abi televiisori valikul
Telekas lülitab ise end selle seadme peale, mis käima pandi ja võimendi helisisendi valin vastavalt sellele, mida vaatama hakkan (üks vajutus, mis samaaegselt käivitab ka võimendi - mitte midagi rasket). Telekasse otse ühendades on veel see eelis, et saab asju ka ilma resiiverita vaadata. Resiiveri paned käima ainult siis, kui telekaheli asemel ruumiheli tahad.ice kirjutas:Ja kuidas siis seadmelt seadmele vahetus käiks? Et kõigepealt vahetame telerist pildi ja siis helikeskusest heli? Hull kommutaatorjaama mängimine ju!
ice kirjutas:Ja ei maksa ära unustada, et tõenäoliselt ei suuda ka su vana kodukinovõimendi varsti uuemaid kodeeringuid ja kanaliarve (ntx 7.1 jne) toetada...
Pole neist veel siiani puudust tundnud. Mõned uuemad filmid on juba 6.1 heliga, aga see 6.1 heli on tagurpidi 5.1-ga ühtesobiv, s.t. ükski heli kaduma ei lähe. S.t. tagumine keskkõlar on prologicu põhimõttel mixitud tagumistesse kõlaritesse. Ma kujutan ette, et uue võimendi ostmise ainuke põhjus saab olla, et vana enam midagi olulist ei mängi. Või siis asjaolu, et uued standardid saavutavad kriitilise massi ja nende levik on piisavalt suur.
Eks ta rohkem ole jah selline psühholoogiline värk. See teadmine, et enam paremaks minna ei saa.ice kirjutas:Noh jah... Selle puhul pole enam küsimus ju HDTV's vaid teadmises, et signaal on lõpuni digitaalne. Korraliku DAC-ADC konversiooni korral sa ikkagi vahet ei tee....
See asi küll reaalne pole, mäletan et vene ajal prooviti siinpool soomlaste levi piirata aga et soomlased ise hakkaks mingeid segajaid vahele või väikse võimsusega maste juurde toppimaice kirjutas: Mjah... Sellega aga paraku nii, et niipea kui FI on üle läinud täielikult DVB-T'le keeratakse saatjate võimsus täpselt niipalju piiripeale, et levi ulatub ainult soome rannikualadeni ja seda kaa koos võimandiga. EE võib aga siis suure tõenäosusega oma mokad FI DVB-T'st puhtaks pühkida! Põhjus lihtne: sisutootjate nõudmised digitaalsele levile...
iCE
Ainuke huvitatud osapool saab siin olla kohalikud telepakkujad, kes oma saasta müüa ei suuda aga EL-s käärib teleturul ammu teenuste vaba liikumise direktiiv ja ainult aja küsimus millal need piirid ka murtakse
Niisama teemaarenduseks: Kas DVB-T tüünerid ei hakka juba LCD/plasma telekatesse jõudma? Suht kobe oleks, kui uus telekas ka paari aasta pärast ilma lisaboxita oskaks pilti näidata. Samamoodi klõpsid kanaleid teleka puldilt, aind siis juba selle vahega, et digikanaleid. Ja üleminekuperioodil nii digi- kui analoogkanaleid läbisegi 
Selle juures jäi mul nüüd üks nüanss arusaamatuks. Kui sa ühe vajutusega käivitad võimendi, siis millega käivitad sa seadme, mis heli & pilti produtseerib? Tahtejõuga?joonas kirjutas:Telekas lülitab ise end selle seadme peale, mis käima pandi ja võimendi helisisendi valin vastavalt sellele, mida vaatama hakkan (üks vajutus, mis samaaegselt käivitab ka võimendi - mitte midagi rasket). Telekasse otse ühendades on veel see eelis, et saab asju ka ilma resiiverita vaadata. Resiiveri paned käima ainult siis, kui telekaheli asemel ruumiheli tahad.
Ohh, tavatarbija (masstoodang) lagi ei ole kohe kindlasti mingi 'paremaks minna ei saagi'... Mul siin ühel kodanikul kodus kõrvaklapivõimendi, mis maksisjoonas kirjutas:Eks ta rohkem ole jah selline psühholoogiline värk. See teadmine, et enam paremaks minna ei saa.
veidi üle 30tuh krooni. Klapid ise on mingi 20k tuuris. Vat see on juba miodagi, mille kohta ütleks, et ise niipalju ei raatsiks küll selle eest maksta aga ega sealt ilmselt palju paremaks panna ei anna kaa... Kui aga ennast sellest consumer elektroonika vallast lahti raputada ja vanajumal kõrva/silma on andnud, siis seda, mida osta kalli raha eest ja paremaks panna on ikka kõvasti. Ise sai kunagi S-Ameerika hifi poes nauditud mingisuguseid kõlareid hinnaga 100k/tk. Tookord jäi arusaamatuks, et miks ja kellele aga poest kadusid nad kiirelt (ilmselt tellitud vms).iCE
Võibolla integreeriks sinna veel kodukinovõimend ja midagi veel? Tolmuimeja-vihmavari? Selleks neid seadmeid ikka õnneks veel stand-alone unit'itena toodetakse, et oleks võimalus iga funtsionaalsust personaalselt oma vajadustele ja võimalustele valida...joonas kirjutas:Niisama teemaarenduseks: Kas DVB-T tüünerid ei hakka juba LCD/plasma telekatesse jõudma? Suht kobe oleks, kui uus telekas ka paari aasta pärast ilma lisaboxita oskaks pilti näidata. Samamoodi klõpsid kanaleid teleka puldilt, aind siis juba selle vahega, et digikanaleid. Ja üleminekuperioodil nii digi- kui analoogkanaleid läbisegi
iCE
Tehakse väga lihtsalt ära. Ei mingeid vahemaste ega muud säärast. Võimendust keeratakse lihtsalt niipalju maha, et rannikuääred + raske maastik vaatavad ainult läbi võimendi. Rannikuäärest edasi tapab müra aga signaali juba niipalju, et teiselpool lahte pole suurt midagi ülesse enam võimendada.gasth404 kirjutas:See asi küll reaalne pole, mäletan et vene ajal prooviti siinpool soomlaste levi piirata aga et soomlased ise hakkaks mingeid segajaid vahele või väikse võimsusega maste juurde toppima
Ja siis istumegi ja ootame jälle ülilevi, et põtru piiluda
iCE
Nägin mingis Venemaa HIFI ajakirjas kõlareid 50 000$ tükk!ice kirjutas:Ise sai kunagi S-Ameerika hifi poes nauditud mingisuguseid kõlareid hinnaga 100k/tk. Tookord jäi arusaamatuks, et miks ja kellele aga poest kadusid nad kiirelt (ilmselt tellitud vms).
Muidugi see oli juba disainitud mööbliese ja väärispuidust...
On see fakt ja kuhugi kirja pandud või nsr jutt?ice kirjutas: Tehakse väga lihtsalt ära. Ei mingeid vahemaste ega muud säärast. Võimendust keeratakse lihtsalt niipalju maha, et rannikuääred + raske maastik vaatavad ainult läbi võimendi. Rannikuäärest edasi tapab müra aga signaali juba niipalju, et teiselpool lahte pole suurt midagi ülesse enam võimendada.
Ja siis istumegi ja ootame jälle ülilevi, et põtru piiluda
iCE
Lihtsalt veidi arusaamatu, miks nad praegu siis nii võimsat signaali saadavad? paljud metsas ja rannikul, ehk siis tulevasel piirialadel elavad soomlased võivad ju väga pahandada kui nad ühel päeval oma soetatud antennidega enam pilti ei näe ja võimendi koos paigaldusega juurde peavad ostma?!
terv,
cl
Lugesin seda vist põhjapõtrade digifoorumist... Pead ei julge anda...cl kirjutas:On see fakt ja kuhugi kirja pandud või nsr jutt?
See vahe tulebki sellest, et filmistuudiod ei ole üleliia mures analoogis edastatava pärast. Küll aga digis esitatavale on kõrgendatud nõudmised. Ja kui nagu lõpuni aus olla, siis see eramajadel võimendi koos digibox'iga osta ei ole küll probleemiks. Korrusmajadel pannakse üks kogu porukka peale...cl kirjutas:Lihtsalt veidi arusaamatu, miks nad praegu siis nii võimsat signaali saadavad? paljud metsas ja rannikul, ehk siis tulevasel piirialadel elavad soomlased võivad ju väga pahandada kui nad ühel päeval oma soetatud antennidega enam pilti ei näe ja võimendi koos paigaldusega juurde peavad ostma?!
iCE
isiklikult olen siin ka seda kõrgemat otsa jälginud ja järeldusele jõudnud, et kodukino komponentidest ongi kõlarid need, mille eest on võimalik kõige üüratumalt välja anda.tigekala kirjutas:Nägin mingis Venemaa HIFI ajakirjas kõlareid 50 000$ tükk!
B&W toodangut on meilgi siin liikunud. See pole kindlasti enam kaugelt mingi laiatarbe kaup, aga siiski tootmises ja soovi korral omandatav. Viimane lõpp on näiteks selline
http://www.bwspeakers.com/index.cfm/fus ... trebuilder
see teeb siis ca 820k paari eest
-
eijagamatsu
- Edasijõudnu
- Postitusi: 27
- Liitunud: 03:00, 08 Okt 2005
Kui räägiks natuke vaesema mehe teleritest ka natuke.Vana punnsilm andis otsad,vaja uut.Aga pappi pole eriti,ainult 27 000 EEK,see on lagi,mis on mul võimalik välja käia.Andke nõu,mida võiks selle raha eest osta ja millisest poest.Vaatasin,netist veidi ringi ja saatsin mõne hinnapäringu,aga andke andeks see on minu meelest nagu mingi vaimne onanism,kuna telekaid on nagu teoreetiliselt võtta.Kui on kindel ostusoov,siis läheb mõne firma kaudu teleka hankimiseks aega kuu või poolteist.Huvitav,kas käivad jalgsi järgi või,justkui elame 21 sajandis ja transpordi vahendeid peaks olema piisavalt?
Praegu nagu jäid silma Panasonic TH 42PA50E,Panasonic TH 37PA50E ja Samsung PS 42D5SX.Mis te nendest mudelitest arvate,või oskate veel mõningaid variante pakkuda?
Praegu nagu jäid silma Panasonic TH 42PA50E,Panasonic TH 37PA50E ja Samsung PS 42D5SX.Mis te nendest mudelitest arvate,või oskate veel mõningaid variante pakkuda?
Sul vist sportlik huvi, et kes teeb rohkem nupuvajutusi, et kas tuleb neid ikka 2 või 3 tükkiice kirjutas:Selle juures jäi mul nüüd üks nüanss arusaamatuks. Kui sa ühe vajutusega käivitad võimendi, siis millega käivitad sa seadme, mis heli & pilti produtseerib? Tahtejõuga?
Igal asjal oma pult. Selge, et resiiver oskab juhtida teisi seadmeid ka, aga üldjuhul on resiiveri puldil teiste seadmete jaoks oma käivitusnupp. Nii, et kas käivitad heli/pildi produtseerijat tema oma puldiga või resiiveri eraldi nupu alt ei oma suurt tähtsust, või omab?Pidasid seda silmas? Ja kui sa juba dvd või sati käima oled pannud, siis vaata, kus tuleb alles nupuvajutusi - menüüdes liikumised ja muud navigeerimised
Eelnev jutt oli pildi edastamisest, mitte heli võimendamisest. Kui ühest digiseadmest pilt digitaalsena teise edastada, siis ei saa ju ühenduslüli nende vahel enam paremaks minna. Aga kui teha kahekordne signaali muundamine, et ühest digiseadmest edastada pilt teise analoogkaablitegaice kirjutas:Ohh, tavatarbija (masstoodang) lagi ei ole kohe kindlasti mingi 'paremaks minna ei saagi'... Mul siin ühel kodanikul kodus kõrvaklapivõimendi, mis maksis
, siis tõesti võib kallite kaablitega saada digiühendusele ligilähedase tulemuse, nii, et silmaga suht raske vahet teha, kuid milleks punnitada kallite kaablitega, kui lihtlabane ja odav dvi kaabel annaks parima tulemuse kohe kätte. Häirivaks asjaoluks oligi lcd/plasma telekate digiliideste vähesus pildi edastamise seisukohalt vaadatuna.Ehh, ei maksa nii pessimist olla. Kiire otsing googlesse andis, et sellised asjad on ammu olemas.ice kirjutas:Võibolla integreeriks sinna veel kodukinovõimend ja midagi veel? Tolmuimeja-vihmavari? Selleks neid seadmeid ikka õnneks veel stand-alone unit'itena toodetakse, et oleks võimalus iga funtsionaalsust personaalselt oma vajadustele ja võimalustele valida...
Viimati muutis joonas, 00:59, 16 Jaan 2006, muudetud 1 kord kokku.