Nagu pealkiri ütleb: seis on segane. Laupäeval-pühapäeval on olukord kindlasti muutunud ja näiteks E46 võib kadunud olla ja jälle E32 on 100/100.pets1 kirjutas:teen laup/pühap katse
Segane seis soome digiTV-ga
- vanemleitnant
- DigiTVfänn
- Postitusi: 613
- Liitunud: 02:00, 15 Dets 2006
- Asukoht: Muuga - teletornist 3km itta
Re: Segane seis soome digiTV-ga
TriaxUnix-100, maapind 11 m, antenn 7 m maapinnast, suund Espoo
DVB-T2: LG OLED 65A13LA + AppleTV + TeliaTV
DVB-T2: LG OLED 65A13LA + AppleTV + TeliaTV
Re: Segane seis soome digiTV-ga
Ei ole siin segast midagi. Lihtsalt suvised ülilevid hakkavad kollitama. Eile õhtul näiteks olid vahepeal kadunud kõik neli Espoo mux'i; samal ajal sain kätte Lahti A-mux'i E33 (mis ka peaaegu alati esimesena kohale ronib) ja B-mux'i E47.
Ribafiltritega pole mõtet mässata; kui Espoo kaob (suvel juhtub seda tihti), siis mõne teise saatja püüab ikka kinni. Muidugi kui ülilevi asemel totaalne leviauk juhtub olema, siis ei aita miski.
Ribafiltritega pole mõtet mässata; kui Espoo kaob (suvel juhtub seda tihti), siis mõne teise saatja püüab ikka kinni. Muidugi kui ülilevi asemel totaalne leviauk juhtub olema, siis ei aita miski.
DVB-T, DVB-T2: Golden Media Mania 3 HD & Sony32W4000; antenn 21...69 17dB, kõrgus 45+11 m; võimendi AD20-1,9/AMT; suund Espoo
Re: Segane seis soome digiTV-ga
No siiski, ma arvan, et suht odav (100.-) katse ribafiltriga annab teatud informatsiooni. Vähemalt, kuna see paberi järgi nõrgendab pääsuribas 2.5dB, siis peaks boxi näidatav S vähenema ja kui ei, siis näitabki aiateibaid ja teavitan sellest kohe ka Artec'i kaasmaalastest tarkvaragurusid.
Veel üks totakas mõte. Taustaks - oman nõukaaegset inseneriharidust (arvutid) ja füüsika ning matemaatikaga on kõik väga hästi. Raadiotehnikaga mitte nii hästi, aga kas see ülilevi ja muud sellised "paranähtused" ei kollita ennekõike neid vendi, kellel ülitundlik ja peenhäälestatud aparatuur. Siin on 400-elemendilise antenniga nimekaim ja teised vinge riistvaraga tegelased, aga äkki kehvema ja robustsema komplektiga ei anna nii hirmsasti tunda. Võimendused väiksemad ja ruumiline pääsuala laiem. Ühesõnaga nagu krants ja tõukoer - üks vilu ilmaga haigestub ja isegi kooleb, teine jookseb rõõmsalt edasi
Või siiski on LR-i vennad paranähtustega juba olemuslikult paremini sinapeal...
Veel üks totakas mõte. Taustaks - oman nõukaaegset inseneriharidust (arvutid) ja füüsika ning matemaatikaga on kõik väga hästi. Raadiotehnikaga mitte nii hästi, aga kas see ülilevi ja muud sellised "paranähtused" ei kollita ennekõike neid vendi, kellel ülitundlik ja peenhäälestatud aparatuur. Siin on 400-elemendilise antenniga nimekaim ja teised vinge riistvaraga tegelased, aga äkki kehvema ja robustsema komplektiga ei anna nii hirmsasti tunda. Võimendused väiksemad ja ruumiline pääsuala laiem. Ühesõnaga nagu krants ja tõukoer - üks vilu ilmaga haigestub ja isegi kooleb, teine jookseb rõõmsalt edasi

Või siiski on LR-i vennad paranähtustega juba olemuslikult paremini sinapeal...

Re: Segane seis soome digiTV-ga
Olen üks nõukaaegsetest LR-i vendadest ja saan öelda, et paraku ülilevi ei kuulu sugugi mitte paranähtuste hulkapets1 kirjutas:... aga kas see ülilevi ja muud sellised "paranähtused" ei kollita ennekõike neid vendi, kellel ülitundlik ja peenhäälestatud aparatuur. Siin on 400-elemendilise antenniga nimekaim ja teised vinge riistvaraga tegelased, aga äkki kehvema ja robustsema komplektiga ei anna nii hirmsasti tunda. Võimendused väiksemad ja ruumiline pääsuala laiem. Ühesõnaga nagu krants ja tõukoer - üks vilu ilmaga haigestub ja isegi kooleb, teine jookseb rõõmsalt edasi![]()
Või siiski on LR-i vennad paranähtustega juba olemuslikult paremini sinapeal...

Ja mured tekivad just siis, kui sama sagedusega signaalid jõuavad antenni erinevatest saatjatest enamvähem võrdse nivooga.
Antennisüsteemi suunadiagrammi kitsus (ehk siis antenni parem suunatus) pigem vähendab veidikene ülilevi kahjulikku mõju, aga olematuks ei muuda seda kunagi. Ja kes asja jagab, ei pinguta pigem võimendusega üle. Antennide puhul on selge reegel - võimendada tasub signaali (mille peaks korralik antenn tekitama), müra võimendamise tulemuseks on tugevam müra.
Digisignaali ja analoogi vahel on samuti väga suur vahe - kui ülilevi puhul analoogis pilt läks lihtsalt "triibuliseks", aga midagi võis näha ikkagi,
siis digi puhul on asi täiesti kahene: pilt kas on või pilti ei ole

Re: Segane seis soome digiTV-ga
Vabandan, et väljendan oma harimatust, aga veel üks eriti tobe küsimus. Mille poolest erineb antenni ja võimendi poolt võimendatud signaal. Kas ainult selle poolest, et võimendi on võimeline küllastuma (toitesse) ja pole teinekord lineaarne? Kui me jätame kõrvale ruumilise selektiivsuse, siis mõlemil juhul on ju olukord k*(S+N), no olgu võimendi puhul räägitakse ka omamürast, mis siis ilmselt lihtsalt veel liitub.
Re: Segane seis soome digiTV-ga
Minumeelest on siin juba korduvalt vihjatud, et kui pole signaali (loe: antenni), siis võimendi hakkab rõõmsalt müra võimendama (antud juhul ma ei pea müra all silmas sama sagedusega segajaid) ja Q kukub kolinal (+ veel muidugi võimendi omamüra). Võimekam antenn seevastu nõrga väljatugevuse puhul võimendab kasulikku signaali ja mitte müra. Võimendi on vajalik eelkõige siis kui antenni taga on pikad kaablid ja/või palju tarbijaid.
DVB-T, DVB-T2: Golden Media Mania 3 HD & Sony32W4000; antenn 21...69 17dB, kõrgus 45+11 m; võimendi AD20-1,9/AMT; suund Espoo
- vanemleitnant
- DigiTVfänn
- Postitusi: 613
- Liitunud: 02:00, 15 Dets 2006
- Asukoht: Muuga - teletornist 3km itta
Re: Segane seis soome digiTV-ga
Antenni võimenus on tegelikult vale termin. See näitab ainult seda, kui palju kohale jõudnud signaali konkreetne antenn suudab lihtsast poollainedipoolist rohkem üles korjata, mitte võimendada.
TriaxUnix-100, maapind 11 m, antenn 7 m maapinnast, suund Espoo
DVB-T2: LG OLED 65A13LA + AppleTV + TeliaTV
DVB-T2: LG OLED 65A13LA + AppleTV + TeliaTV
Re: Segane seis soome digiTV-ga
Antenni võimendus on tõepoolest natuke mittekorrektne väljend, omal ajal kasutati eestikeelses terminoloogias ka väljendit antenni võimekus, mis annab asja tegeliku sisu palju paremini edasi.vanemleitnant kirjutas:Antenni võimenus on tegelikult vale termin. See näitab ainult seda, kui palju kohale jõudnud signaali konkreetne antenn suudab lihtsast poollainedipoolist rohkem üles korjata, mitte võimendada.
vanemleitnant on kenasti eesti keeles kõik ära seletanud

Inglise keeles kasutatakse sõna gain ja kui antennide spetsifikatsioone vaadata, siis leiame seal võimenduse ühikuna kas dBd - see on number, mitu detsibelli (dB) on antud antenni väljundsignaal suurem kui poollainedipoolil ;
või dBi - see näitab, mitu dB on antud antenni väljundsignaal suurem kui hüpoteetilisel isotroopsel kiirguril. Seda isotroopset kiirgurit pole reaalses elus olemas, küll aga armastavad eriti ameerika antennifirmad dBi ühikut kasutada

Asi selles, et antenni võimendus väljendatuna dBi-des on 2,14 võrra suurem kui samal antennil väljendatuna dBd-des.
x dBd = x+2,14 dBi ja nigu ämeerikas ikka - big is beautiful



Re: Segane seis soome digiTV-ga
No vot, oleks omal ajal võinud ka LR-i loengutes käia, poleks sedalaadi mõistatusi.
Samas see signaali "väljakorjamise võimekus". Oleks nagu midagi kuulnud antenni elementide resoneerimisest mingil sagedusel, aga see tähendab pelgalt selektiivsust sel sagedusel. Seega ideaalsete antennide puhul saatjas lastakse 1W peale ja vastuvõtjas on antennil täpselt pindala osa jagu vatte kogu ruuminurka kiiratud võimsusest.
Samas see signaali "väljakorjamise võimekus". Oleks nagu midagi kuulnud antenni elementide resoneerimisest mingil sagedusel, aga see tähendab pelgalt selektiivsust sel sagedusel. Seega ideaalsete antennide puhul saatjas lastakse 1W peale ja vastuvõtjas on antennil täpselt pindala osa jagu vatte kogu ruuminurka kiiratud võimsusest.
Re: Segane seis soome digiTV-ga
Nii. Vanadel olijatel oli õigus. Esimesed eksperimendid tehtud ja:
1. BP2 ribafilter oli kasutu, lõikab ainult E53 ära
2. Digibox näitab S-i asemel saapanumbreid. Pöördun valmistaja poole.
3. Öösel (~1:oo) oli soome miskipärast kadunud. Kas ongi nii, et päeval on parem levi?
Seega, haaran parema antenni järele ja eks siis näe, kas ja mis muutub.
1. BP2 ribafilter oli kasutu, lõikab ainult E53 ära
2. Digibox näitab S-i asemel saapanumbreid. Pöördun valmistaja poole.
3. Öösel (~1:oo) oli soome miskipärast kadunud. Kas ongi nii, et päeval on parem levi?
Seega, haaran parema antenni järele ja eks siis näe, kas ja mis muutub.
Re: Segane seis soome digiTV-ga
Kevadised levinaljad...pets1 kirjutas:Öösel (~1:oo) oli soome miskipärast kadunud.
Hetkel totaalne leviauk; mitte kuskilt ei tule piuksugi...
DVB-T, DVB-T2: Golden Media Mania 3 HD & Sony32W4000; antenn 21...69 17dB, kõrgus 45+11 m; võimendi AD20-1,9/AMT; suund Espoo
Re: Segane seis soome digiTV-ga
S pole kellegil kalibreeritud, seega pöördu vaid siis kui on alati 0 või 100% (ei reageeri antenni suuna muutusele). Ja see peab olema ilma antennivõimendita mõõdetud, tavaliselt ajab S põhja antennivõimendi.2. Digibox näitab S-i asemel saapanumbreid. Pöördun valmistaja poole.
Muidu sõltub küll, kuid televisiooni signaal oluliselt vähem kui raadio oma.3. Öösel (~1:oo) oli soome miskipärast kadunud. Kas ongi nii, et päeval on parem levi?
Re: Segane seis soome digiTV-ga
Mis seos saab olla antennivõimendi olemasolu ja näidatava S-i vahel. Vaid see, et võimendiga peaks sama näit olema suurem kui ilma. Mul aga näiteks oli nii, et S/Q=93/50 ja umbes paarkümend detsi allasuruva ribafiltriga 90/0. Pääsualas filtri -2.5dB ei kajastunud üldse S-s. Ühelgi tühjal kanalil S alla 35 ei läinud kunagi. Võimendi jah on, 20dB ja omamüra peaks olema vaid 1.3dB. Eesti MUX1 on 93/100. Soome Espoo A, B, C ja E olid 92/5, 93/100, 93/100 ja 93/45. Seega veidi imelikud numbrid. Proovin parema antenniga.
Re: Segane seis soome digiTV-ga
Nii, paistab, et uus antenn Triax52 21-50 lahendas enamus probleeme, aga tekkis ka uus.
Suunates Espoole on kõik soome muxid Q - 100%, aga probleem on eestiga, mille E45 on ainult 60% ja kehvemas olukorras (õhtul/öösel) veidi hakib. Jama tuleb ilmselt sellest, et Espoo-Tallinn nurk on mul 79 kraadi ja parem antenn küljelt ei taha hästi võtta.
Kui keerata veidi Tallinna poole, hakkab E53 ja ka E32 vähenema.
Hetkeseis on E32/E44/E45/E46/E53 - 100/100/80-100/100/80-100.
Kas on mingi hea lahendus, näit. Eesti jaoks risti panna mõni kehvem antenn ja liita?
Suunates Espoole on kõik soome muxid Q - 100%, aga probleem on eestiga, mille E45 on ainult 60% ja kehvemas olukorras (õhtul/öösel) veidi hakib. Jama tuleb ilmselt sellest, et Espoo-Tallinn nurk on mul 79 kraadi ja parem antenn küljelt ei taha hästi võtta.
Kui keerata veidi Tallinna poole, hakkab E53 ja ka E32 vähenema.
Hetkeseis on E32/E44/E45/E46/E53 - 100/100/80-100/100/80-100.
Kas on mingi hea lahendus, näit. Eesti jaoks risti panna mõni kehvem antenn ja liita?
Re: Segane seis soome digiTV-ga
Hakkad juba mingil moel asjale pihta saamapets1 kirjutas:...
Kas on mingi hea lahendus, näit. Eesti jaoks risti panna mõni kehvem antenn ja liita?

Jah, see on üks võimalik lahendus,
samal ajal selline liitmine võib soome signaalist just selle vajamineva pisiosa maha võtta...
Kui on kangesti Eesti zuumtv 500 kHz videoga TV signaale vaja vaadata, siis parim variant on eraldi kaabel sitemast antennist või üldse eraldi toaantenn, mis soome signaali kohe kindlasti ei võta.
Ümber lülitada võib 12V kommutaatoriga või lihtsalt käsitsi antennipistikuid vahetada, kuni tuuneri sisendpesa ära laguneb

Sry, see kõik on minu poolt teooria, ise katsetanud ei ole.
peeter3000 ütleb vast autoriteetse sõna?
