Digi-tv.ee

kreisi kirjutas:ka analoogi ajastul ei olnud etv 100% kätte saadav kui rõhud sellele et avalikõiguslik peab olema nüüd kättesaadav igal pool 100%.
harjuski oli kohti kuhu ei kostnud etv ( kanal R2) kuna metsad olid ees jne. ei garanteeritud 100 % levi kuskile.

Analoogi ajal oli alati võimalik pilti vaadata ja ära aja pada ... Ise asi, kui hea ja kvaliteetne see Sul oli. Ega ma ei rõhu kvaliteedile siin teemas, rõhun sellele, et seda oleks võimalik ka vaadata pärast uut antenni, kaabelt, võimendit, digiboksi ...

Kui siis ka ikka ei tööta, no siis ju on jama mitte kasutajas ...

Või ikka kasutaja loll ja saamatu?

No kuulge, kõik tavainimesed ei pea olema kõrgtehnoloogiliselt haritud selleks, et vaadata ETV-d. Mõelge ka natuke ...

Vabade kanalite vaatamine peaks olema ikka nagu vanasti ja pistan paar juhet paika, ning vaatan ja seda iga ilmaga.

Karla:
järelikult on puudu 1 täitesaatja Rakvere (kesk) linnas.
Probleem lahendatud.
Mis kohad veel?

See täitesaatja peaks olema Tõrma mastis, oleks nii linn kui selle ümbrus murest prii. Avinurme ja selle ümbrus on järgmine selline ala, Venevere, Paasvere, mere pool Vainupea, täitesaatjaid seal kandis palju aga ükski sinna stabiilselt ei ulatu, aga selle eest on soome kanalid praktiliselt alati vainupeal rahva telekates olemas. Naljakas on see, et Koeru 57 kanali saatja levi oli palju stabiilsem kui nüüdne 39 kanali oma, vägisi tekkib kahtlus et võimsust on vähem.

Krt analoogiga viskas lihtsalt pilti mingid triibud sisse kui keegi kuskil läheduses muru hakkas niitma.

Täna õhtul aga hoplaa pilti niikaua plnud (hakkis mis jube) kuni mingi jorss oma muru ära niitis.

Digi missugune.

kokku123 kirjutas:Krt analoogiga viskas lihtsalt pilti mingid triibud sisse kui keegi kuskil läheduses muru hakkas niitma.

Täna õhtul aga hoplaa pilti niikaua plnud (hakkis mis jube) kuni mingi jorss oma muru ära niitis.

Digi missugune.

emba/kumba kas annad jorsile "pasunasse" või kingid talle uue muruniiduki millel raadiohäirete kaitse olemas ... neid iseehitatud/remonditud "segajaid" küll nähtud

karla kirjutas: Naljakas on see, et Koeru 57 kanali saatja levi oli palju stabiilsem kui nüüdne 39 kanali oma, vägisi tekkib kahtlus et võimsust on vähem...

..või kasutatakse vastuvõtuks 21-69 antenne,millel 39 ongi "nõrgem" kui 57.
õigem oleks siis kasutada 21-40 või 21-50 antenne.

Mina pildi kadumise üle nuriseda ei saa, pole veel kordagi juhtunud. Pildi kvaliteet aga küll rõõmsaks ei tee. Värskelt on meeles jalka MM ja kergejõustiku EM. Seda pilti küll rahuldavaks ei saanud pidada. Oli ju lihtne võrrelda. Ja mitte HD kanalitega. ARD, ZDF ja YLE2 SD pilt oli ETV omaga võrreldes tõesti nagu HD.
Kurb muidugi, et ilmselt raha kokkuhoiu nimel meile sellist saastpilti pakuti.

huvitav, minul oli küll EMi pilt jumala ok, lai ja ilus?
mul hakkis ka alguses, kui antenn oli plekk katuse tasemele, nüüd katusest 2m kõrgemal ja enam kui aasta pole hakkinud.

enamus ei teagi kuidas ja antenni vertikaalseks keerata, et pilti näha ja virisevad

Need digi (DVB-T) sünnitusvalud kestavad veel aastaid - kuni kõik paigale loksub ning peale aja nõuab veel raha ja närvide kulu, sest ühe hoobiga tehti väga palju muudatusi:
- võrreldes analoogiga saatjate võimsused vähenesid väga suures ulatuses
- mindi kõrgematele sagedustele, mis levivad halvemini,
millede tõttu vastuvõtupoole paljud olnud/olemasolevad antennisüsteemid osutusid mittesobivateks.

Sisuliselt on iga vastuvõtukoht individuaalne/erisugune ning isegi spetsialistidel on raske anda kindlalt sobivaid lahendusi - tulemusena on tarbijad väga nukras seisus, sest tuleb hakata katsetama (raha raiskama) pildi saamiseks ekraanile.
Inimesed ei tea midagi antennide karakteristikutest (kus on langused, milline on nn. võimendustegur...) ja ei peagi teadma, kuid neil on õigus näha riiklike kanalite pilti. See peaks olema ka riigi huvi!

Riik peaks olema tänulik, et suuremates asulates/linnades (kus elab enamus inimesi) on kaabelvõrgud TV pildi edastamiseks, muidu olnuks lärm/rahulolematus palju suurem.
See aga paneb maal elavad inimesed (vähemuse), kes kasutavad oma antenne, veelgi halvemasse olukorda, kuna digiga haaratud elanikkonna protsent on kõrge just asulate/linnade arvelt.

Riik peab hakkama/aitama lahendad/ma nende probleeme (põhikanalite nägemiseks) täiendavate saatjate lisamisega, tasuta kompetentse nõustamisega (ka sõiduga kohapeale) jne., sest muidu inimesd lähevad maalt ära, kuna maalt on kadunud/kaovad kauplused, koolid, apteegid, postkontorid, pangakontorid/rahaautomaadid ... ja kui TV-d ka ei näe, siis see võib olla just viimaseks tilgaks karikas ...

elit kirjutas:Riik peab hakkama/aitama lahendad/ma nende probleeme (põhikanalite nägemiseks) täiendavate saatjate lisamisega, tasuta kompetentse nõustamisega (ka sõiduga kohapeale) jne., sest muidu inimesd lähevad maalt ära, kuna maalt on kadunud/kaovad kauplused, koolid, apteegid, postkontorid, pangakontorid/rahaautomaadid ... ja kui TV-d ka ei näe, siis see võib olla just viimaseks tilgaks karikas ...

Mina siinmail sellist riiki ei tea.
Kas on ükski inimene, kellel saaks nööbist kinni võtta, et: "kuule mees, mis jama toimub?"
Ei ole. On kollektiivne vastutus

vedrumuhv kirjutas:

aandra kirjutas:Kes elas saatjast kaugemal, siis oli paljukiidetud analoogajal telekal ees sahisev ja virvendav jama. Ülilevi ajal läks ekraan triibuliseks, kadusid nii heli kui ka pilt. Tuletage meelde neid aegu ja lõpetage hala. .

Kui analoogi ajal tõi ülelevi pilti triibud ja varjud, siis pilti sai vaadata ja elu seisma ei jäänud. Nende asjade nimeks olid siis häired ja ei muud.

Ei saa selle väitega päris nõus olla. Vähemalt Tallinna piirkonnas (Lasnamäe kallas ja selle ümbrus) oli talviste ülilevidega nii, et Teletornist saadetud TV3 programmist oli alles tuiklev põrin, sest ekraanil oli Rootsi SVT1 küllaltki puhas pilt ning selge heli. Seda mitte ainult oma antenniga vastu võttes, vaid terve Tallinna STV võrgus, sest tol ajal (siiski vähem kui 10 aastat tagasi) võeti signaal õhust. Tõsi küll, selliste tugevate ülilevide tõttu häirus signaal subjektiivselt harvemini, kuna analoogis pildi kadumise lävi oli kõrgem kui digis.

Soomeski muudeti veel suhteliselt hiljuti mõnesid sagedusi, et levi parandada. Ma arvan, et poole aasta-aasta-max pooleteise aastaga jõuavad meie võrgud sellisele tasemele, et signaal on "kuusepuu" või lihtsama yagiga igas kohas vastuvõetav. Vastuvõtusüsteemi ajakohastamine jääb paratamatult vaataja kanda.

Jah, kuid ...

Eesti ei olnud esimene/teerajaja, kes läks üle DVB-T -le. Oli võimalik kasutada teiste kogemusi.

Meil olid inimesed, kes planeerisid ja otsustasid mitte ainult üldisi küsimusi, vaid ka tehnilisi küsimusi/lahendusi.
Nemad peavadki probleemidele lahendused leidma. (Mitte soovitusega ehitada 30-ne meetrine mast!).

Ei pane sugugi imestama, kui pilt kaob paljudest kohtadest seoses sadade tuulegeneraatorite püstitamisega.

peeter3000 kirjutas:

karla kirjutas: Naljakas on see, et Koeru 57 kanali saatja levi oli palju stabiilsem kui nüüdne 39 kanali oma, vägisi tekkib kahtlus et võimsust on vähem...

..või kasutatakse vastuvõtuks 21-69 antenne,millel 39 ongi "nõrgem" kui 57.
õigem oleks siis kasutada 21-40 või 21-50 antenne.

Loomulikult, kuradi hea idee, paneme 21-40 kanalite antenni lisaks, teine reha jääb et 60 ja 63 kanali tasulisi muxe püüda ja need mehed kes eelneva kahe aasta jooksul antenni paigaldasid et kenasti Koeru mastist 57, 60 ja 63 kanali muxi vaadata ostku uus lisaks. Krt küll, no vaata enne millistel sagedustel meil saatjad toimivad... palju neid antenne siis ühte ja samasse suunda peab panema Vahel tekkib tunne et neil meestel kes seda sageduste asja otsustavad ei ole see küll pea mis särgikaelusest välja vaatab, kaks aastat kraaksuti et tehke antennisüsteem korda, kasutage suure võimekusega antenne ja rahvas ostis ja kasutas. Tuleb välja et vähe valed ostis, no ja eks ta parem ole, meil paigaldajatel jälle tööd ja leiba.

see mees kes peaks üldpilti nägema ja selle saavutamiseks vahendeid valima ning tegevusi korraldama on kas:
a) koondatud
b) loll nagu lambajalg (sest on kellegi "oma jope" kel oli sooja kohta vaja)
c) tehniliselt küll pädev aga "mune" pole ja teda kuulda ei võeta

d: Mees kelle teadmised eesti asustatud paikadest piirduvad Tallinna, Tartu ja veel paari kohaga kus kahe eelneva linna parimad suvitamas käivad.