Mõned aspektid DAB+ teemal.
DAB+ üldistest eelistest on nii siin foorumis, kui ka mujal palju räägitud. Tooks täiendavalt ära selle lingi:
https://digi.geenius.ee/rubriik/teadus- ... i-saabuda/
Mis puudutab
alternatiivset 4G/5G streaming-ut, siis StratKom-i mõttes on suuremahulisemate voolukatkestuste ja tõenäoliselt ka küberrünnakute mõju tava-mobiilivõrkudele suurem. Neid aspekte võiks arvestada Eesti DAB+ võrgu arendamisel, vähemalt multiplekside puhul, mis sisaldavad ERR jaamasid. Nii et arvestatakse ka mõningate erijuhtudega, millega maksimeeritakse ringhäälingutehnoloogia plusse ja nendest tulenevat kasulikkust (võrrelduna avalike mob. võrkudega).
DAB+ tugisaatjate hulk. DVB-T MUX1-ga sarnase suure hulga tugijaamade (ja kohati suvalistel mobiilimastidel) operatiivseks haldamiseks ei pruugi tänapäeval jätkuda enam niipalju inim- ja rahalist ressurssi ning võimalik, et nende tugisaatjate praegune suurem arv on tingitud pigem tänase infrastruktuuri puudustest (tugevdatud elektritoitega kõrgemate mastide puudus jne). St. pikemas perspektiivis on vajalikud täiendavad investeeringud infrastruktuuri.
Helikvaliteet. Minu mäletamist mööda Tallinnas 2000-ndatel katsetatud DAB puhul räägiti, et helikvaliteedi olulist paranemist ei tajutud, st. võrrelduna nt. hea SNR-ga analoog FM-ga. Sõltuvalt nüüd DAB+ koodekitest ja planeeritud programmide arvust multipleksis, DAB+ puhul peaks kindlasti säilima ka kõrgkvaliteedilise heli edastuse võimalus, mis oleks vähegi paremate interneti-streamidega võrreldav. Ma usun, et keegi ei tahaks nt. klassikalise muusika kontserti või retromuusikat kuulata köögikrapi kvaliteediga (mono-) raadiost. Minu meelest kipub tänapäeval selline Eesti raadiojaamadele omane heli tugev kompresseerimine olema juba „eilne päev“. Programmi-tehnilise odavuse taotlemine võib viia hoopis FM/DAB+ raadiomeediumi populaarsuse allakäigule (st. kui pakutav lisandväärtus on väike ja kvaliteetsemad alternatiivid eksisteerivad).
Programmide arv. Kuigi DAB+ võimaldab edastada suuremat hulka programme, siis omaette küsimus, et kas 1.3 milj. suurusega turg vajab ikka niipalju raadiosagedustel baseeruvaid (kohalikke) programme. Kui vaadata nt. Kantar-Emori raadiojaamade kuulatavuse andmeid, siis seal a’la TOP8-st allapoole olevate jaamade kuulatavuse numbrid on ikkagi juba suhteliselt väikesed, mis seab piirid atraktiivse programmi tootmisele kui ka tehn.- ja helikvaliteeti investeerimisele. Nii analoog-FM-i kui ka DAB+ puhul ei tasuks piiriäärseid kaugvastuvõtuvõimalusi kohaliku sagedusplaneeringuga kinni mängida. Mingi sagedus- või eetriressurss peaks jääma riiklikku reservi (ootamatult tekkida võivateks erivajadusteks) ja eks muus osas juhib riik majandus/tehnoloogia ja kultuuripoliitikaga raadiosageduste kasutust.
Kuigi räägitakse
FM-paralleeledastusest, siis erajaamad on suure tõenäosusega huvitatud siiski võimalikult lühikesest üleminekuajast. Minu mäletamist mööda jäi ka Eesti DVB võrgu planeerimise esimene periood seisma suuresti topelt-edastuskulude kompenseerimise mudeli taha. Praegusel ebastabiilsel ajal ei ole tõenäoliselt mõistlik hakata suures koguses raadiod maha kandma, kuna jutt ei ole ju ainult odavate köögiraadiote vahetamisest ning turul ei ole veel piisavalt suurt (auto-) raadiote ja kõrgema kvaliteediga tuunerite, ressiiverite valikut. Pikemas perspektiivis on vaja DAB+ teemaga muidugi tegeleda (eriti kui Euroopas ei tegele praegu DAB+ arendamisega ainult Soome, Iirimaa ja Balti riigid).
Kui DAB+ on võetud riikliku arengukavasse, siis võiks kuidagi reguleerida ilma DAB+ võimekuseta uute raadiote importi ja müüki (st. uuematel FM toetusega raadiotel peaks olema ka juba DAB+ toetus). Samas parim motivaator on siiski analoog-FM edastuse kinnipaneku tähtaeg.
Kokkuvõttes, praegu on kiiret analoog-FM phase-out pigem keeruline näha (st. üleminekuprotsessiga oleks pidanud juba varem alustama). Raadio digipöörde kiire läbisurumine võib tekitada hoopis vastupidise efekti, kus nooremad leiavad internet/bluetooth/wifi lahendusi (aga vt. 2. lõiku puuduste osas) ja vanemad saavad eeldatavalt kauem analoog-FM levis jätkavate riiklike programmidega hakkama (eriti maapiirkondades, kus eraraadiote levi on olnud viletsam). Aga eks teemaga tuleb tegelda - juba energia ja loodusressurside kokkuhoiule mõeldes.
.
Sel juhul vahiks pool eestit seda 1 kanalit analoogis senimaani.
