Starmani maapealne digi-tv (DVB-T H.264)
Eks sellel ilmselt mõni sagedushalduslik põhjus ole. Üldiselt on sagedushaldus üks jubekeeruline teema, kus arvestatakse musttuhandet normatiivi, erinevate tegelaste poolt kasutatava aparatuuri eripärasid, erinevate sageduste "headust", erinevate riikide huvisid käesoleval hetkel ja tulevikus ning veel üht koma teist.kaidok kirjutas:Kas keegi teab miks üheks kanalipesaks on 59 valitud? Ilmselt peavad terve hulk kodanikke sellepärast oma antenni välja vahetama. Tundub ju et allpool oleks ruumi küll olnud? Seal küll põhiliselt vene kanalid, aga ka vist eurosport
Näiteks kasvõi asjaolu, et sageduste jagamisel ei lähtuta tavaliselt mitte ainult normaaloludest vaid ka näiteks sellest, mis juhtub või võib juhtuda mitmesuguste ülilevide jms. nähtuste korral, muudab selle protsessi üsna keerukaks ja tavatarbijale mitte eriti arusaadavaks.
Nõnda kujunebki olukord, kus pealtnäha oleks nagu ruumi ja kasutamata sagedusi kui palju, kuid soovides reaalselt mõnda sagedust mingiks otstarbeks planeerida, selgub, et tegelikult on kitsas käes ja tuleb teha hulk kompromisse.
On äärmiselt tõenäoline, et see 59. kanal ongi üks selline kompromiss. Arvatavasti on Sideametist võimalik küsida, miks just see kanal.
Viimati muutis wookie, 16:59, 23 Nov 2006, muudetud 1 kord kokku.
Infoks, et kolmas mux hakkab Tallinnas tööle ilmselt 64. kanalil. Allpool pole lihtsalt ruumi enne, kui analoogsaatjad kinni pannakse. Selle 59. kanali koordineerimisega on ka probleeme, seeõttu on praegu lubanud Sideamet ka ainult 1,5 kW ERP-d. Detsembrikuu jooksul saab äkki ikka normaalse 15 kW peale.
tigekala kirjutas: Ainult milleks Eesti Digitaaltelevisiooni AS-ile HD tüüner kui kanalilistis ühtegi HD kanalit pole ja pole ka näha, et tulevikus saab olema...
Eile Vikerraadio Reporteritunnis arvas Starmani esindaja, et paari aasta jooksul katsetavad nad HD edastust küll. Saadet ise saab siit kuulata
http://www.vikerraadio.ee/index.php?lan ... ain_id=922[/url]
Tekkis küsimus, kas need sisemised tuunerid on kõik HD või võivad olla ka SD? Ja kas see Neotioni moodul suudab esimesel juhul HD pildi tekitada?PRR24 kirjutas:IMO on need Sony digituunerid, mida mina olen näinud ..., ikka erilised juustud ja ilma mõjuva põhjusteta ma Neotioni peale Zuumi üles ei ehitaks.
(või on see lahendus juba sünnist saati pooletoobine)
Roska - mille taga 42k kinni on?
(see peaks ju kloostrimetsale bronnitud olema)
(paistab, et Rakvere ja Viljandi istuvad ees)
Kus kohast selline idee, et need sisemised MPEG2 DVB-T tuunerid HD on?a1 kirjutas:Tekkis küsimus, kas need sisemised tuunerid on kõik HD või võivad olla ka SD?PRR24 kirjutas:IMO on need Sony digituunerid, mida mina olen näinud ..., ikka erilised juustud ja ilma mõjuva põhjusteta ma Neotioni peale Zuumi üles ei ehitaks.
Ja arvestades senini nähtute pildikvaliteeti on need sisemised
tuunerid teleka pildinäitamisosaga heal juhul s-video kaabliga
kokku ühendatud. Sisemise tuuneri puhul mingist 100% digitaalsest
signaali liikumisest ei tasu veel unistada.
Välisest signaaliallikast (kasvõi Kaonist) läbi HDMI üldjuhul parim pilt.
AGA, alati on mingi aga,
kui teleka digisisend suudab näidata ainult 60Hz pilti siis võib SCART
või component-video pilt küll veidi udusem olla kuid tänu vilkumise
puudumisele silmale mõnusam.
Nii et, MITTE OSTA telekaid mille digisisend näitab ainult 60Hz pilti!
MPEG2'te kasutatakse HDTV edastamiseks üpris rohkesti. Näiteks Jaapanis. Tõsi, ilmselt mitte DVB-T puhul, kuna sinna lihtsalt ei mahu mitte midagi.dvbstats kirjutas:Kus kohast selline idee, et need sisemised MPEG2 DVB-T tuunerid HD on?
Odot. Sa tahad väita, et eksisteerib HDMI sisendiga seadmeid, mis ei ole "multisync"?dvbstats kirjutas: kui teleka digisisend suudab näidata ainult 60Hz pilti siis võib SCART
või component-video pilt küll veidi udusem olla kuid tänu vilkumise
puudumisele silmale mõnusam.
Nii et, MITTE OSTA telekaid mille digisisend näitab ainult 60Hz pilti!
Kuidas selline "unisync" seade, mis oma LCD'liku olemuse tõttu ei pea arvestama laotusega ning mis (loodetavasti) deinterlace vajaduse tõttu töötab sisemiselt nii ehk naa vähemalt 50 või 60fps sagedusel, käitub, kui sinna ajada sisse ettenähtust madalama kaadrisagedusega signaal?
Arvutis toimub videosignaali väljastamine sellise... "lohaka" ajastusega, sest signaali ja monitori kaadrisagedus tavaliselt ei ole üksteisega täisarvuliselt jagatavad.
Nimelt.
Graafikaseade loeb oma ekraanimälust (olgu selleks siis YUV overlay või uuemate seadmete puhul tavaline framebuffer, kuhu YUV kirjutatakse GL'i vahenditega) väärtusi ning tüürib selle järgi D/A muundureid (või siis kupatab selle bitijoru lihtsalt mingisse digiväljundisse) kindla kiirusega. Kasvõi näiteks 60 kaadrit sekundis.
Iga kord, kui üks kaader on väljastatud, järgneb vertical blank. Vertical blanki ajal graafikaseadme ekraanimälu sisu väljundisse ei edastata. Selline blank eksisteerib ka digiväljundite puhul. Ehki LCD monitoride korral seda otseselt vaja ei oleks, kasutatakse seda endiselt ekraanimällu kirjutamise protsessi peitmiseks.
Sellest vertical blank'ist antakse tarkvarale teada katkestusega.
Olles saanud teada, et vertical blank algas ning ekraanimälu võib solkida ilma, et kasutaja seda näeks, vaatab videot esitav programm, kas eelmise kaadri ekraanimällu saatmisest on piisavalt palju aega möödunud (arvestades nii esitatava video kaadrisagedust kui ka monitori kaadrisagedust). Kui möödunud aeg ei ole piisav jätab programm ekraanimälu seisu muutmata ning peale vertical blanki lõppu esitatakse vaatajale täpselt sama kaader uuesti.
Juhtub aga, et eelmise kaadri ekraanimällu saatmisest on möödunud piisav ajavahemik, pumpab videot näitav programm ekraanimällu uue kaadri, mida siis graafikaseade peale blanki lõppu näitama asub.
Reaalsuses kasutatakse tegelikult mitut ekraanimälu, näiteks kahte (double buffering), millest ühte parasjagu graafikaseade näitab (seda sellel hetkel solkida ei tohi) ning teise kirjutatakse järgmist kaadrit. Vertical blanki ajal lihtsalt öeldakse graafikaseadmele, et sinu uus ekraanimälu asub vat sellel või tollel aadressil. Mõnes süsteemis on kahe ekraanimälu asemel kasutusel suisa kolm, mida siis pruugitakse järjekorras. Niisugune double või tripple buffering annab videot esitavale programmile võimaluse kulutada kaadri arvutamiseks rohkem aega kui vertical blank'i kestvus.
Niisuguse metoodikaga, kui neid "piisavaid" ajavahemikke mõistlikult valida, on võimalik näidatava videoga mittesobiva väljastamissageduse puhul siiski näidata kasutajale "pidevat" pilti. Küll aga väheneb eriti halbade kombinatsioonide korral (näiteks 50Hz vs. 60hz) pildi liikumise sujuvus.
Nüüd.
Ma ei näe põhjust, miks ei võiks digisisendiga LCD telekas, mis mingil põhjusel ei oska 50Hz'ga käia, olukorras, kus talle pumbatakse sisse 50Hz signaal, kasutada samasugust puhverdamist ja "lohakat" ajastust nagu seda tehtaks arvutis.
Puhverdama peab LCD seade igal juhul, kuna enne kaadri näitamist, peab ta interlace'st lahti saama. Seega pole "lohaka" ajastuse implementeerimine teab mis kunsttükk enam.
Niisugusel juhul oleks 50Hz vs. 60Hz korral küll pildi liikumise sujuvus kehvem kui 50Hz sagedusega töötava teleka puhul, kuid ei tekkiks vilkumist.
Samas, kui sellisel telekal on digisisend, mis eeldab, et talle edastatakse ajaühikus 60 kaadrit, ei ole sinna 50Hz signaali pumpamise korral enam tulemuseks mitte vilkumine vaid "puhta persses" pilt, kuna sellisel juhul algaksid probleemid juba digisignaali enda sünkronisatsioonist.
Ma ei tea, kuidas täpselt toimub HDMI signaalide sünkroniseerimine, kuid ilmselt ei ole need sagedused vähemalt liidese enese tasemel fikseeritud, mistõttu taandub küsimus jällegi puhtalt sellele, kuidas telekas sisemiselt neid kaadreid käsitleb ja esitab.
P.S.
Muidugi on ka võimalus, et tuuner või mis iganes HDMI seade peab sellisesse 60Hz telekasse väljastama ka 60Hz signaali. Niisugusel korral peab aga see seade ise ära tegema deinterlace ja kogu puhverdamise ning ajastamise. See tundub veidi ebatõenäoline.
Viimati muutis wookie, 20:11, 23 Nov 2006, muudetud 1 kord kokku.
-
valgekotkas
- Admin
- Postitusi: 3362
- Liitunud: 03:00, 01 Jaan 1970
- Asukoht: põhjalätilähedal
- oskab mõni siseinfot omav kommenteerida ?Teoorias oled hea aga tegele vahelduseks ka praktikaga.wookie kirjutas: ....
Alustuseks mine mõnda suurde elektroonikapoodi
ja võrdle Philipsi ning Samsungi HD demomängijate
pildi sujuvust. Siis saad aru millest ma räägin.
Vihjeks võin öelda, üks neist on normaalne ja
teine eriline jama.
Järgmisena guugelda veidi sõnadega "50Hz
60Hz PAL EDID Vertical scan range".
Siis saad aru asja tagamaadest.
Lõpuks mine DVI väljundiga sülearvutiga sinna
suurde poodi tagasi ning vaata milline nendest
40 erinevast LCD telekast suudab ekraani naturaalse
resolutsiooni juures 50Hz pilti näidata.
Ja selle järgi kirjuta meile siia ostusoovitus.
paistab, et enamusele kanalitele on EPG lisatud
http://www.hot.ee/a1/a/epg.jpg
http://www.hot.ee/a1/a/epg.jpg
See, et EDID telekate kapabiliteedi kirjeldamiseks ei kõlba, on vana nali.dvbstats kirjutas:Järgmisena guugelda veidi sõnadega "50Hz
60Hz PAL EDID Vertical scan range".
Siis saad aru asja tagamaadest.
Nagu netist lugeda võib, on põhiliseks probleemiks see, kuidas nendele riistadele arvuti graafikakaardist sisse ajada täpselt sellise ajastusega signaali, millest nad pilti näidata oskavad.
Sellest võib ilmselt järeldada, et niisuguse digiühenduse korral ei toimu mitte mingit puhverdamist ega töötlust(sest vastasel juhul võiks seade end adapteerida suvalisele sisendisgnaalile ilma mingite probleemideta), mistõttu peab signaali genereeriv kast ära tegema kogu "raske" töö ning teleka asi ei ole, mismoodi sissetulev signaal saab LCD'le sobivale kujule.
Kui see nõnda on, siis võiks öelda hoopis sedamoodi, et iga viimane kui LCD telekas, mille digisisend selliselt töötab, on sisuliselt saast või põhimõtteliselt pask.
Btw. Äkki seletab mulle keegi, mismoodi eemaldub niisuguse ühenduse puhul, mis tekitab sedasorti probleeme, interlace? Või mismoodi üleüldse interlaced materjali niisugusel puhul vaadatakse?
("aga filmid ei ole ju interlaced" võib samahästi ka ütlemata jätta - filme vaadatakse kinos)
Võib-olla saan ma millestki valesti aru aga kui see tõesti on nõnda nagu mulle tundub, on tegemist pasaga by design...