Valgevene organiseeritud kuritegevuse ja korruptsioonitõrje amet: ,,Umbes 140 Valgevene kodanikku osales Donbassi rindel toimunud lahingutegevuses. Kaheksa neist hukkus."
Prokuratuuri ja juurdluskomiteesse saadeti 24 üksikisikut puudutanud 16 toimikut. Lisaks valmistatakse 11 inimese kohta ette veel üheksat toimikut.
http://maailm.postimees.ee/3580579/ukra ... gevenelast
Odessa oblasti kuberner Mihheil Saakašvili: ,,Mõni päev tagasi kutsuti Odessa oblasti julgeolekujuht Batrakova Kiievisse ja talle tehti ülesandeks uurida kõiki meie Odessas elluviidavaid projekte, näiteks avatud tolliruumi, kodanike teenindamise keskust ja ühiskondlikku vastuvõtutuba, samaga on usinasti ametis siseministeerium. See tähendab, et minu ja meiega tegelemine tehti ülesandeks üheaegselt julgeolekule, siseministeeriumile ja kaitseministeeriumile. See asi (Ukraina riigipea administratsiooni Donbassi küsimuste pressiesindaja Andri Lõssenko avaldust, et siseministeerium uurib terroritõrjeoperatsiooni jõude käsitleva salateabe avalikustamist Saakašvili poolt)
tuli jõuametnikele
meelde alles kuu aega pärast seda, kui ma rääkisin rasketest teenistusoludest Mariupoli kontrollpunktides. Las uurivad, mida ei ole, seda nad ei leia... Kurb, et nad uurivad seda, mida tegime meie ja on meie meeskonna saavutus, selle asemel, et uurida, miks mujal mitte midagi ei tehta. Jõuametkondade huvi minu vastu tuleb minu osalemisest korruptsioonivastastel foorumitel, samuti Aivaras Abromavičiuse tagasiastumisest majandusarengu- ja kaubandusministri kohalt, milles võimukuluaarides süüdistatakse millegipärast mind, kuigi endine minister on mu sõber ja tegutses täiesti iseseisvalt. Selline tegevus vaid tugevdab tema otsustavust võidelda võimu omavoli vastu ja panna Ukrainas maksma kord. Pärast Müncheni julgeolekukonverentsi lõppu tulen ma tagasi ja teen pärast meie reformijatemeeskonnaga nõupidamist poliitilise avalduse."
https://www.facebook.com/SaakashviliMik ... 4561382257
Human Rights Watch (HRW) Ukraina uurija Julia Gorbunova teatel on pihta saanud mõlemal pool kontaktjoont asuvad koolid ning paljud neist, eelkõige mässuliste kontrolli all olevatel aladel, on
liialt kahjustunud, et neid taasavada.
Mõlemad osapooled on viinud vägesid
koolimajadesse ja nende lähedusse, muutes need sõjalisteks sihtmärkideks. Isegi koolimajad, mis ei ole hõivatud, on rünnaku alla sattunud. Tsiviilelanikud, sealhulgas lapsed mõlemal pool kontaktjoont on kannatanud selles pikaleveninud sõjas. Kõigil konflikti osapooltel on kohustus kaitsta lapsi ja tagada, et vaen ei kahjustaks nende ohutust ja haridust. Kui sõjalised jõud koolidesse tungisid, hävitasid nad sageli kooli mööbli ja varustuse ning jätsid lahkudes maha raskerelvastust või kasutamata laskemoona. Ühel juhul leidsid HRW aktivistid kooli territooriumilt
lõhkemata maamiine. Kahjustada saanud koolide parandustöödega ja taasavamisega on tehtud tänu vanemate ja õpetajate eestvedamisele edusamme, eelkõige Luganski ja Donetski regioonides valitsuse kontrolli all olevatel aladel. Õpetajad ja lapsevanemad mõlemal pool kontaktjoont on vaatamata sõjale näidanud üles suurt pühendumust laste hariduse jätkamiseks. Sõdivad osapooled peaksid samuti tegema palju rohkem, et vältida laste turvalisuse ja hariduse kahjustamist. Kuna Ukraina võimud ei tunnusta mässuliste aladel välja antud koolidokumente, saadavad osad mässuliste aladel elavad pered oma lapsed kooli valitsuse kontrolli all olevatesse piirkondadesse. Teekond üle kontaktjoone on aga valitsuse kehtestatud reisipiirangute tõttu aeglane ja see võib olla ka ohtlik. HRW külastas mullu septembrist novembrini 41 kooli ja lasteaeda."
Kohalikud võimud ja koolipidajad: ,,Me ei soovi koolide parandamist rahastada, kuna püsib oht lahingute taaspuhkemiseks."
http://news.trust.org/item/20160211123736-v9vd0
Ukraina armeemeedik: ,,Kahjuks sai täna (10. veebruaril)
üks mees surma ja veel kaks vigastada. Kannatanute seisund on rahuldav tänu kiiresti antud arstiabile. Võibolla saavad nad võitlemist jätkata."
Plahvatuses vigastada saanud sõdurid toimetati Dnipropetrovski haiglasse.
http://maailm.postimees.ee/3579131/done ... aina-sodur
Ukraina sõjaväe pressiesindaja Andri Zadubinnõi: ,,Ukraina idaosas sõitis 10. veebruaril miinile mikrobuss. Kaks tsiviilisikut hukkus sündmuskohal ning üks suri kiirabiautos teel haiglasse. Haavata sai kaks tsiviilisikut. Plahvatus leidis aset mässuliste kontrolli all olevast Donetskist umbes 25 kilomeetrit edelas Novomõhhailivka küla lähistel. Bussijuht eiras miinivälja eest hoiatanud märki, sõitis Ukraina kontrollpunktist mõnesaja meetri kaugusel ühele põllule ja tabas seal ühte miini. Esialgseil andmeil üritas buss mööduda sõidukite järjekorrast."
http://maailm.postimees.ee/3577863/ukra ... lm-inimest
Juriidiliselt veel Ukraina majandusministrina töötav 40-aastane Aivaras Abromavičius: ,,Meil on kriisikoosolek. Aga astu edasi."
Ametlikult on ta puhkusel. Oma kriisikoosolekuks kasutab ta Kanada heategevusraha eest peetavat kontorit, mille juht ütleb korduvalt: „Meil on suur au anda sulle kasutada oma ruume.” Riigivõimuga seovad teda praegu ainult suur (ja küllap kuulikindel) Volkswageni kaubik, turvamehed, keda tal on vastavalt vajadusele kuni viis, ja piiritu soov Ukraina kriisist välja aidata.
Abromavičius: ,,Turvamehed pole selleks,” peab ta pausi ja teeb päästikule vajutamise liigutuse, „vaid selleks, et eemal hoida inimesi, kes võivad tahta mulle füüsiliselt haiget teha. Ma ei taha töötada orjana valitsuses, kus tehakse otsuseid nii, nagu mitte kuskil Euroopas. Ma tahaks väga ministrina jätkata, aga ma ei taju, et Ukraina võimutipus mind kõik südamest toetaksid. Ja ma ei näe, et midagi võiks lähiajal kardinaalselt muutuda. Olen 14 kuud töötanud 14 tundi ööpäevas, olen kogu oma aja ohverdanud Ukraina reformidele.”
LP veetis Ukraina ministriga Kiievis teisipäeval ligi kolm tundi. Selle aja sisse mahtus Abromavičiusel mitu emotsionaalset kohtumist lähimate abilistega ja kiire lõunasöök, kus tumedate silmaalustega minister jäi pikkadeks minutiteks vait, luges mobiilist uudiseid ja e-kirju ning istus pärast seda sõnatult.
Abromavičius lõi rusika lauale 3. veebruaril, kui esitas raadale lahkumisavalduse. Tüli ja pettumuse sisu on lihtne:
Ukraina presidendi Petro Porošenko koduerakonna parlamendifraktsiooni asejuht Igor Kononenko surus tavapäratult jõuliselt Abromavičiuse juhitavasse ministeeriumisse kahte aseministrit, soovides kontrollida olulisi riigiettevõtteid.
Abromavičius: ,,Mu eesmärk oli ja on oma tegevuses poliitikast hoiduda. See aitas mind kunagi ka ministriks, kui ma soovitasin presidendi kabinetiülemale mittepoliitikutest ministreid."
Mis on su praegune ametlik staatus?
Olen veel ametlikult minister, aga võtsin paariks nädalaks puhkuse ja loodan, et selle aja jooksul hääletab ülemraada minu tagasiastumise poolt.
Sul on kolleeg, kes juba juulis tahtis ametist lahkuda, ent parlament pole luba andnud…
Mul ei ole plaanis tänapäevases pärisorjuses olla. Kui minister tahab tagasi astuda, siis ülemraada peab selle poolt hääletama.
Kui palju nädalaid või kuid sa ootad, et nad seda ka teeksid?
Ma loodan, et minu tagasiastumiseks leidub ka teisi juriidilisi mehhanisme, sest ma ei ole valmis praegustes tingimustes tööd jätkama. Seetõttu annan kõik asjad üle. Ka minu neli asetäitjat – keegi neist jääb oma kohale, keegi mitte. Näeme.
Aga südames tahaksid ministrina jätkata?
Muidugi. Ühe aasta jooksul on tehtud palju, aga paljusid asju ei ole me teha jõudnud. Plaan oli väga täpne: avalike hangete reform, riigiettevõtete reform. Muidugi on kahju kõike seda jätta, aga need asjad, mis minu ümber juhtusid, ja
surve ametnike määramise küsimuses ei sobinud reformidega kokku.
Ja peamine põhjus on selles, et sooviti luua uus ministri asetäitja ametikoht?
Mitte nii, et seda taheti luua, vaid nii, et
taheti jõumeetoditega peaaegu pool ministeeriumit haarata. Seda kahe asetäitja määramisega, mis ei olnud minuga kooskõlastatud ja oli mu soovide vastu. Ei toimunud isegi konsultatsioone.
Keegi isegi ei rääkinud sellest sinuga, enne kui said juhuslikult teada?
Minuga oli järgmine jutt: vot see on see inimene ja just tema peab ametisse määrama. Ja kõik minu selgitused, et mul on teistsugune personalipoliitika, teistsugune lähenemine, et nii kiiresti ma asju ei otsusta, et need inimesed ei vasta kõrgetele nõudmistele, mis ma oma töötajatele sean... Selgus, et mind isegi
ei kuulata.
Palusid sa abi presidendilt ja peaministrilt? Ukrainale teeb sinu lahkumine ju rohkem halba kui kahe uue asetäitja määramine.
Ma arvan, et minu avaldus ei ole Ukrainale halb – see on külm dušš. Arvan, et meil on jäänud kaks sammu murranguni… või kaks sammu läbikukkumiseni. Ja just see külm dušš on signaal, et kõik peavad toibuma ja tegema tööd korruptsioonita. Pärast mu lahkumisavaldust on juba juhtunud positiivseid asju.
Näiteks?
Järsult suurenes tõenäosus, et järgmine valitsus on tehnokraatlik ja selles ei domineeri „vana karastuse saanud inimesed”. Selleks on suur ukraina rahva ja ka lääne toetus. Ja kõik tahavad ja usuvad, et reformid õnnestuvad ainult tehnokraatidest ministritega.
Teiseks – erastamine. Minu erastamisseaduse eelnõu läbis ülemraadas esimese lugemise alles 16. katsel. Raadas oli sellele väga suur vastuseis. Mõned erakonnad rääkisid, et nad on ideoloogiliselt erastamise vastu. Aga praegu, kui riigifirmades toimuv korruptsioon on taas aktuaalne, on kõik aru saanud, et ainus võimalus riigiettevõtete korruptsiooni võita on erastamine. Seetõttu räägivad kõik viimastel päevadel ainult erastamisest ja on selle poolt.
Kolmandaks, me rääkisime väga palju, et ametnike palgad on liiga madalad, sinna oleks justkui eesmärgipäraselt lisatud „korruptsiooni komponent”.
Ja kui suur on keskmine palk?
Ministeeriumi keskmine palk on 200–300 dollarit. Mina müüsin oma firma ja mul on oma reserv, aga teistel on raske. Mul õnnestus oma ministeeriumis ühe aastaga olukorda parandada. Koondasin 50% inimesi ja tõstsin palku 100%. Nüüd on keskmine palk 400 dollarit. Aga ka seda on vähe. Eurooplased püüdsid meid palgafondiga aidata. Aga kõik liikus väga aeglaselt.
Veel üks teema on riigifirmade juhtide määramine, mis toimus väga läbipaistmatult, aga nüüd, pärast minu avaldust, muutub ka see. Ja see puudutab ka Naftogazi reformi. Märtsis määrame kolm sõltumatut juhti viiest järelevalvenõukogusse. Leidsime nad Londoni personalifirma kaudu, mis on üks maailma parimaid. Oli oht, et viimasel etapil seda protsessi rikutakse, aga pärast mu avaldust suurenes tõenäosus, et protsess on ka edaspidi professionaalne ja läbipaistev.
Need on mõned positiivsed asjad, mis on pärast minu tagasiastumisavaldust juhtunud. Olen veendunud, et Ukraina saab edu saavutada ainult tehnokraatliku valitsusega. Näen, et
praegune kriis on usaldus- ja väärtuste kriis.
Kahjuks on rahva usaldus võimude vastu väike. Võim peab tegema väga tõsise restardi, et usaldust reformide vastu tagasi saada. Maailmas ei ole ühtegi valitsust, mis suudaks ilma rahva toetuseta edukalt reforme korraldada.
Kas [Ukraina peaminister] Arseni Jatsenjuk ja [president] Petro Porošenko on pingutanud, et veenda sind ametisse jääma?
Esimesel päeval teatas president, et tegi mulle ettepaneku ja et ma läheksin ja mõtleksin. Et ma olen tema meeskonna osa. Peaminister ütles, et mina isiklikult – Aivaras Abromavičius – olen tema kaitse all. Nende avaldused tähendasid, et nad vajavad mind. Aga praegu ma ei näe, et olukord muutuks.
Kas on siiski võimalik, et sa võtad oma avalduse tagasi?
Praegusel etapil ma selleks põhjusi ei näe. Ma tahaksin töötada supertehnokraatlikus valitsuses, presidendi ja peaministri täieliku toetusega, nende erakondade toetusega parlamendis.
Kui palju sa Leedu ja Eesti reformidest eeskuju võtsid? Kas jõudsid midagi neist Ukrainas ära teha?
Leedult õppisime palju. Minu peamine nõunik oli Adomas Auditskas – endine Leedu majandusministri asetäitja, kes vastutas Leedu riigifirmade reformimise eest. Nende firmade dividendid riigieelarvesse suurenesid kahe aastaga 15 korda.
Me tahtsime muidugi kasutada Eesti tolli- ja maksuameti töö kogemust. Püüdsime Eesti spetsialiste Ukrainasse meelitada. Aga see ei ole veel õnnestunud.
Just maksu- ja tolliamet on Eestis maailmatasemel.
Eesti president ja peaminister räägivad meie pidevast toetusest Ukrainale. Tunned sa seda?
Ma arvan, et maailmas on
ainult mõned riigid, mis järjekindlalt Ukrainat toetavad. Need on USA, Poola, Leedu, Rootsi, Kanada ja muidugi on selles nimekirjas ka Eesti.
Kui palju oled sa ministrina töötades näinud Ukraina ametnike kurikuulsat korruptsiooni, varastamist?
Selliseid inimesi on Ukraina poliitikas endiselt väga palju. Räägitakse, ja sugugi mitte aluseta, et pool parlamenti tahab teha reforme, teine pool tahab ainult raha teenida. Nii et
poliiteetika standard on Ukraina poliitikas veel väga madalal tasemel.
Kurikuulus on ka Ukraina parlament, kus kaklemine kuulub justkui töökohustuste hulka. Kuidas raada sinusse suhtus?
Nägin kahte tõsisemat kaklust. Parlamendis on erinevaid inimesi. On
progressiivsed, kes ei mõtle rahvuse kategooriates, ja on ka neid, kes
suhtuvad välismaalastesse negatiivselt. Hoolimata sellest, et paljud need „välismaalased” on ukraina juurtega ja mõned on elanud siin 22 aastat, nagu rahandusminister (Natalie Ann Jaresko – toim). Või nagu mina, kelle lapsed on siin sündinud ja kelle naine on ukrainlane.
Enamasti suhtusid saadikud minusse normaalselt. Oli ka väga häid liitlasi. Näiteks on saadikutegrupp Eurooptimistid – umbes 30 erinevate erakonnade saadikut. Nad on noored edumeelsed inimesed.
Kuidas sa isiklikult Porošenko, Jatsenjuki ja Saakašviliga klapid?
Saakašviliga (Ukraina Odessa oblasti kuberner ja endine Gruusia president Mihheil Saakašvili – toim) on meil sõprussuhted. Mina määrasin ta majandusministeeriumi riigiettevõtete nõukogu esimeheks. Veel enne seda, kui ta sai Odessa oblasti kuberneriks. Aga selles nõukogus on ka erinevate rahvusvaheliste investeeringufondide inimesed, näiteks Varssavi börsi esimees ja paljud teised. Presidendiga olid meil normaalsed, aga formaalsed suhted, peaministriga puhtalt ametlikud suhted.
Mis sa edasi teed, juhul kui su ministriaeg siiski läbi saab?
Praegu ma arvan, et võtan pausi, mõtlen kõik läbi ja siis otsustan, mida teha, kuidas käituda. Ma ei taha poliitikasse minna, tahaksin töötada puhtalt tehnokraatlikus valitsuses, aga sellist olukorda ei saa praegu eeldada.
Ukrainas algas revolutsioon pärast Euroopa-püüdluste lõppu. Millal alustab Ukraina uuesti teed Euroopasse? Või ei juhtu seda kunagi?
Ma arvan, et
Ukraina on kunagi kindlasti Euroopa Liidus. Aga see ei juhtu mõne aasta pärast. See võtab rohkem aega.
Minu tagasiastumine pälvis suurt tähelepanu, see peab kokkuvõtes panema Ukraina poliitikud toibuma, neile meelde tuletama, et neid valis rahvas ja et tuleb töötada inimeste heaks – mitte enda heaks. Ja et reformid peavad kulgema paremini. Sest aeg läheb ja rahva toetus on minimaalne.
Kas oled pärast tagasiastumise uudist juba uusi tööpakkumisi saanud?
Jah, mul on juba mitu pakkumist väga erinevatest sfääridest – korruptsioonivastastest organisatsioonidest investeerimiseni. Aga praegu tahaksin teha pausi ja vaadata, mis juhtub.
Kui pika pausi sa teed?
Näeme. Tahaksin perega rohkem aega veeta.
http://epl.delfi.ee/news/lp/leedus-sund ... d=73668107
http://epl.delfi.ee/news/lp/aivaras-abr ... d=73668183
Ukraina välisministeerium on sügavalt mures Vene okupatsioonijõudude karjuva õigusvastase tegevuse üle Krimmi Autonoomses Vabariigis krimmitatarlaste vastu, mille tagajärjeks olid massilised ebaseaduslikud läbiotsimised ja 13 Ukraina kodaniku, krimmitatari rahva esindaja alusetu vahistamine 2016. aasta 11. ja 12. veebruaril. Rikkudes jämedalt Vene Föderatsiooni Ukraina-vastase relvastatud agressiooni tagajärjel oma sünnimaal Vene okupatsioonirežiimi pantvangideks jäänud inimeste õigusi ja vabadusi kordab Kreml 21. sajandil 20. sajandi 30. aastate kohutavaid nõukogude repressioone ning ka 1944. aasta krimmitatarlaste genotsiidi. Eriti nördima panevon , et Kreml püüab peita krimmitatari rahva hävitamise poliitikat näilise terrorismiga võitlemise kattevarju taha.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=73668983