Kes teab demagnetiseerimisest?
Re: Kes teab demagnetiseerimisest?
mina mäletan lapsepõlvest et isa tegi mingi rõnga umbes 20cm läbimõõduga saba seina ja korra või paar kineskoobi eest läbi või siis ainult need kohad kus olid laigud ja pilt oli ka kohe ok
Re: Kes teab demagnetiseerimisest?
Et see 127 V segaseks ei jääks - demagneetimispool on arvutatud nii, et ta oma tööajaga (ühest kuni mõne sekundini) oluliselt ei kuumene. Kui sellele seinast 230V pidevalt selga lasta, on tuba suitsu täis. Kasutades trafot, millelt on võimalik saada 127 või veidi madalamat pinget, saab "tööaja" pikemaks. Vasktraadi isolatsioon kannatab olenevalt margist 70 kuni 100 kraadist temperatuuri. Tavaliselt saab demagneetimisega enne valmis, kui mitte, laske poolil vahepeal jahtuda.
See pooli saab edukalt 8-sse keerata ning siis pooled teibiga kokku. Isoleerimisega peab ka hoolikas olema, sest võrgupinge näpistab väga valusasti.
See pooli saab edukalt 8-sse keerata ning siis pooled teibiga kokku. Isoleerimisega peab ka hoolikas olema, sest võrgupinge näpistab väga valusasti.
Re: Kes teab demagnetiseerimisest?
Peale avatuks tehtud magnetahelaga trafode, saab kasutada samamoodi vahelduvvoolu releesid, väikeseid käiviteid, kontaktoreid, magneteid jne. Neid ikka kusagil leidub. Vast saab ka Balti jaama turult.
Töötades nendega tuleb jälgida mähise temperatuuri, sest avatud magnetahela puhul mähis kuumeneb küllaltki kiiresti. Suletud magnetahela puhul läheb mähis vaevalt soojaks.
Võib kasutada alandatud pinget, kuid siis langeb ka loodava magnetvälja tugevus.
Töötades nendega tuleb jälgida mähise temperatuuri, sest avatud magnetahela puhul mähis kuumeneb küllaltki kiiresti. Suletud magnetahela puhul läheb mähis vaevalt soojaks.
Võib kasutada alandatud pinget, kuid siis langeb ka loodava magnetvälja tugevus.