui viaduktide-ökoduktide tehnilised lahendused on valmimas, kas võrreldes 2018. aasta eelprojektidega on hinnaprognoos mõnel pool suurenenud või vähenenud?

Kusjuures nii ongi, et ta on mõnel pool suurenenud ja mõnel pool vähenenud. See sõltub sellest, missugust tehnilist lahendust kasutada. Näiteks Männiku raba puhul me näeme seda, et olud on seal natuke teistsugused, kui eelprojekti puhul hinnati, ja seal on võimalik päris kena kokkuhoid leida. Neid üles-alla kõikumisi on erisuguseid.

Aga kuidas keskmiselt on?

Praegu paistab nii, et me oleme selle eelprojektiga väljaöeldud hinna piires kenasti.

Elron kirjutas:Kui eelmistel aastatel kasutasime elektrirongide puhul tavaenergiat, siis alates vastalanud aastast sõidavad kõik meie elektrirongid 100% üksnes taastuvenergial.

Maanteede ja Rail Balticu trassi ehitamisel kasutatakse peamiselt Eestis kaevandatavaid maavarasid – liiva, kruusa ja lubjakivikillustikku. Põhja-Eestis on aga varud lõppemas ning tee-ehituseks sobilikku materjali tuleb vedada kaugemalt, kuid see tõstab ehitusprojektide hinda.

Taristu ehitusmahu suurenemisega kulub üha enam ehitusmaterjali. 15 kuni 20 aasta pärast vajavad need teed juba rekonstrueerimist. Ehitusmaavarade varud Eestis on aga ammendumas. Eriti kriitiline on olukord Põhja-Eestis.

"Eesti suurim paekivikarjäär, Väo karjäär, ammendub lähema kolme kuni viie aasta jooksul. Reaalselt Rail Balticu jaoks siit enam materjali polegi võimalik tarnida," ütles Paekivitoodete Tehase OÜ tegevdirektor Kuldar Õunapuu "Aktuaalsele kaamerale".

Rail Balticu jaoks on kõigepealt vaja rajada muldkeha. See rajatakse üldjuhul liivast või kruusast.

"Rail Balticu puhul kulub seda eelprojekti andmetel ainuüksi raudtee peale 7,4 miljonit kuupmeetrit. Ja lisandub veel 3,2 miljonit kuupmeetrit selle ümber ehitatavate teede osas," rääkis RB Estonia peaprojektijuht Raido Kivikangur.

"Meie trassi ehitus kestab viis-kuus-seitse aastat. Kui see aastate peale ära jagada, siis see jääb umbes 150 ja 180 000 kuupmeetri juurde aastas," lisas ta.

Optimaalne raadius, kust materjali vedada, on 50 kilomeetrit. Kaugemalt läheb transport oluliselt kulukamaks.

"Viis kuni 15 protsenti, kuni selleni välja, et kuni kümne aasta pärast on kohaliku kvaliteetse materjali puudumisel vaja ka asendada lubjakivi graniitkillustikuga. Graniitkillustiku maksumus iseenesest ületab lubjakivi hinda mitmekordselt," selgitas transpordiameti taristu arendamise juhtivspetsialist Tõnis Tagger.

Jaanipäevaeelne kuumalaine viis rivist välja ka Elroni rongid. Tõrked olid seotud rongide jahutus- ja hüdraulikasüsteemi ülekuumenemisega. Rongi pardaarvuti annab seejärel veateate, et mootor ei saa piisavalt jahutust, ja mootori temperatuur tõuseb. Ülekuumenenud mootoriga sõidu jätkamine võib mootorit tõsiselt kahjustada. Elron lubas rongide tootja poole pöörduda, et selliseid probleeme tulevikus vältida. See pole põhjendatud lootus, ülekuumenemisest tingitud hädad on Lõuna-Euroopas juba ammu probleem, millele lahendust ei paista. Asi pole üksnes rongides: ülekuumenemise tõttu paindumine viib rivist välja ka terasrelsid. Sellele pole siiani leitud muud lahendust kui rongliikluse aeglustamine.

Balti jaamast startis teisipäeva hommikul Euroopa raudtee-aasta puhul rong, mis sõidab ühe päevaga Tallinnast Vilniusesse.

Tartusse jõuab rong kell 11, Valka kell 13.

Rongi "Connecting Europe Express" teekond 26 riigis algas septembri alguses Lissabonist, eesmärgiga tõsta teadlikkust raudteetranspordi eelistest ja keskkonnasõbralikkusest. Kuna Baltimaades puudub Euroopa laiusega raudtee, kohtuvad kolmapäeval Euroopast ja Tallinnast tulevad rongid Kaunases.

Tallinnast saatsid rongi pidulikult teele Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi pea-direktoraadi juht Henrik Hololei, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning Läti ja Leedu transpordiminister. Rongisõidust võtavad osa Baltimaade ja Soome raudteega seotud ettevõtete juhid.

rait01 kirjutas:https://www.youtube.com/watch?v=CN9Hja208XI
rongi lammutamine