dvbstats kirjutas:Kus kohast selline idee, et need sisemised MPEG2 DVB-T tuunerid HD on?
MPEG2'te kasutatakse HDTV edastamiseks üpris rohkesti. Näiteks Jaapanis. Tõsi, ilmselt mitte DVB-T puhul, kuna sinna lihtsalt ei mahu mitte midagi.
dvbstats kirjutas:
kui teleka digisisend suudab näidata ainult 60Hz pilti siis võib SCART
või component-video pilt küll veidi udusem olla kuid tänu vilkumise
puudumisele silmale mõnusam.
Nii et, MITTE OSTA telekaid mille digisisend näitab ainult 60Hz pilti!
Odot. Sa tahad väita, et eksisteerib HDMI sisendiga seadmeid, mis ei ole "multisync"?
Kuidas selline "unisync" seade, mis oma LCD'liku olemuse tõttu ei pea arvestama laotusega ning mis (loodetavasti) deinterlace vajaduse tõttu töötab sisemiselt nii ehk naa vähemalt 50 või 60fps sagedusel, käitub, kui sinna ajada sisse ettenähtust madalama kaadrisagedusega signaal?
Arvutis toimub videosignaali väljastamine sellise... "lohaka" ajastusega, sest signaali ja monitori kaadrisagedus tavaliselt ei ole üksteisega täisarvuliselt jagatavad.
Nimelt.
Graafikaseade loeb oma ekraanimälust (olgu selleks siis YUV overlay või uuemate seadmete puhul tavaline framebuffer, kuhu YUV kirjutatakse GL'i vahenditega) väärtusi ning tüürib selle järgi D/A muundureid (või siis kupatab selle bitijoru lihtsalt mingisse digiväljundisse) kindla kiirusega. Kasvõi näiteks 60 kaadrit sekundis.
Iga kord, kui üks kaader on väljastatud, järgneb vertical blank. Vertical blanki ajal graafikaseadme ekraanimälu sisu väljundisse ei edastata. Selline blank eksisteerib ka digiväljundite puhul. Ehki LCD monitoride korral seda otseselt vaja ei oleks, kasutatakse seda endiselt ekraanimällu kirjutamise protsessi peitmiseks.
Sellest vertical blank'ist antakse tarkvarale teada katkestusega.
Olles saanud teada, et vertical blank algas ning ekraanimälu võib solkida ilma, et kasutaja seda näeks, vaatab videot esitav programm, kas eelmise kaadri ekraanimällu saatmisest on piisavalt palju aega möödunud (arvestades nii esitatava video kaadrisagedust kui ka monitori kaadrisagedust). Kui möödunud aeg ei ole piisav jätab programm ekraanimälu seisu muutmata ning peale vertical blanki lõppu esitatakse vaatajale täpselt sama kaader uuesti.
Juhtub aga, et eelmise kaadri ekraanimällu saatmisest on möödunud piisav ajavahemik, pumpab videot näitav programm ekraanimällu uue kaadri, mida siis graafikaseade peale blanki lõppu näitama asub.
Reaalsuses kasutatakse tegelikult mitut ekraanimälu, näiteks kahte (double buffering), millest ühte parasjagu graafikaseade näitab (seda sellel hetkel solkida ei tohi) ning teise kirjutatakse järgmist kaadrit. Vertical blanki ajal lihtsalt öeldakse graafikaseadmele, et sinu uus ekraanimälu asub vat sellel või tollel aadressil. Mõnes süsteemis on kahe ekraanimälu asemel kasutusel suisa kolm, mida siis pruugitakse järjekorras. Niisugune double või tripple buffering annab videot esitavale programmile võimaluse kulutada kaadri arvutamiseks rohkem aega kui vertical blank'i kestvus.
Niisuguse metoodikaga, kui neid "piisavaid" ajavahemikke mõistlikult valida, on võimalik näidatava videoga mittesobiva väljastamissageduse puhul siiski näidata kasutajale "pidevat" pilti. Küll aga väheneb eriti halbade kombinatsioonide korral (näiteks 50Hz vs. 60hz) pildi liikumise sujuvus.
Nüüd.
Ma ei näe põhjust, miks ei võiks digisisendiga LCD telekas, mis mingil põhjusel ei oska 50Hz'ga käia, olukorras, kus talle pumbatakse sisse 50Hz signaal, kasutada samasugust puhverdamist ja "lohakat" ajastust nagu seda tehtaks arvutis.
Puhverdama peab LCD seade igal juhul, kuna enne kaadri näitamist, peab ta interlace'st lahti saama. Seega pole "lohaka" ajastuse implementeerimine teab mis kunsttükk enam.
Niisugusel juhul oleks 50Hz vs. 60Hz korral küll pildi liikumise sujuvus kehvem kui 50Hz sagedusega töötava teleka puhul, kuid ei tekkiks vilkumist.
Samas, kui sellisel telekal on digisisend, mis eeldab, et talle edastatakse ajaühikus 60 kaadrit, ei ole sinna 50Hz signaali pumpamise korral enam tulemuseks mitte vilkumine vaid "puhta persses" pilt, kuna sellisel juhul algaksid probleemid juba digisignaali enda sünkronisatsioonist.
Ma ei tea, kuidas täpselt toimub HDMI signaalide sünkroniseerimine, kuid ilmselt ei ole need sagedused vähemalt liidese enese tasemel fikseeritud, mistõttu taandub küsimus jällegi puhtalt sellele, kuidas telekas sisemiselt neid kaadreid käsitleb ja esitab.
P.S.
Muidugi on ka võimalus, et tuuner või mis iganes HDMI seade peab sellisesse 60Hz telekasse väljastama ka 60Hz signaali. Niisugusel korral peab aga see seade ise ära tegema deinterlace ja kogu puhverdamise ning ajastamise. See tundub veidi ebatõenäoline.
- oskab mõni siseinfot omav kommenteerida ?