Digi-tv.ee

NASA astronaudid Jasmin Moghbeli ja Loral O'Hara olid nädal tagasi neljapäeval kosmoseskäigul väljaspool ISS-i kosmosejaama, kui nende kasutatav tööriistakott kosmosesse libises.

Tööriistakast tiirleb nüüd Maa ümber veidi ISS-ist eespool, ütleb Space.com. Väike tööriistakott on üllatavalt hele ja seda on näha isegi Maalt läbi binokli vaadates.

Maalt vaadatuna on tööriistakast pisut nõrgem kui planeet Uraan. Seetõttu on see palja silmaga vaatlemiseks pisut liiga hämar.

Tööriistakast läheb Maale aina lähemale ja see hävib lõpuks, kui see jõuab maapinnast tubli 110 kilomeetri kaugusele.

Space.com annab nõu, et tööriistakoti jälgimiseks tuleb esmalt välja selgitada, kuhu ISS liigub. Näiteks NASA-l on selle väljaselgitamiseks oma rakendus

Parim viis maavälise elu leidmiseks on otsida planeete, mille atmosfääris on märgatavalt väiksem süsinikdioksiidi kogus võrreldes teiste sama planeedisüsteemi planeetidega. Nii seisab uues teoreetilises uuringus, mille tulemused avaldati ajakirjas Nature Astronomy.

NASA James Webbi kosmoseteleskoobi võimekust analüüsides on teadlased välja pakkunud teooria, mis peaks lihtsustama maavälise elu otsimist. Nende arvates on elu tõenäosus planeetidel, kus on vähem süsihappegaasi, alati suurem kui teistel sama süsteemi planeetidel. Kui rääkida Maa-sarnasest planeedist, siis selline erinevus atmosfääri koostises võib viidata vedela vee olemasolule planeedil ja suurendada võimalust, et seal elu eksisteerib.

Teadlased märgivad, et see meetod on palju tõhusam ja tehniliselt lihtsam kui need, mida teadlased on seni kasutanud.

Jaapani kosmoselaev on maandunud Kuule

Seda teatas uudisteagentuur Reuters.

Jaapanist on saanud viies riik maailmas, kes on Kuule kosmoselaeva paigutanud. Laev sooritas pehme maandumise.

Jaapani kosmoseprogramm on üks maailma suurimaid, kuid esimene katse Kuule sond panna ebaõnnestus novembris 2022. Eelmisel aastal plahvatas katsetuse käigus uut tüüpi rakett, kirjutab NTB.

Missiooni nimega Moon Sniper eesmärk oli maandada (kuundada?) sond 100 meetri raadiuses Kuu konkreetsest punktist, mis on palju vähem kui tavaline mitme kilomeetri kaugus.
--------
Maandumine iseenesest õnnestus, kuid laeval on probleeme toiteallikaga, ütleb JAXA.

- Pärast maandumist on side loodud, kuid päikesepaneelid ei tooda elektrit, öeldakse teates.

Põhjapoolses öötaevas võib lähikuudel olla tunnistajaks üks kord elus toimuvale nähtusele, kui Põhjakrooni tähtkujus süttib "uus" hele täht.
Maast umbes 3000 valgusaasta kaugusel asuv kaksiktähtede süsteem helendab tänu noovaplahvatusele ja seda võib näha põhjataevas sama eredana kui Põhjatäht.

Nähtus ilmneb seetõttu, et süsteemi valge kääbus tõmbab oma korduvate läbisõitudega punaselt hiiglaselt gaasi. Umbes iga 80 aasta järel on selle pinnale kogunenud nii palju gaasi, et see süttib iseeneslikult, põhjustades tuumaplahvatuse. Seejärel muutub Maale tavaliselt nähtamatu hämar tähesüsteem nii heledaks, et seda on võimalik palja silmaga näha.

Seega on tegemist nn noovaplahvatusega. Nova on ladina keeles ja tähendab "uus" ja see termin pärineb ilmselt ajast, mil astronoomia ei suutnud veel seletada uut keha, mis ootamatult taevasse ilmus. Erinevalt supernoova plahvatusest, kus surev täht hävib, jätkavad noovaplahvatuses mõlemad tähed oma tantsu.

Seda teemat kajastava AFP sõnul on see vähemalt kolmas kord, kui saame nähtust tunnistajaks olla. Selle avastas Iiri teadlane John Birmingham 1866. aastal ja taasavastas 1946. aastal.

Arizona osariigi ülikooli astronoom Sumner Starrfield on kaksiktähte T Coronae Borealis uurinud alates 1960. aastatest. Tema hinnangul langeb Nova järgmise viie kuu jooksul iga hetk tagasi.

"See võib olla täna... Aga ma loodan, et mitte," ütleb ta AFP-le.

See on üsna haruldane nähtus. Starrfieldi sõnul on kogu Linnuteel teadaolevalt vaid kümmekond taastuvat noovet.

T Coronae Borealis helendub tugevalt iga kord, kui valge kääbuse pinnale on kogunenud umbes maa massi jagu gaasi.
Siis "toimub suur plahvatus ja mõne sekundiga tõuseb temperatuur 100-200 miljonit kraadi Celsiuse järgi," ütleb astronoom Joachim Krautter, keda AFP intervjueeris.

Kolmapäeva õhtul tabab Maad väike asteroid

Kolmapäeval kell 19.40 tabab Filipiinide ranniku lähedal Maad väike asteroid, teatab Euroopa Kosmoseagentuur ESA.

Kivi plahvatab atmosfääris ega kahjusta maapinda. Asteroidi läbimõõt on umbes 1,6 meetrit ja see põhjustab taevas intensiivse valgussähvatuse.

See on üheksas kord, kui astronoomidel õnnestub selliseid Maad tabavaid asteroide tuvastada enne nende atmosfääri sisenemist.

UPDATE: We expect the ~1 m asteroid discovered this morning to strike Earth's atmosphere over the Philippines near Luzon Island at 16:46 UTC today.

However the nearby tropical storm Yagi/Enteng will make fireball observations difficult.

Stay safe everyone!

Vaid paar tundi pärast lennuametite loa saamist viis SpaceX läbi kosmoselaeva Starship 5 eduka katsetuse.

Super Heavy kanderakett, mis on suurim ja võimsaim rakett, mis kunagi kasutusele võetud, startis Texase osariigis Boca Chicas asuvast SpaceX-i stardirajatisest kohaliku aja järgi kell 7.25.

Starship 5 peaks pärast lühikest kosmosereisi maanduma tagasi Maale Austraaliast läänes India ookeanis, samal ajal kui Super Heavy kanderakett maandus tagasi stardirajatisse, kus selle võtsid vastu kaks starditorni külge kinnitatud mehaanilist "kätt".

Tõrva Astronoomiaklubi:
·
7000 aastat tagasi sisenes kusagil Läänemere või tänapäevase Põhja-Läti kohal atmosfääri umbes liinibussi mõõtu asteroid. Kihutades läbi õhu mitmeid kilomeetreid sekundis mattus see tulikuuma ja silmipimestavasse plasmapilve, millest jäi taevasse maha kilomeetreid pikk ja sadu meetreid lai kobrutav suitsusammas. Millalgi enne maapinnaga kohtumist lagunes kauge külaline selle sisemuses kerkivate temperatuuride tõttu mitmeks suuremaks tükiks, mis tabasid praegust Võrumaa kanti kõrvulukustava kärgatuse saatel. Pisemat sorti tuumapommiga võrreldava plahvatuse käigus langesid ja süttisid puud kümnete kilomeetrite ulatuses kokkupõrke paigast. Maapinnast välja paiskunud sulaliiv, metall, kivi, tolm ja tuli lendasid ning kõuemürinat meenutav heli kaikus üle hõreldalt asustatud ürgmetsade ja järvede.
Umbes selline võis välja näha ammune kokkupõrge kosmosekiviga, millest tänapäeva on säilinud Ilumetsa meteoriidikraatrite all tuntud pinnavormid. Võru ja Põlva maakondade piiril, Meenikunno raba kõrval asuvaid kraatreid tuntakse vanarahva suus Põrguhaua, Sügavhaua, Tondihaua, Inglihaua ja Kuradihaua nimede all. Sealjuures kindlat meteoriitset päritolu saab väita vaid neist kahe esimese ja suurema puhul. Põrguhaud (fotol) on läbimõõdult ligi 80 meetrit ja 12,5 meetrit sügav. Temast peaaegu kilomeetri kaugusel asuva Sügavhaua mõõtmeteks on vastavalt 50 ja 4,5 meetrit.
Kuigi kohalikele on kraatrid tuntud olnud sajandeid või isegi tuhandeid aastaid, avastati need esmakordselt teadjameeste poolt 1938. aastal. Kohe algasid ka uurimistööd geoloog Artur Luha juhtimisel, mis katkesid peagi alanud II maailmasõjaga. Uuesti asuti neid uurima 1958. aastal geoloog Ago Aaloe poolt. Ulatuslike kaevetööde käigus veenduti, et tegemist on tõepoolest meteoriiditabamusel tekkinud kraatritega ja näiteks Põrguhaua all on kuni 30 meetri sügavuseni Devoni liivakivi plahvatuse mõjul lahtiseks liivaks pihustunud. Esialgsed hinnangud kraatrite vanuse kohta jäid 6000 ja 7500 aasta vahele.
1996. aastal leiti akadeemik Anto Raukase eestvedamisel kuue kilomeetri kaugusel asuva Meenukunno rabasetetest pisikesed klaasjad kuulikesed, mis tekivad meteoriiditabamusel vallanduva kuumuse mõjul. Nende sügavuse ja turbasambla radioaktiivse süsiniku analüüsimisel saadi kokkupõrke vanuseks vähemalt 6600 aastat. 2017. aastal kaevati Põrguhaua vallidesse kraavid, mille põhjast umbes meetri sügavuselt leiti pisikesi sõetükikesi, mis tekkisid ilmselt meteoriiditabamusel söestunud puudest. Söe radiosüsinikdateeerimisel saadi Ilumetsa kraatrite senini täpseimaks vanuseks 7170–7000 aastat.
Eesti meteoriidikraatritest rääkides tuleb enamikele kindlasti meelde 110 meetrine Kaali kraater, mis on tõepoolest isegi maailma mõistes muljetavaldav vaatepilt. Peab aga tunnistama, et kesk haudvaikset männimetsa haigutava Ilumetsa Põrguhaua serval on isegi huvitavam ammuse kosmosekivi külaskäiku silme ette manada kui seda Saaremaal turistide sagina keskel. Võime vaid püüda ette kujutada, mida arvasid nii Kaali kui Ilumetsa kokkupõrgetest seda (või õigemini selle tagajärgi) tunnistama juhtunud kiviaegsed inimesed ja kuidas see mõjutas nende müüte, religioone ja uskumusi veel pikki põlvkondi hiljem.

James Webbi kosmoseteleskoop (JWST) on teinud murrangulise avastuse, kinnitades "Einsteini siksaki" olemasolu, ainulaadse gravitatsiooniläätse nähtuse. See tähelepanuväärne leid näitab esimest korda sellist mõju.
Nähtus tuvastati süsteemis nimega J1721+8842, kus kahe joondatud galaktika gravitatsioonilise mõju tõttu dubleeritakse kauge kvasari valgust kuus korda. See konfiguratsioon võimaldab kvasarilt tuleval valgusel "siksakiliseks" liikuda, kui see liigub läbi kõverdatud aegruumi, luues samast objektist mitu pilti.
Avastus tehti JWST andmete analüüsimisel, mis näitas, et need kuus valguspunkti on tegelikult ühe kvasari valguse gravitatsiooniläätsede poolt painutatud ilmingud – kontseptsiooni ennustas esmakordselt Albert Einstein oma üldrelatiivsusteoorias 1915. aastal.
See ainulaadne läätsekonfiguratsioon võib aidata teadlastel uurida tumeenergia olemust, mis arvatakse olevat universumi kiirenenud paisumise tõukejõuks. Analüüsides, kuidas valgus selles süsteemis käitub, loodavad teadlased täpsustada oma kosmoloogiliste parameetrite mõõtmisi.