Inq kirjutas:On loogiline, et kõik sõltub paigalduse keerukusest. Kui võtta wookie toodud näide, siis mitmes punktis oleks paigaldaja kaabut kergitanud ja probleemi lahendamise tellija hooleks jätnud (katusele pääs, naabrite vastuseis jne). Minu näite puhul, kus küsiti 3 kilo, oli tegemist 2 kordse eramajaga, katuse kalle 10-15 kraadi (seda küll silma järgi), katusel on redel+luuk+korstna ja antennimasti vahel seismiseks korralik metallist alus. Võta või jäta, 3 kilo on antud olukorras röövimine.
Nojah... üldiselt saab meistrimeestega alati kokkuleppele... Saab seletada, et kõik tingimused on loodud, asi ei võta üle 30 min. aega...
Niipalju, kui ma sellist sorti teenusepakkujatega (st. mitte suurfirmad) asju olen ajanud, on alati olnud võimalus pisut kaubelda ja läbi rääkida - mõistlikkuse piires muidugi. Näiteks ma ei imestaks, kui sellest 3000 kroonist saaks läbirääkimiste käigus 2000, kuid 1500 oleks juba utoopiline - kasvõi seetõttu, et kohaletulek ja selle organiseerimine maksab midagi.
Sageli on väikestele tegijatele, kes vähemalt nii kolme kopika eest mõelda oskavad, rahulolev kunde tähtsam kui ükskord sisse kasseeritud summa, kuna rahulolev kunde teeb teenusepakkujale oma tutvusringkonna sees reklaami, mida väiketegija ise kinni maksta ei suudaks.
Teisalt ei ole psühholoogilistel kaalutlustel mõistlik väga odavalt teha, sest asja odavalt kätte saanud kunde ei ole reeglina rahulolev ja arvab, et tal on õigus saada tasuta teenust aegade lõpuni (mis sest, et rahulolematuseks puudub ehk põhjus, inimese mõttemaailm juba on kord selline).
Selle väite illustreerimiseks sobib ehk kõige paremini näide tarkvara vallast. Kõik on rahul ja rõõmsad, leides, et Linux on tavaliselt tasuta (sikuta installikad alla ja muudkui tee), kuid väga sageli hakkavad inimesed virisema, kuuldes, et selle sama tasuta Linuxi paigaldamise ja seadistamise teenuse eest (kui seda ise teha ei suudeta või ei taheta) tuleb ikkagi maksta.
Jah tõesti, see on täiesti loogikavastane, sest maksta tuleks suvalise süsteemi paigaldamise eest, sest töö on töö, kuid kuuldes, et mõni komponent on tasuta, ärkab inimese alateadvuses kohutav kooner.
Kogu probleem jääb ära, kui kliendile kohe pakkuda selle sama tarkvara tasulist versiooni, mis siis, et tasuta ja tasulisel versioonil puudub pahatihti tehniline erinevus ning reaalselt makstakse mitte tarkvara vaid tootjapoolse garantii ja tugiteenuse eest, mida keskmine selline klient iialgi ei kasuta ega saa ta selle olemusest arugi.
Nõnda ongi, et teatud piirides annab kallima lahenduse müümine või sama lahenduse eest rohkem raha küsimine paremini rahul oleva kliendi kui väiksema raha eest tegemise korral, mis sest, et tehakse mõlemal juhul samamoodi.
Nagu öeldud, see nähtus ei ole loogiline, kuid egas inimese mõttemaailma saagi lineaarse loogikaga seletada.