Digi-tv.ee

Äkki taotlust ei rahuldata? TV3 lubas ju TV6 vabalevisse viia konkreetselt selle eest, et ei pidanud maksma enam ETV-le reklaamivabastuse eest päris kopsakat summat 20-25 miljonit krooni aastas.
TV6 vabalevi hind on midagi 4 miljoni krooni kanti aastas. Iseenesest on see summa küll liiga suur ja äriliselt ära ei tasu. Kasu on sees ainult selles osas, et emakanal ei pea maksma veel suuremat summat.
Kultuuriministeerium võiks rahuldada TV3 taotluse tingimusel, et TV3 maksab siis analooglevi eest jaanuarist juulini mingid 10 miljonit krooni ETV eelarvesse.

Pärast juulit aga võib vabalevi vastu TV6 huvi taastuda, sest hakkab mõjutama ka reitinguid ja reklaamiraha.
Praegu Emoril digilevis vaatajamõõdikuid eriti pole, aga pärast juulit tõstetakse ka kõik hetkel analoogi peal olevad mõõdikud sinna ümber ja vaba digilevi osakaal reitingutes kasvab.
Praegu on küll olukord selline, et Eesti reklaamiturult pisike nishikanal ei kogu tagasi seda 4 miljonit krooni aastas digilevi eest. Millal võib kommertskanalile vabalevi rahaliselt kasulikuks saada? 2-3 aasta pärast heal juhul, kui siiski.
Aitaks võibolla Kultuuriministeeriumi ähvardus TV6 vabalevi litsents kellelegi teisele anda. Äkki on telekanal valmis kahjumit närima ja vabalevis jätkama, et sellise konkurendi tulekut tõrjuda. Kuigi ei kujuta ette, kes võiks see paksu rahakotiga investor olla, kes hakkaks Eestis uude telekanalisse investeerima. Aga kui kuskilt selline hull välja kargaks, siis kahtlemata üleriiklik vabalevi litsents oleks hea boonus, et eristuda teistest lokaliseeritud kanalitest.

Masendav, varsti oleme jälle 3 kanali peal tagasi. Kõva mõte küll sellel DVB-T-l.

EDIT: ei imestaks kui see TV6 kaabelvõrkudes ka kuskil via paketis lõpuks on

Ma arvan et asi pole reklaamirahades vaid selles et kaabelvõrkudes levitamise eest saab küsida raha. tasuta DVB-T-s levimise eest peab ise maksma. Praegu ju MAsu ja üritatakse lihtsalt kokku hoida.

Lõppude lõpuks võib see lõppeda EL inimõiguste kohtus- Tavalist eestlast sunnitakse kodumaise programmi eest mitmekordselt kinni plekkima.
Maksame ERR ehk ETV (ETV2) tegevuskulud, peame üleval Levirat, ehk riigi osalusega ettevõtet. Maksumaksja rahadega on üles ehitatud DVB-T võrk.
MIs me vastu saame? Tühjalt seisva DVB-T võrgu+ sunnitud "valiku" liituda tasulise teenusega. Lõhnab jälle JOKK projekti järgi, kellelgil oli vaja riigilt tellimust, mis täideti, aga lõppkokkuvõttes ei saa maksumaksja sellest midagi.

Energizer kirjutas:Ma arvan et asi pole reklaamirahades vaid selles et kaabelvõrkudes levitamise eest saab küsida raha. tasuta DVB-T-s levimise eest peab ise maksma. Praegu ju MAsu ja üritatakse lihtsalt kokku hoida.

Lõppude lõpuks võib see lõppeda EL inimõiguste kohtus- Tavalist eestlast sunnitakse kodumaise programmi eest mitmekordselt kinni plekkima.
Maksame ERR ehk ETV (ETV2) tegevuskulud, peame üleval Levirat, ehk riigi osalusega ettevõtet. Maksumaksja rahadega on üles ehitatud DVB-T võrk.
MIs me vastu saame? Tühjalt seisva DVB-T võrgu+ sunnitud "valiku" liituda tasulise teenusega. Lõhnab jälle JOKK projekti järgi, kellelgil oli vaja riigilt tellimust, mis täideti, aga lõppkokkuvõttes ei saa maksumaksja sellest midagi.

levirat ei pea üleval maksumaksja, levira on väga head kasumit tootev ettevõte kust saavad dividende nii riik kui prantslased. dvb-t ülesehitusse ei ole riik investeerinud!
see et tv6 kaob vabast levist on viasati enda asi, samuti võib kanal11 kolida tasulisse paketti. lihtsalt vaadatavus kahaneb. elionile maksad ju rõõmuga pildi eest ja oled happy ega kritiseeri vaid kiidad igal sammul elioni foorumis.
vastik kiunumine on: maksumaksja rahadega jne. poleks makse, poleks riiki.

Levira on moodustatud 1997. aastal, aktsionärideks Eesti riik (51%) ja Prantsuse telekommunikatsioo-nikontsern TDF Group (49%). TDF-i kaudu on Levira üks osa Euroopa juhtivast elektroonilise side infrastruktuuri- ja multimeediateenuseid osutavast ettevõtete grupist. TDF-i osalusega ettevõtted on lisaks Eestile ka Soomes, Hispaanias, Ungaris, Hollandis, Monacos, Poolas ja Saksamaal.

ja mis sa tahad öelda, et kui riik paigutas aktsiakapitali ettevõttesse siis pole tegu riigi rahadega st maksumaksja rahadega ülal peetava firmaga??????????? Teadupärast on aktsionärid need kes aktsiakapitali tagavad. NIi on riigi osalusega ettevõtted EA, Levira EE jne. Nad ei võta ainult dividende välja vaid reinvesteerivad kasumi infrastruktuuri arendamisse. Seetõttu on ikkagi minu meelest loogiline öelda et DVB-T võrk loodi meie raha eest. Niisama hästi võiksid nad kasumi välja võtta ja riigieelarvesse kirjutada.

Ma saan aru, pole makse, pole riiki, aga milleks kogutud maksud musta auku loopida?


Mis puutub elionisse siis olen natuke kriitilisemalt IPTV-sse suhtuma hakanud, peamiselt seepärast et nad ei suuda salvestusteenusega turule tulla.

Ja asi pole mitte lihtsalt vaadatavuse vähenemises. Kaotab oma osa sissetulekust ka Levira ise, sest DTT võrgu halduskulud lähevad suuremaks. Kokkuvõttes saan aru TV3-st aru, milleks maksta kahe digilitsentsi eest, kui saab hakkama ühega.
Ja ei imestaks kui Kanal11 kah sama teed läheb. .
Valikuvabadus keskmisel eestlasel on ikkagi 0.

Vaevalt nüüd kohalikud reklaamil põhinevad kanalid kaabelvõrkudelt raha saavad. Kanal 11 ja TV6 jaoks on põhiline siiski reklaamitulu. TV6 puhul on ca 4 miljoni krooni kokkuhoidmine Levira tasude arvelt vabalevis piisav kasu.

Kommertstelevisioon ei ole kuskil inimõigus. Maksumaksja rahadega saab ETV ja ETV2. Digilevis on nende edastamiskulu väiksem, seega maksumaksja võitis rahaliselt.
Digisaatjate ehitamist ei rahastatud riigieelarvest, seda teeb riigi osalusega Levira. Maksumaksja kaotus on nii palju, et nende investeeringute võrra kahaneb Levira kasum, mida saaks riigieelarvesse maksta dividendidena.

Levira on ahne firma, neil on väga kõrged tariifid. Sellega nad kahtlemata mingil määral suretavad kohalikku teleäri, samas on nad monopol ja kes tahavad äri ajada, need nutavad ja maksavad. Ja Levira röögatust kasumist (2008 aastal käive 161 miljonit, puhaskasum sellest 97 miljonit) pool on meie ühine vara - 23 miljonit krooni kukkus riigile dividendide ja maksude arvelt see aasta.
Kui kuidagi peaks tekkima konkurents, langeksid ka Levira tariifid. Aga praegu neid kasutatakse usinalt, kasutavad ka mobiilifirmad. Ka nemad räägivad kahte tüüpi hindadest - tavahinnad (s.t. millega müüvad oma juhtmeid, maste ja võrku üksteisele EMT, Elisa, Tele 2 ja Elion) ja ulmehinnad (Levira). Nad teevad kõik selleks, et võimalikult vähe osta teenust Leviralt ja võimalikult palju investeerida ise. Aga ikka ostavad Leviralt, sest teisiti ei saa.

Ja Levira hinnad on riigile tulusad, sest saab rohkem omanikutulu ja dividende.

Tutakas, sinu vastusel põhjal järeldan et Eestis on üldse mõttetu TV-d teha. Mis mõte on FTA digilitsentsil kui kanalid ei saa selle litsentsi omamisest kasu.

Mis mõte on siis üldse (FTA) DVB-T-l Eesti kontekstis? maapealse digilitsentsi üks tingimus oli ju, et programm peab olema vabalt kättesaadav Eesti territooriumil kõigile. Nüüd aga kohustusest taganetakse. St elanikule ei anta õigust tasuta vaadata. Mingu siis juba telekamaksu teed ja näidaku kõike võrdselt igas võrgus nagu Lääne-Euroopas ja Skandinaavias kombeks.
Miks mujal läänes on riiklikud ja kommertskanalid DVB-T-s maksumaksjale võrdselt nähtavad, aga mitteresidentidele keelatud sh kodeeritud? On paketid, on piiratud DVB-T saatevõimsused, on edastuslitsentsid mis kohustavad näitama asukohamaa elanikele.

Meil aga varsti viskad lutsu DVB-T tüüneriga, sest midagi pole näha. Üldse ei imesta kui asi lõppeb sellega et Eesti DVB-T projekt kukub läbi ja saame EU-lt nahutada, nii ei tehta...

Jah EU kohustab, st soovitab kõigil liikmesriikidel sellele üle minna, aga tuleb välja et riik ei suuda digi-tv arengut tagada.

Eesti läheb ju edukalt digile üle. ETV hoiab analoogsaatjate sulgemisega kokku kõvasti üle 10 miljoni krooni aastas. Selle arvelt üldse ETV2 tehtigi - uus kanal, mille võrra on rikkamad ka kõik kaabel-TV ja isegi Viasati vaatajad.
Kanal 2 ja TV3 on happyd - nende kulud digilevis langevad poole võrra.

Nüüd on ainus häda selles, et Eesti teleturg on väärastunud - põhimõtteliselt kolm kanalit (ETV, Kanal 2, TV3) ongi. Euroopas pole ühtegi teist riiki, kus oleks nii vähe üleriiklikke kanaleid, kes omavahel turgu jagaksid.
ETV2, TV6, Kanal 11 jne on uusüritajad ja iga algus on raske. Nad on suutnud kahe aastaga võidelda oma reitingud 1,5-2% kanti. Sedavõrd tillukesel turul nagu Eesti tähendab see väga väikest reklaamiraha, mida nad teenivad (ETV2 välja arvatud).
Sellised kanalid unistavad, et kolmandal tegutsemisaastal teenivad reklaamimüügist 15 miljonit. Reklaamihind sõltub vaatajate arvust. Vaatajate arvu arvestab Emor - ükskõik, kui täpselt-valesti, vahet pole. See on ainus indikaator ja kui valetab, siis valetab kõigile võrdselt.
Kui Emor mõõdab vaatajaid nii, et 90% mõõdikuid on kaabel-TV, Elioni, Viasati juures, siis halvimal juhul digilevist kadumine tähendab 10% väiksemat vaadatavust. Üliväga lihtsustatult - TV6 kaotab digilevist kadumisega 15-miljonilisest reklaamikäibest 1,5 miljonit, kokku hoidis 4 miljonit krooni. Seega kasum vaba digilevi lõpetamisest on 2,5 miljonit.
Kui 150-miljonilise käibega TV3 kaotab 10% vaatajaid ehk 15 miljonit krooni, siis digilevi lõpetamine neile tähendab ca 10 miljonit krooni kahjumit.

Levira digisaatjate hind on vägagi vastuvõetav ETV-le, Kanal 2-le ja TV3-le. Kui tegutseks mingi normaalse turuosaga TV1 või TippTV veel edasi, siis oleks see väga hea hind ka neile.

Aga karm tõde on see, et Levira hind on liiga kallis ja mõttetult kallis pisikestele alustavatele nishikanalitele. Aitab ainult
1. Väiksem saatjate hind kõigile, ka Kanal 2-le ja TV3-le, kellele see on niigi väike kulu. Levira võiks vabalt 50% hinda langetada, kahjumisse see neid ei viiks.
2. Rohkem Emori mõõdikuid digilevisse, nii et selle osakaal reitingutes oleks kõrgem ja seega mõjutaks reklaamiraha rohkem. See suurendaks reklaamirahast elavate kommertskanalite huvi vaba digilevi vastu.
3. Oodata, kuni Eesti telereklaamiturg nõnda suureks paisub, et see 4 miljonit kulu vabale digilevile ei oleks alustavale kanalile pool sissetulekust ja mõne aasta pärast veerand sissetulekust.

Kolmas variant ehk? Turg paneb asjad paika.
Digilevi on juba saavutanud selle, et ka suvilas ja metsade vahel saab 99 krooni eest kuus vaadata paarkümmend kanalit. Kas on siis nii väga vaja osta 1500-kroonine boks ja mõelda, et näe, vaatan "tasuta".

Ma ütlen ausalt:

Kui aastal 2011 eurovisiooni ülekandel pole võimalust valida 2 audio vahel (originaal ja see reikopi möla) (veel parem kui oleks 3: originaal, reikopi möla ja R2 kommentaar) ja ei saa lülitada välja neid mõtetuid subtiitreid siis on see eesti digi-tv täielikult per**e kukkunud üritus.

Lootus et turg asjad paika paneb, põhineb ainult "kaardimajakesel". EEsti teleauditoorium on liiga väike selleks, et siin keegi FTA turgu ära jagaks. ETV K2 ja TV3 on traditsioonilised turuosalised, kes võitlevad vaataja eest ainult pühade ajal.

TV1 oli hea, tema kadumisest on mul kahju, sest näitas muusikavideosid ja päris uue formaadiga omasaateid.

KUi enne masu, oli palju üritajaid, siis nüüd on vaat et tegu ellujäämiskatsega. Minul on kahju eelkõige sellest et juba kadunud ja võimalikud uued väljalangejad jätavad DVB-T eetri paratamatult tühjaks. DVB-T ressurss pole ratsionaalselt ära kasutatud.
Teiseks on natuke kurb, et kõik Balti ja Idaturule tulevad välismaised kanalid, kui tulevad, siis ainult kaabelvõrkudesse. Nende seisukohast on muidugi arusaadav, kaabelvõrgus on potentsiaalseid kliente rohkem. Mõne kanali puhul on üldse tegemist "heateoga" et nad siia turule tulid.
Mida vaja oleks?

Et telekanalid tahaksid DVB-T-s levida, et nende vahel tekiks konkurents digilitsentside pärast. Aga selleks on vaja riigipoolset toetust, mida pole. Maksad litsentsi aastatasu, aga kasu heateo eest mida nad riigi kodanikele teevad on minimaalne. Minu meelest peaks litsents olema tasuta. tegevusloa eest on kanal nagu nii juba maksnud, milleks topelltmaksustada.

Muidugi, kui rahvaarv oleks suurem, ütleme 5 miljonit elanikku, siis oleks nagu mõtet litsentsitasu maksta, et see raha hiljem siis reklaamirahana tagasi teenida.
Praeguse seisuga aga pole mõtet pingutada.

Praegu on tunne et DVB-T-s levijaid karistatakse selle eest et nad seda teevad. Starmani seejuures peaksin erandiks.Tegemist tasulise teenusepakkujaga.

Käivad kuulujutud, et Elionil on plaanis oma DVB-T teenusega turule tulla. Tuleva aasta esimese poolaasta jooksul, allikas: roska kommentaar elioni foorumis.
Aga kui tulevad, siis ainult tasulise teenusega. Seega mingis mõttes võib seda lugeda ka tunnistuseks elioni poolt, et 100% tervet Eestit nad pole võimelised IPTV-ga katma.



Mobiilsideturg on selles mõttes rahunenud et enam veriseid hinnasõdasid ei peeta klientide ülelöömise eesmärgil. Turg on ära jaotatud ja nüüd keskendutakse turuosa säilitamisele.
Lõppkokkuvõttes võib juhtuda muidugi ka nii, et FTA DVB-T kuivabki kokku, aga selle eest jaotatakse turgu teistmoodi tasulise DVB-T teenuse müügi kaudu.
Igatahes fakt on see et mingit tasuta valikut meiil ei tule. Kui siis vaid need kanalid kes veel praegu eksisteerivad (kui kauaks, pole teada v.a ETV+ETV2).

kokku123 kirjutas:Ma ütlen ausalt:

Kui aastal 2011 eurovisiooni ülekandel pole võimalust valida 2 audio vahel (originaal ja see reikopi möla) (veel parem kui oleks 3: originaal, reikopi möla ja R2 kommentaar) ja ei saa lülitada välja neid mõtetuid subtiitreid siis on see eesti digi-tv täielikult per**e kukkunud üritus.

See sõltub kokkuleppest EBU-ga Eurovisiooni ülekande ettevalmistamisel.
Tehniliselt ei ole sellel EEsti digile üleminekuga mingit pistmist.
Reaalselt võttes on Eurovisiooni lauluvõistlus otseülekanne, seega on õhtujuhid ürituse toimumispaigas. Aga kõik vaheklipid, laulude/riikide tutvustused, need loeb iga riigi tv korraldustoimkond ise sisse,sest siiamaani on see Eurovisioni formaat. Ei saagi olla reaalselt sellist valikut nagu originaal ja lokaalne. Sest Eurovisiooni pilt ja heli on üks ja see saadetakse kõikidele liikmesriikidele laiali. See, et subtiitrid on peale keevitatud, on ETV valik. Et Reikop ja R2-st lastakse teksti peale see on ka ETV valik. Ega Eurovision ei ole nagu Euronewsi kanal, mille audiokanalid on 7 riigi keeles, kui ma ei eksi.

Hmm ringhäälingulubadel ju ometi litsentsitasu pole? Ja tegevusluba ka vist ei maksa midagi? Võibolla mingi tühine riigilõiv tuleb maksta.

On ainult saatjad ja hind, mida Levira nende eest küsib. Palju sinna tasuta muxi mahub? 9-10 kanalit vist. Kui igaüks plekib ca 4 miljonit aastas, on saatjate ehitamise investeering mõne aastaga tagasi teenitud ja hakkab puhaskasum jooksma. Kui suured need aastased hoolduskulud ikka olla saavad.
Mida rohkem neid kanaleid sealt ära kukub, seda pikemaks tasuvusaeg venib, sest vaevalt saab Levira allesjäänutelt rohkem raha nõuda.
Kui Levira raatsiks väiksemat hinda küsida, oleks tasuta muxis ehk rohkem kanaleid. Rahaliselt mine tea - tasuvusaeg oleks võibolla veel pikem. Riik kui 51% omanik saaks ehk aktsionäride koosolekul öelda küll, et laseme hinna hästi madalaks ja venitame investeeringute tasuvusaja 10-15 aasta peale.

kokku123 kirjutas:Ma ütlen ausalt:

Kui aastal 2011 eurovisiooni ülekandel pole võimalust valida 2 audio vahel (originaal ja see reikopi möla) (veel parem kui oleks 3: originaal, reikopi möla ja R2 kommentaar) ja ei saa lülitada välja neid mõtetuid subtiitreid siis on see eesti digi-tv täielikult per**e kukkunud üritus.

Ei liigu see asi ju väga sinnapoole? Tiitrite väljalülitamist pole ju Soomeski siiamaani MTV3-l ja Nelonenil - pildi sisse keevitatud ja kõik. YLE väljalülitatavate tiitritega vist ikka veel jamad kestavad ja pooled boksid ei näita neid. Eestis nüüd ka nii palju erinevaid bokse müügil, igaüks mingi erineva tiitritoega. Ma kahtlen, kas Eestis mõni kanal on valmis riskima selle tehnilise jama ja rahva tänitamisega, mis kaasneks valikuliste tiitritega.
Heliga on ehk rohkem lootust, aga jällegi vaevalt on ETV-l niipea raha, et mängida sellega. Kommertskanaleid see kindlasti ei huvita.

tutakas kirjutas:

kokku123 kirjutas:Ma ütlen ausalt:

Kui aastal 2011 eurovisiooni ülekandel pole võimalust valida 2 audio vahel (originaal ja see reikopi möla) (veel parem kui oleks 3: originaal, reikopi möla ja R2 kommentaar) ja ei saa lülitada välja neid mõtetuid subtiitreid siis on see eesti digi-tv täielikult per**e kukkunud üritus.

Ei liigu see asi ju väga sinnapoole? Tiitrite väljalülitamist pole ju Soomeski siiamaani MTV3-l ja Nelonenil - pildi sisse keevitatud ja kõik. YLE väljalülitatavate tiitritega vist ikka veel jamad kestavad ja pooled boksid ei näita neid. Eestis nüüd ka nii palju erinevaid bokse müügil, igaüks mingi erineva tiitritoega. Ma kahtlen, kas Eestis mõni kanal on valmis riskima selle tehnilise jama ja rahva tänitamisega, mis kaasneks valikuliste tiitritega.
Heliga on ehk rohkem lootust, aga jällegi vaevalt on ETV-l niipea raha, et mängida sellega. Kommertskanaleid see kindlasti ei huvita.

per**e sinna digile siis üldse vaja ronida on? Saatekava pärast?

No saatekava on ju ka puudulik, kord on siis pole jälle.
Zuum paketis pole rohkem kui pooltel korralikku EPGd. Lisaks veel kümned puuduliku tarkvaraga boxid, mis Eesti turul ringlevad ega suudagi midagi kasutuskõlblikku kuvada.
Nagu Levira märgistatud käkk: Strong. Selle boxi najal on ilmekas näide, mida kogu digilevi endast kujutab.

Siiani vaatan arvutist , mis järgmisena eetris.