kakkerdis kirjutas:sorry ma ei taha vcd ma tahan dvd mille standard on palis 720x576. see et sa munad kortsu pigistad et plaadile rohkem mahuks, on su enda asi, ja siis ytle veel et jube hea kvaliteet ka vcd-l
mis ma hakkan sulle nyyd siin seletama alpha ja muudest maskidest?? ma ei näe mõtet kui dvd on sinu jaoks vcd
muide wookie.
DVD, ehk siis Digital Video Disc või Digital Versatile Disc, nagu seda tänapäeval nimetatakse, on Philipsi ning Sony poolt välja töötatud tehnoloogiat kasutades tehtud plaat, originaalis 4.7GB (4.3 GiB) mahutavusega. Kuna seda plaati saab kasutada nii video kui ka muu data hoidmiseks, tuleb video kontekstis rääkida Video DVD'st.
Video DVD on teatud kindla kataloogistruktuuriga ISO9660 failisüsteemi kasutav DVD plaat, mille korral on video, audio streamid ning interaktiivne kontent (menüüd, supakad jms.) kapseldatud spetsiaalsesse VOB konteinerisse.
Video osa saab Video DVD peal olla MPEG-1 või MPEG-2 formaadis, kusjuures sellele on seatud järgmised piirangud:
MPEG-2 video bitrate ei tohi ületada 9.8Mbit/sec, MPEG-1 video bitrate ei tohi ületada 1.856 Mbit/sec.
Võimalikud resolutsioonid on järgmised:
PAL, MPEG-2: 720x576, 704x576, 352x576, 352x288
PAL, MPEG-1: 352x288
NTSC, MPEG-2: 720x480, 704,480, 352x480, 352x240
NTSC, MPEG-1: 352x240
PAL video peab olema 25 kaadrit sekundis, lubatud on nii interlaced kui ka mitte-interlaced video
NTSC video peab MPEG-2 puhul olema kas 29.97 kaadrit sekundis või 23.976 kaadrit sekundis, MPEG-1 puhul aga ainult 29.97 kaadrit sekundis.
Audiostream võib Video DVD peal olla:
PCM: 48kHz või 96kHz, 16 või 24 bit lineaarne PCM, 2 kuni 6 kanalit, max. bitrate 6114kbit/sec.
AC-3: 48kHz, 1 kuni 6 kanalit, max. bitrate 448kbit/sec.
DTS: 48kHz või 96kHz, 2 kuni 6 kanalit, 768 või 1536 kbit/sec.
MPEG-1 Layer2 audio (MP2): 48kHz, 1 kuni 8 kanalit, max. bitrate 912kbit/sec.
Kõik, video ja audio, mis mahub nende piirangute sisse ning on kirjutatud VOB konteinerisse kapseldatuna DVD plaadile, on Video DVD. Seal hulgas ka näiteks 352x288 või 352x576 lahutuses MPEG2 video. Loomulikult sisaldab 352x576 lahutuses video oluliselt vähem infot kui näiteks 720x576 lahutuse korral, kuid kui selline on vastavat struktuuri järgides DVD peale pandud, siis saab seda tulemust ikkagi nimetada Video DVD'ks. St. DVD ei ole kvaliteedi määramise termin vaid konkreetset tehnoloogiat ning standardeid kirjeldav nimetus.
Me näeme, et programmid, mida edastatakse satilt 704x576 või 720x576 resolutsioonis, lähevad DVD peale ilma igasuguse eelneva leotamiseta. (Tõsi, sageli on satilt edastatava MPEG'i päistes kirjas nagu oleks selle bitrate 15Mbit/sec, ehki tegelikult on ainult 3 kuni 6. Sellisel juhul tuleb nendes päistes oleva bitrate välja sisu muuta, kuna DVD kirjutamise tarkvara teab, et DVD peal ei saa üle 9.8Mbit/sec midagi olla).
Kuna aga DVB lubab oluliselt rohkem erinevaid resolutsioone kui DVD, on teiste resolutsioonide korral muidugi vaja video ümber pakkida ning selle käigus õigesse suurusesse venitada.
PAL maailmas võib DVB streamides SDTV puhul kasutada järgmisi resolutsioone:
720x576, 704x576, 544x576, 480x576, 352x576, 352x288
Me näeme, et ümbertöödelda tuleb Video DVD peale kirjutamisel vaid need streamid, mille lahutus on kas 544x576 või 480x576. Levinuim nendest on 544x576, mida näiteks prantslased kangesti armastavad.
Mis aga puutub 720x576 või 704x576 formaatidesse, siis 720x576 kasutatakse lihtsalt seetõttu, et see on mitmetel tehnilistel põhjustel mugavam kui 704x576. Kasulikku infot on 4:3 saate puhul mõlema resolutsiooniga streamides 702x576 jagu (jah, 720x576 puhul peaks vähemalt 9 punkti mõlemast servast olema ekraanist väljas. Samuti peavad ka videostreamis 720x576 video korral olema külgmistes servades mustad triibud).
Rääkides "alpha ja muudest maskidest" sattume me aga hoopis teise ooperisse, millel pole antud teemaga eriti midagi ühist, kuna me vaatleme siin siiski valmisprodukti (MPEG) väänamist ühte või teise konteinerisse, mitte musta materjali (näiteks kaamerast võetu) töötlemist ja valmisproduktiks tegemist.
Tõsi, ka sellel teemal võib muidugi väidelda, kui kellelgi huvi juhtub olema.
P.S.
kakkerdis, sinu kirjad muutuksid oluliselt paremini loetavateks ning esteetiliselt nauditavamateks kui sa vähemalt üritaks esitada oma mõtteid üksteisega seostatud lausetena, eristades neid kirjavahemärkidega, et erinevad mõtted üksteise sisse kaotsi ei läheks.