Digi-tv.ee

Raadio Elmar Raplas 101,8 MHz töötab nüüdsest Tamme mastist, millega paranes levi oluliselt Märjamaal ning Tallinn-Pärnu maanteel. Antenn 85m, ERP: 500 W

Kohilas ei kuule hásti. Segab 101,6. Tuleb enam vähem 101,3 Ukw ( MHz) 103,2 Kuku segab 103,1 R7 Kohilas Nb muidu ma kuulan raadio jaamu läbi neti.

roska kirjutas:Raadio Kuku Rapla saatja töötab nüüd Koikse mastist: 103,2 MHz; 85 m; ERP: 1 kW. Kuna saateantenn on kirde suunas, siis paranes levi oluliselt Rapla-Paide suunal, kuid halvenes Märjamaa-Haapsalu suunal.

roska kirjutas:Raadio Elmar Raplas 101,8 MHz töötab nüüdsest Tamme mastist, millega paranes levi oluliselt Märjamaal ning Tallinn-Pärnu maanteel. Antenn 85m, ERP: 500 W

Tagasisidena lisaks, et nii nagu ka eelpool mainitud, Märjamaa (alevi) piirkonnas on Elmari vastuvõtt läinud paremaks, aga Kuku vastuvõtt vastupidi halvemaks (vaatamata ERP tõusule u. 0.7kW). Esmamulje järgi ükski regiooni Kuku sagedusest ei ole nüüd piisavalt stabiilselt vastuvõetav (st. ilma erilahendusteta ja eriti tubase vastuvõtu puhul). Ka autoraadio vahetab alevis ringi sõites pidevalt Kuku sagedusi kõigi regiooni 4 sageduse vahel, aga piisavalt ragina- ja sahinavabalt ei tule neist ükski. Raplamaa Kuku oli Märjamaa piirkonnas ka tubaselt talutavalt vastuvõetav (ja nüüdne Elmari ERP peaks olema 0.2kW võrra tõusnud). Eks Märjamaa suuna taga ole ka lõik Tallinn – Pärnu mnt-st. Ma ei tea küll kõiki piiranguid, aga lahendusena ehk õnnestub perspektiivis teha midagi Koikse saateantenniga. Ideaalis võiks see asuda kõrgenduse/tugevdustega masti tipus ning mõned antennielemendid võiks olla ka Märjamaa suunas. Nii paraneks ka Duo levi ja antenni piisava võimsusvaru korral võib-olla õnnestub sinna tuua ka piirkonna teisi saatjad.

Kahjuks FM-i puhul ei ole võimalik neid probleeme lahendada, kuna (piisavalt suure võimsusega) sagedusi lihtsalt pole saadaval. DAB+ oleks ainuke lahendus.

Tuleks juba Eestis DAB + raadio. Kuna pole, pean lepima netiraadioga

Eestis, juhul kui DAB+ ka tuleb, kipub nii kardetavasti minema, et kvaliteedi asemel panustatakse kvantiteedile st eetrisse minev on madala kvaliteediga. Ehk siis selles osas tuleks kehtestada mingi minimaalne norm, millest allapoole ei tohi tulla. See võiks standartselt olla 256 kbit/s, kompromissina 192 kbit/s, alla seda mitte mingil juhul.
Praegu enamik eestimaiste raadiote netivariante on 128 kbit/s, isegi ERR jaamad. See on kõrvale ikka päris valus. Isegi seda enam, et tihti kasutatakse ka madala kvaliteediga faile otse stuudiost.
Muusika võiks stuudioarvutis olla ikkagi WAV või äärmisel juhul 320 kbit/s mp3. Tuleb isegi ette, et mängitakse otse YT-st, aga seal on ikkagi suht kõikuv kvaliteet.

inczp kirjutas:Eestis, juhul kui DAB+ ka tuleb, kipub nii kardetavasti minema, et kvaliteedi asemel panustatakse kvantiteedile st eetrisse minev on madala kvaliteediga. Ehk siis selles osas tuleks kehtestada mingi minimaalne norm, millest allapoole ei tohi tulla. See võiks standartselt olla 256 kbit/s, kompromissina 192 kbit/s, alla seda mitte mingil juhul.
Praegu enamik eestimaiste raadiote netivariante on 128 kbit/s, isegi ERR jaamad. See on kõrvale ikka päris valus. Isegi seda enam, et tihti kasutatakse ka madala kvaliteediga faile otse stuudiost.
Muusika võiks stuudioarvutis olla ikkagi WAV või äärmisel juhul 320 kbit/s mp3. Tuleb isegi ette, et mängitakse otse YT-st, aga seal on ikkagi suht kõikuv kvaliteet.

Sa ei saa selliseid bitrate välja visata, kui Sa ei ütle, mis koodekist Sa räägid. DAB+ kasutaks Eestis HE-AAC v2 koodekit ja seal on bitrate ikka kümnetes, mitte sadades. See millest Sina ilmselt räägid on MPEG Layer 2, mida kasutati 10-15 aastat tagasi ning tänapäeval uutes võrkudes keegi reaalselt ei peaks kasutama. Kas Sa oled reaalselt kuulnud DAB+ kvaliteeti ja võrrelnud erinevaid jaamu, et saad öelda, et see 80 kbps on jube halb? Norra NRK kasutab oma kõikidel muusikajaamadel 80 kbps, news-talk jaamadel on see 64 või 48. Ma ei usu, et rikkad norrakad on valmis kvaliteedis alla andma. Kogu see bitrate jutt tuleb DAB algusaegadest ja peamiselt UKst, kus alustati madala bitratega MPEG Layer 2-ga ja kvaliteet oli alla igasugust arvestust. Elu ja tehnoloogia on vahepeal edasi läinud, ei tasuks sellesse vanasse kinni jääda. Ja ära ei tasu unustada ka seda, et näiteks enamus autodes kuulates, ei tee saa vahet, kas bitrate on 72 või 80 kbps popmuusikajaamadel. Auto müra on ise juba niipalju suurem, et mingit ülikõrget kvaliteeti seal taga ajada on mõttetu, sama asi on köögiraadiotega. Kui mingi kuuldav erinevus üldse välja tuleb, siis on see hea stereosüsteemiga, aga majanduslikust perpektiivist võetuna, kui nendega arvestada, siis ei tasu üldse raadiot teha.

Minul on autos Bose kõlarid, kodus nn. hea stereosüsteem. Kui näiteks telekas ülekande heli pekkis on, siis me ikka kirume seda (nii oli ka näiteks Eurovisioonil, kus eesti keele pärast vaatasime siiski ETV HD pealt, aga muidu keerati seal heli korralikult nässu, võrreldes sellega, mis sati pealt tuli). Raadiojaamade kohta võin öelda, et kuulame ainult neid jaamu, kus heli on korralik, põhiliselt Vikerraadio ja Raadio 2. Ma ei ole küll DAB+ kvaliteeti kuulanud, aga sisetunne kahtlustab sama, mis siin kirjutati. Minu jakos oleks hea status quo, ehk see, et kõik jääks nii, kuis praegu on. Jaamu juurde ei taha, seadmeid vahetada ei taha, kõik on hea niigi. Autoga mööda Eestit ringi sõites ka kõik on hästi seal, kus mina ringi sõidan.

0000 kirjutas:Minul on autos Bose kõlarid, kodus nn. hea stereosüsteem.

Tubli, kuulud uhkusega selle 4-5% hulka kellel on.

Paljudel on, ka siinse foorumi lugejatel Bose kõrval on autodes veel terve rida teisi häid brände, Meridian näiteks, kus kvaliteet on kohe kuulda, kui asjad on halvasti.

+ 95-96%il on kodus head abikaasad ka
Aga AnaloogTV kuulub arvatavasti nende 4-5% hulka, kelle on kodus nõid luuaga.

0000 kirjutas:Paljudel on, ka siinse foorumi lugejatel Bose kõrval on autodes veel terve rida teisi häid brände, Meridian näiteks, kus kvaliteet on kohe kuulda, kui asjad on halvasti.

Jaa paljudel on. Palju on eestis inimesi ja siin foorumis kasutajaid? Foorumites ongi mingid asjaarmastajad kellest mingil osal on asjad reaalselt olemas ja teist osa lihtsalt huvitab.

Autodega suht sama - eestlastel on kombeks osta mingisuguseid poolplanke laoautosi kus pole mingit Boset. Need kellel Bose autos olemas on juba veidi rohkem asjaarmastajad ning see % on kaduvväike eesti rahvastikust.
Kui juba vaadata eesti keskmist autovanust siis jhm...

Auto on viimane koht, kus hifi helikvaliteeti taga ajada. Peamine, et sõnadest aru saab.

Mul vanas autos polnudki raadiot ja praeguses olen 12 aasta jooksul ehk kümme korda proovinud, kas üldse töötab. Kunagi ammu vaid, kui pidin üle tunni autos ootama, siis kuulasin aja sisustamiseks.

Nii et on ka teine äärmus

Scott, ma ei ole selles Sinuga üldse nõus. Vastupidi- auto on koht, kus ma saan rahulikult kuulata seda, mis tahan ja ma tahan seda võimalikult kvaliteetselt teha.

Ma olen jälle Scott´iga 100% nõus Auto on ikka sõitmiseks mitte tümaka kuulamiseks,eriti nõme on need noorte supakad seal pagasnikus,mõnel on terve pagasnik seda jura täis ja siis lastakse seda pläma nii palju kui torust tuleb,õudne,sihuke tunne,et kõrvad kukuvad pea küljest ära...