Möödunud ööpäeval langes Donbassi konfliktitsoonis üks Ukraina sõdur, lisaks sai üks valitsusväelane haavata. Kremli-meelsed võitlejad tulistasid Ukraina relvajõudude positsioone kokku 36 korral. kasutati nii käsitulirelvi kui ka granaadiheitjaid ning miinipildujaid. Lisaks leidis Opõtne lähistel aset üks kokkupõrge, kui Kremli-meelsete diversioonirühm üritas granaadiheitjate tule varjus rindejoonest üle tungida. Ukraina sõduritel õnnestus vastane tagasi lüüa. Eelnenud ööpäeval sai kaks Ukraina sõdurit haavata.
http://www.unian.net/war/1346107-vozle- ... shtab.html
Piletifirma Sjaznoi-Traveli kommertsdirektor Andrei Ossintsev: ,,Lennupiletite tellimine Simferopolisse on sel aastal vähenenud enam kui 25 protsenti. Krimmi infrastruktuur ei paku samasuguse kvaliteediga teenuseid nagu Türgis ja Egiptuses, seetõttu ei soovi Krimmis juba käinud inimesed sinna uuesti minna. Kuna Moskva on peatanud lennud Türki ja Egiptusse, on Vene turistid hakanud nüüd Krimmile eelistama Anapat, Gelendžikki ja Sotšit. Näiteks Sotši on tänavu tellimused kasvanud 40 protsenti. Krimmi populaarsust vähendavad veel lennupiletihinnad. Edasi-tagasi pilt maksab 16 000 rubla ehk 246 dollarit."
Analüütikud: ,,Krimmi populaarsust on vähendanud teenindusinfrastruktuuri puudumine."
Krimmi asepeaminister Ruslan Balbek: ,,Svjaznoi-Traveli andmed ei kajasta tegelikku olukorda ja on pigem inforünnak."
http://www.kommersant.ru/doc/2988149
Ukraina piirivalve pööras tähelepanu Moldovast Ukrainasse suunduva sõiduauto juhile, 52-aastasele mehele, kes oli närvis ja püüdis dokumentide vormistamisega kiiresti ühele poole jõuda. Piirivalvurid kutsusid tolli- ja julgeolekuametnikud appi autot täiendavalt üle vaatama.
Piirivalve pressiteenistus: ,,Auto ja isiklike asjade läbivaatuse käigus leidsid korrakaitsjad sõjaväetranspordilennuki Il-76 tehnilise dokumentatsiooni, juhendi selle lennuki kasutamiseks ja muid dokumente, mida saab kasutada selle lennuki meeskonna ettevalmistamiseks. Samuti leiti
tähelepanuväärne hulk selle lennuki ja helikopter Ka-52 raadiosüsteemide elemente. Mehel olid kaasas piloodi ja pardainseneri dokumendid ning Transnistria pass."
http://interfax.com.ua/news/general/343327.html
Ukraina president Petro Porošenko: ,,Täna (14. mail) kõneles tema (Jamala) hääl kogu ukraina rahva eest. Tõde – nagu alati – lõpuks võitis!"
Krimmitatarlaste üks liidritest Mustafa Nayyem: ,,Õiglus võidutseb siis, kui Eurovisiooni lauluvõistlus toimub tuleval aastal Krimmis, mille Venemaa kahe aasta eest annekteeris. Õigluse krooniks oleks, kui järgmine Eurovisiooni lauluvõistlus korraldatakse Jamala ajaloolisel kodumaal – Ukraina Krimmis."
Krimmitatarlaste esinduskogu medžlise esimees Refat Tšubarov: ,,Jamala võit oli samm Krimmi vabastamise ja Venemaa okupatsiooni lõpetamise suunas. Me nägime, et Jamala talendi tõeliste austajate, iseseisva Ukraina toetajate ja krimmitatarlaste rahva liitlaste arv on uskumatult suur."
Austraalia endine peaminister Tony Abbot: ,,Ukraina on viimase paari aastakümne jooksul palju kannatanud ja ma arvan, et nad kannatavad ka praegu tülinorija pärast. Seega kui see tuleb nende moraalile kasuks, siis ma arvan, et me peaksime olema valmis teise kohaga leppima."
https://twitter.com/poroshenko/status/7 ... 6428453888
https://twitter.com/mefimus/status/731622058581458945
https://www.facebook.com/dogrujol
http://www.telegraph.co.uk/news/2016/05 ... s-eurovis/
Odessas lasksid 15. mai 23:00 paiku kaks teadmata kurjategijat maha Lexust juhtinud advokaadi Aleksandr P.
Miilits: ,,Tapeti inimõiguste aktivist. Ründajad põgenesid sündmuskohalt halli autoga."
Odessa ajalehe Dumskaja ajakirjaniku andmetel on tegemist advokaadiga, kes kaitses Eesti investori Marcel Vichmanni huve Zatokas, kus tegutseb Eesti firma Litus Maris, mis ehitab seal ranna promenaadi. Miilits sulges kogu Krasnõh Zori tänava, kus kuritegu toimus. Sündmuskohal töötasid Ukraina peaprokuratuuri ja julgeolekuteenistuse (SBU) töötajad. Tänaval elavate inimeste sõnul ei kuulnud nad tulistamist, ekspertide hinnangul võidi kasutada summutiga relva. Pool tundi enne mõrva peeti samas rajoonis kinni Krimmi numbritega auto, milles veeti relvi.
Kood: Vali kõik
Dumskaja kirjutas selle aasta 10. veebruaril, et Zatoki rannapromenaadi esimese kilomeetri valmis ehitanud Litus Maris kaebas kohtusse kohaliku alevinõukogu, sest viimane otsustas ootamatult investoritele maad rendile mitte anda. Dumskaja kirjutab, et Litus Maris alustas 2015. aastal ulatusliku projekti realiseerimist ning investeeris miljoneid Zatoki turismiinfrastruktuuri arendamiseks. Rajati esimene kilomeeter rannapromenaadi koos ühendustega, vetelpäästetornid ning korraldati ranna koristamine. Paljuski tänu sellele oli turismihooaeg Zatokas viimaste aastate üks edukamaid. Kõik Zatoka rannad ühendava Euroopa pikima rannapromenaadi (12 kilomeetrit) ehitamine pidi sel aastal jätkuma. Alevinõukogu ja kohalik meer Vassili Zvjagintsev isiklikult, kes veel suvel investorit tänas, [b]loobus [/b]aga äkki maad rendile andmast. Litus Maris pöördus selle peale halduskohtusse. Esimesele kohtuistungile kostja kohale ei ilmunud. Teisel istungil teatas alevinõukogu jurist, et maa investorile üleandmise dokumente kohalikul omavalitsusel [b]ei ole[/b]. Zvjagintsev kinnitab, et dokumendid kadusid [b]väga kummalistel[/b] asjaoludel.
Zvjagintsev: „Ma eraldamise projekti ei ole. Selle kohta ei ole meil midagi. Aga kus see kõik on? No see varastati ju ära. Täielikult kõik dokumendid. Kes varastas? Seda küsige miilitsast, kes.“
Hageja pool esitas seepeale väljavõtte kohtueelsete juurdluste registrist ja alevinõukogu enda vastuse, mis alevinõukogu juristi ja Zatoka meeri sõnad [b]täielikult[/b] ümber lükkasid. Dokumendist ilmneb selgelt, et paberid kadusid enne otsuse tegemist maa eraldamise kohta rannapromenaadi ehitamiseks.
Litus Maris esindajad: „Vargus toimus perioodil 17. septembrist 22. oktoobrini. Tähendab, viidatud dokumenti ei saadud põhimõtteliselt varastada. Sellel lihtsal põhjusel, et see võeti arutlusele alles pärast vargust.“
Siis üritas alevinõukogu jurist veenda kohut selles, et istungit, millel võeti vastu otsus maa eestlastele rendile andmise kohta, [b]pole üldse toimunud[/b]. Kuigi [b]on[/b] olemas faktid, mis kinnitavad lubavate dokumentide olemasolu. Dumskaja kirjutas veebruaris, et jääb mulje, nagu oleks konkreetsete dokumentide vargus korraldatud just selleks, et rendilepingule mitte alla kirjutada. „Protsessi kunstlik venitamine alevinõukogu poolt ei too kaasa mitte ainult tõsiseid finantskahjusid investorile, vaid annab löögi ka Ukraina mainele rahvusvahelisel areenil,“ kirjutas Dumskaja. Ühe kilomeetri rajamiseks rannapromenaadist kulutas investor Dumskaja teatel 13,5 miljonit grivnat.
Litus Marise finantsdirektor Jelena Pavlenko: „Pool sellest rahast läks heakorrastamiseks. Praegusel hetkel, omamata neid dokumente, millest kohtus jutt käis, [b]kahtlustab investor, et tegemist on pahatahtliku ülevõtmisega[/b].“
Zatoka alevinõukogu liige Natalja Vernigora: „Väga õudne, et meie maal selline asi jätkub. Eurooplased tulevad meie juurde, meie räägime neile, et läheme Euroopasse, aga ise näitame neil mingit banaalset matslikku raha väljapumpamise mehhanismi.“
Investori esindaja Georgi Bõkov: ,,Minu arvates käis eesmärgipärane kampaania kohtuprotsessi takistamiseks ja venitamiseks, et rannapromenaadi ehitusprojekti ei realiseeritaks."
12. aprillil kirjutas Dumskaja, et Litus Maris üritab juba pool aastat saada seaduslikku õigust Euroopa pikima rannapromenaadi ehitamiseks. Alevinõukogu jäi esimese astme kohtus kaotajaks ning seda kohustati sõlmima leping rannapromenaadi ehitamiseks. Alevinõukogu esitas aga apellatsioonikaebuse. Dumskaja märkis taas, et alevinõukogu üritas maksimaalselt protsessi venitada. Apellatsioonikaebus esitati viimasel lubatud päeval. Bõkovi hinnangul tehti seda meelega.
Bõkov: „Me olime tunnistajaks sihilikule surveavaldamisele kohtule ja protsessi sihilikule venitamisele. Otse öeldes, kui selline olukord jätkub ja kohus neile provokatsioonidele allub, võib rääkida alevinõukogu või teiste isikute mingisugusest survest apellatsioonikohtu kolleegiumile.“
Apellatsioonikohtu esimene istung toimus 13. aprillil. Alevinõukogu esindajad esitasid taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses sellega, et alevinõukogu juristid ei saa [b]töökoormuse[/b] tõttu istungil osaleda. Ühtki dokumenti selle kinnituseks [b]ei[/b] olnud, ning taotluse rahuldamisest [b]keelduti[/b]. Investori esindajad nõudsid põhjendatult kohtuasja lõpetamist ja alevinõukogu hagi tagasilükkamist.
Investori esindajad: „Me leiame, et esimese astme kohus uuris kohtuasja materjale täielikult ja asjakohaselt ning võttis vastu seadusliku ja kaalutletud otsuse.“
Kohtunikud võtsid aga vastu ootamatu otsuse: [b]peatada[/b] kohtuasja läbivaatamine. Selleks ei pidanud nad isegi nõupidamisruumi minema.
Ekspert: ,,Minski rahuprotsess koosneb kahest osast: läbirääkimised relvarahuleppe asjus ning Ukraina poliitilise korra ja piirikontrolli taastamise etapid. Esimeses neist ehk relvarahuleppes on tehtud edusamme ja on saavutatud ka mõningast edu, kuid teises valdkonnas ollakse jätkuvalt takerdunud. Kiiev ja Moskva näevad lepete täitmist erinevalt. Kiievi arvates tuleks esmalt tagada julgeolek ja siis alustada poliitilist protsessi. Moskva tahab poliitilisi muudatusi teha julgeolekuküsimuste lahendamisega paralleelselt. Nn Normandia neliku formaadis (Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina, Venemaa) põhjustab see takerdumine aina suuremat rahulolematust. Kiiev ja Moskva on pühendunud leppe täitmisele, kuid kumbki pole panustanud tõkete eemaldamisesse."
Asjatundja: ,,lepetes sätestatud etappe üritada täita selleks, et välja selgitada osapoolte tõeline tahe. Diplomaatiliste ja leppes sätestatud etappide täitmise katse jooksul selgub, kes protsessi tegelikult tõkestab. Seejärel saame avaldada lisasurvet."
Kolmas ekspert: ,,Nähakse erinevalt ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) rolli. Vene president Vladimir Putin näeb OSCE-d läbi valimiste ja vaatlemise prisma. Tema Ukraina ametivend Petro Porošenko näeb OSCE-d kõikehõlmava politseimissiooni rollis. Need kaks seisukohta ei käi teineteisele täiesti vastu ning sealt saab aegamööda edasi liikuda, kuid riigid pole nende seisukohtade reaalset paikapidavust kontrollinud. Venemaa positsiooni tuleb pidevalt testida, et me ei magaks ühtegi võimalust maha. Moskva poliitilise tahte puudumise taga seisneb mitmete Kremli ametnike arvamus, et poliitiline olukord Ukrainas peatselt muutub. Moskva arvab, et aeg töötab tema kasuks."
Minski protsessi arutanud eksperdid: ,,Tuleks jätkuvalt edasi liikuda lepete täitmise suunas, kuigi leppeid endid peeti puudulikuks. Moskva üritab vähendada Normandia neliku rolli ja tõugata protsessi rohkem Minski kontaktgruppi (Ukraina, OSCE ja Venemaa), milles Kiiev peab separatistidega otsekõnelusi ning Moskva saab samal ajal väita, et tegutseb nende vahel erapooletu vahendajana."
Mõned paneeli osalised: ,,Kiiev samas peab Venemaad konflikti otseseks osapooleks, sest Moskval on kontroll separatistide üle ning hoiab tuhandeid Vene sõdureid Donbassis."
http://uudised.err.ee/v/valismaa/ca44f2 ... list-tahet
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson: ,,Krimmi ning Ida-Ukraina taustal oleks hea, kui riigipiir oleks lepinguliselt kehtestatud."
http://uudised.err.ee/v/valismaa/d28a57 ... n-ebaselge
Eesti laulja Rolf Roosalu, Eesti laulja ja näitleja Kaire Vilgats ning Eesti laulja Dagmar Oja esitasid "Ringvaates" traditsiooniliselt Eurovisiooni võiduloo eesti keeles. Laulu "1944" eestikeelse versiooni sõnade autor on Leelo Tungal.
Vilgats: ,,Ma ei mäleta, et ükski Eurovisiooni lugu võiks tekitada mulle külmavärinaid. Kui teised on toredad, valgus sähvib ja tahaks plaksutada, siis eriti võimas on Jamala hääl. Lugu harjutades nutsin järjepidevalt. Ega ta lihtne lugu ei ole, tema on seda nii palju harjutanud, see on tal lihasmälus nii hästi sees, et see tuleb tal unepealt."
Roosalu: ,,Tunnetasin loo valu seda eesti keeles lauldes. Ukraina mõjus teistmoodi teiste seas. Eriti hakkasin ma kuulama seda lugu, kui Leelo tegi sellele eestikeelsed sõnad. Eurovisiooni pealtvaatajana oli tunda, et rahvas elas kõige rohkem kaasa Ukrainale."
http://menu.err.ee/v/eurovisioon/b8e581 ... sti-keeles
Ukraina lauljatar Jamala: ,,Varasematel aastatel pidasin Eurovisiooni pigem kerglaseks ja mõttetute laulude võistluseks. Sel aastal mu suhtumine muutus. Otsustasin tulla lavale oma sõnumiga, lisaks juhtus, et täna on laval Iisrael, Belgia, Bulgaaria. Vapustavad inimesed. Võidulaul "1944" oli valmis juba poolteist aastat tagasi. See puudutab kõiki inimesi, kelle elus on olnud isiklik tragöödia nagu näiteks holokaust. Kui ma laulan, laulan ma kõigist inimestest, mitte ainult 1944. aastast. See on laul valust."
http://menu.err.ee/v/eurovisioon/c13895 ... 44-aastast
IRL'i kuuluv Riigikogu liige ja inimõiguste ekspert Mart Nutt: ,,Erinevus oli selles, et kui Eestist viidi 1941. aastal kuskil 10 000 ja 1949. aastal 20 000 inimese ringis, siis - kui me nüüd protsentuaalselt vaatame - siis ei ole see krimmitatarlastega kahtlemata võrreldav, sest Krimmist küüditati ära kogu krimmitatari rahvas. Ja selles mõttes tuleb jällegi mainida, et krimmitatarlased ei olnud päris ainulaadses olukorras, neid rahvaid, kes 1944 - juba 1943. alates - hakati küüditama oma kodudest välja ja küüditati terve rahvas ära, neid oli teisigi. Näiteks kuulusid nende hulka ka tšetšeenid, tšerkessid, volgasakslased, kalmõkid. See on kindlasti sündmus, mida võib nimetada ilma igasuguse valehäbita genotsiidiks. Krimmitatarlasi ei kiusatud Ukraina võimu ajal taga, kuigi mõningaid probleeme kaua kodumaalt eemal viibinud rahval oli. Kui Venemaa Krimmi läks, siis esimesed aktid, mida Venemaa tegi, oli see, et püüti näida justkui väikerahvaste
kaitsjana ja krimmitatari keel tunnistati ka üheks Krimmi ametlikuks keeleks. Aga paralleelselt sellega, nagu see Venemaal ka mujal väikestes piirkondades on toimunud, needki vähesed krimmitatarikeelsed sildid, mis enne olid üleval, need
korjati sealt ära. Nii et krimmitatari keel on praktiliselt igalt poolt välja tõrjutud ja nüüd viimane samm oli see, et Vene võimud
saatsid laiali krimmitatarlaste Medžlise - see on siis nende rahva esindus - ja seega
krimmitatarlastel praegu mingit esindatust ei olegi. Mis on veel oluline krimmitatarlaste juures mainida, on see, et krimmitatari liidrid, kes suures osas on praegu kas Ukrainas või hoopis kuskil Läänes, on kutsunud üles, et krimmitatarlased ei lahkuks oma kodumaalt. Et ei tekiks sama olukorda, et nad jäävad oma kodust ilma nii, nagu 1944. aastal. Aga kahtlemata nende olukord on seal raske."
http://uudised.err.ee/v/valismaa/0ce0db ... notsiidiga