Väga suure tõenäosusega tuleb selline kast kehvem kui mõni kirve hinnaga standalone purk. Samas on viimasel ajal tekkinud üpris palju sellist universaalset rauda, mille kvaliteedi üle väga nuriseda ei saa ning mis üllataval kombel ei maksa kah suurt si**agi. Samas võiks suurimaks probleemiks kujuneda hoopis analoogosa, kuna siin kehtib endiselt printsiip, et odavate vahenditega kvaliteeti ei saa.joonas kirjutas:Kuigi ma ei usu, et all-in-one kast sama korralik tuleb, kui eraldiseisev üksus.
Ei ole päris nii.joonas kirjutas:Nt. linuximaailmas pole ametlikult ühtegi dvd pleierit, mis ametlikult litsentsi omaks. S.t. isegi dvd data dekodeerimine, et pilti näidata, oleks illegaalne. Ametlikult sellisel juhul dvd tuge ei tuleks.
Litsentsi on vaja sisuliselt kaheks otstarbeks: a) CSS, b) DVD logo. MPEG2 ümber on muidugi kah terve hunnik patente, kuid siiamaale on neile üpris lõdvalt läbi sõrmede vaadatud - nii ehk naa ei ole reaalne nõuda, et iga viimane kui firma kõik patendimaksud ära maksab, pealegi on tarkvarapatendid endiselt valdavalt ühendriikide teema.
St. otseselt ei keela mitte keegi dekodeerida CSS'i ilma CSS'i litsentsi omamata, kuna on tõestatud, et seda saab teha ilma ühegi võtmeta ja DVD taatide IP'd rikkumata, kuid seadet, mis seda teeb, ei saa sellisel juhul DVD playeriks nimetada, mis sest, et ta DVD'sid mängida võtab.
Mis puutub "amtelikesse DVD playeritesse", siis ei saaks öelda, et neid ei ole - neid on terve kari, kuid mitte tavakasutajale allalaetavad vaid mitmesuguste embeded kastide sees.
St. kasti OS on siinkohal tegelikult üpris kuuendajärguline. Kogu DVD tööstuse juures olev litsentsipoliitika soosib kangesti igat sorti embeded kaste ning muudab PC based DVD playeri tegemise, mis oma omadustelt üldse saaks mingi DVD litsentsi saada, üpris raskeks.
Näiteks peab selline DVD tarkvara tagama, et kasutaja ei saaks selle abil DVD plaati kopeerida, et ei saaks vaadata vale regiooni plaate ning TV väljundisse kindlasti Macrovisioni aetaks, et kasutaja ei saaks DVD'd VHS peale salvestada. Lisaks peab iga sellise DVD tarkvara tüki müügi pealt maksma tegelastele veidike pappi...
Windowsi platvormil on see ehk lihtsam - seal on tavaks, et kasutaja ei näe ühtegi seadet ilma mõne kavala userspace programmi abita ning Windowsi kasutaja reeglina ei kurda, kui DVD tarkvara tema süsteemi ära solgib vaid installeerib oma Windowsi uuesti

MacOSX'i puhul on asjad pisut keerukamad, kuid ilmselt loetakse piisavaks, et MacOSX'i gui maskeerib kasutaja eest suurema osa süsteemi ära.
Mis ülejäänud unixilistesse puutub (Linux kaasa arvatud), siis ehki põhimõtteliselt oleks võimalik neile teha DVD tarkvara, millega paksud rahule jääks, ei ole see majanduslikult otstarbekas, kuna vabavaralisi DVD programme on terve ilm täis, nad töötavad enam-vähem suvalise unixilise peal ja on reeglina üsna hästi hallatud, mistõttu kommertsiaalset DVD vaatamise programmi nende süsteemide kasutajad lihtsalt ei ostaks. See, et enamik distributsioone ei pane vaikimisi kaasa CSS'i dekodeerimise teeki, on lihtsalt enesekaitse - keegi ei viitsi mingite juriidiliste küsimuste peale raha kulutada ja nendega pead vaevata (on selliste kerkimiseks siis reaalne oht või mitte). Selle eest on enam - vähem iga distributsioon teinud kasutajale sellise teegi paigaldamise üpris lihtsaks - reeglina on see allalaadimise ja installeerimise küsimus. Arvestades tarkvara ümber keerlevate juriidiliste küsimuste idiootsust, on see üpris vastuvõetav kompromiss.
Samas, embeded kasti korral on olukord lihtne - tee aga DVD mahamängimise tarkvara, osta litsents, ära anna kasti kasutajale niisama lihtsalt kontrolli kasti üle, maksa katus kenasti ära ning mitte kedagi ei huvita, mis OS seal kasti sees jookseb. Kui ka mõni kasutaja vahetab kasti tarkvara millegi muu vastu, on see kasutaja enda vastutus ning senikaua kuni kasti tootja ei reklaami suurelt, et sedasi saab teha, on juriidiliselt kõik korrektne (JOKK).
Ehk siis, kokkuvõttes välistab DVD litsents seadme kasutajale igasuguse võimaluse sekkuda protsessi ning midagi oma käe järgi muuta.
Mis Dreamboxidesse puutub, "kus kasutajad peavad kõik puudujäägid softi osas kinni lappima", siis naahui te neid ostate?
Ilmselt on Dreambox umbes samasuguses staatuses toode nagu Linksys WRT54GL ja sõbrad, mis oma originaalkujul on üks paras käkk, kuid väheke inimlikuma distributsiooni jooksutamine teeb sellest päris vahva ja funktsionaalse seadme, mis sest, et raud seal sees just ei ole kõige parem (kui lugeda ntx. OpenWRT changelogi, siis üks raua vea workaround ajab teist taga).