Ukraina ülemraada liige ja Petro Porošenko bloki fraktsiooni kuuluv Sergi Leštšenko: ,,Raha eraldati Trumpi abile Manafortile et finantseerida selliseid teenuseid nagu lävepakuküsitluste läbiviimine valimistel, arvutite ostmine ja uuringute läbiviimine. Suurim ühekordne makse oli 3,5 miljonit dollarit. Manafort ei töötanud vaba Ukraina heaks, ta teenis üle kümne aasta Regioonide Parteid ning on selge, et tema töö maksti kinni. Raha anti üle sularahas ja arveldusi on võimatu jälgida, aga mul ei ole kahtlust nende dokumentide ehtsuses. Kui hr Manafort eitab mingeid väiteid, arvan ma, et ta tuleb selles asjas üle kuulata, ja ta peab tõestama oma positsiooni, et ta ei olnud sellega seotud."
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=75389377
Donetski oblasti elanik Aleksander meenutamas Malaisia reisilennuki MH17 allakukkumise päeva: ,,Kokkasin õues, kui äkki tiirutas kaks sõjaväelennukit. Üks neist sööstis üles ja siis toimus plahvatus. Osa lennukist kukkus meie suunas ning reisijaid hakkas sellest välja kukkuma. Kehad lendasid katustele, juurvilja aedadesse ning sattusid puulatvadesse..."
Aleksandriga samas külas elav Ljudmilla: ,,Kui see oleks olnud Buk, siis oleksime sellest näinud taevas jälgi. Ent seal polnud ühtegi. Igastahes, meie sõdijatel polnud algselt ühtegi Buki. Arvatavasti oli see provokatsioon: nad tahtsid seda õnnetust teha Vene õhuruumis. Ettekäändena alustamaks kolmandat maailmasõda."
Umbes 18 kuud tagasi oli Donetskis plakatid, mis kutsusid armeesse. Tänaseks on need vahetunud tumepunast DRV passi käes hoidva Zahhartšenko portreega. Plakati tekst: ,,Hakake rahvavabariigi elanikukd!" Lisaks kutsutakse plakatiga inimesi maksma arveid ja võitlema korruptsiooni vastu. Putilovski sillal on õhku lastud tank, mille sees on surnud tankijuhtide kehad. Selle tanki juures seismine on keelatud. Donetski tänvad on vaiksed, õdusad ja puhtad: kohalike sõnul pole linn olnud varem nii puhas, isegi mitte enne sõda. Purskkaevu lähedal olevatel pinkidel istub palju pitsiga õlgkübaratega naissoost vanainimesi, kes arutavad sõja teemasid: ,,Laps, eile kuulsin, et sisse tuli kolm ja väljus kaks. Niimoodi räägime siin vägedest. Kahju, et hilinesite teatri hooajale. Meil on tõeliselt uhked esitlused!"
Hetkel võib Donetskis relva kanda ainult kohalik politsei. Peatee kõrval asuvas kohvikus räägib üks blond naine šampanjat juues sõbrale, et tema pere omab nüüd kolme autot: üks Ukraina, teine Vene ja kolmas DRV numbritega, et olla valmis olukorra muutuseks. Enamus Donetski elanikest keeldus avaldamast oma õiget nime, kuna nende sugulased elavad Ukraina okupeerimata aladel. Donetski ettevõtja sõnul saadakse tagasi kaks aastat tagasi konfiskeeritud autosid.
Ettevõtja: ,,Kohtud on menetlustega ülekoormatud, ent otsuseid tehakse ja täidetakse. Minu naaber sai oma kuuliaukude ja veidi verise Lexuse tagasi. Kui Venemaal seadust rikud, siis annad politseile altkäemaksu ja sõidad edasi. Ent meie inspektorid kardavad nüüd altkäemaksu vastu võtta ning parema meelega kirjutavad trahve. Kuidas me saame sellises olukorras äritseda?"
Kohaliku telekanali kaudu otsib DRV kaitseminister tankide juhte.
Sõjatsoonist varem lahkunud hakkavad tagasi tulema. Donetski ülikooli kolm semestrit lõpetanud Maria: ,,Alguses plaanisime perega sõjaväe operatsiooni ajal olla Kiievis sugulaste juures. Minu isa jäi maha võitlema.Kui mind kutsuti separatistik, siis vaikisin. Minu venda peksti koolis, kuna isa peeti vaenlaseks. Tean, et kõik Kiievis pole sellised ja osa minu sõpru sai seal hea järje peale. Ent meil polnud õnne. Seetõttu läksime Venemaale. Seal polnud samuti lust ja lillepidu. Kogu perele valmistas rendi maksmine raskusi. Loobusime sellest ning naasime koju. Tundub, et hetkel on kõik tavaline ja meie linnaosa pommitatakse harva."
Baarimees: ,,Kui teid võetakse öösel kinni, siis teid arreteeritakse 15 päevaks. Ning see pole halvim valik. Hiljuti toimus Šahter Plaza ööklubis salajane pidu. Nad saatsid selle laiali ajamiseks eriüksuse. Peo külalised viidi peaaegu eesliinile, kus neid hipstereid pandi kaevama."
Ettevõtjale Rinat Ahmetovile kuuluvad tehased maksavad palka grivnades, ent enamus ettevõtted maksavad rublades. Petrovski rajoonis asuva peamise panga ette tekib keskpäevaks ülipikk järjekord. Enamjaolt on ooteaeg kogu pärastlõuna.
Lapsekäruga naine: ,,Olen siin 2000 rublalise lapsetoetuse pärast. Mida selle eest osta saab? Minu ema ootab hetkel humanitaarabi järjekorras ning lisaks on meil juurvilja aed. See hoiab meid elus."
Ukraina sotsiaalabile õigust omavad peavad selle saamiseks reisima Kiievi kontrollitud alale. Kõige rohkem humanitaarabi jagab Rinat Ahmetov.
Andrei Vitaljevitš: ,,Tundsin nendes järjekordades seismise pärast häbi. Olen kaasprofessor - ikkagi kunagi teatud mõjuvõimuga isik. Ent harjuma peab kõigega."
DRV taastuskeskus: ,,Zahharšenko viimane käsk oli piirata humanitaarabi andmist teatud elanikkonnale. Eelised on vigastatutel, vähe pensioni saavatel pensionäridel ja mitme lapsega pered."
Humanitaarabi saabub kord kuus, ent tehnilistel põhjustel juunis üldse mitte. Juunis saab humanitaarabi ainult Lugansk.
Ukrainas ja Venemaal äritsev isik: ,,Pidevalt on keelud ja salakaubandus. See toimub nii Vene kui ka Ukraina piiril. Kui piiripunktis maksta kilogrammi kohta 12 grivnat, siis võid tuua kui palju tahes. Sõdurid on viimase kahe aastaga selliselt varanduse kokku ajanud. DRV poolel on altkäemaksu raskem anda. Ent ukrainlastele see sobib veel. Lihtsalt kujutlege: kogu liha töötlev tehas saab Ukraina liha salakaubanduse näol."
Ärimees: ,,Mul pole Ukrainasse raudtee kaudu kauba saatmisega üldse probleeme. Kivisütt kaevandustest ja Ahmetovi tehastest viiakse samamoodi. Nad sõdivad meie vastu, ent ostavad meilt kivisütt. Nii palju siis sõjast."
Jenakijevost pärit ja oma ehitusäri taastav Igor: ,,Kujutlege, ma pean kaupade saatmiseks Luganskisse või siia tagasi tegema tollivormistust kaks korda. Võimud üritavad kõigest raha saada! Aidake äridel taastuda! Peatage maksud mõneks ajaks." Ta ajaks Venemaaga meeleldi äri, kui Venemaa tunnustaks DRV.
Väga vähe ärimehi hoiavad keskpankades raha. Tavaliselt hoiavad nad oma raha nii Venemaa kui ka Ukraina pankades. Kaupade seaduslik import ja eksport toimub Lõuna-Osseetia kaudu, ent see on vaevarikas, bürokraatlik ja ebamugav. Donetski tänavatel reklaamitakse kergemat viisi: ,,Import. Eksport. NGO (= Riikidevahelised Arveldused Keskpankade Kaudu)."
Donetski ärimees: ,,Venemaaga äri ajamiseks peab DRV või LRV ettevõtte hankima välismaal tehtava majandustegevuse jaoks loa ning avama keskpangas konto. Ettevõtte Venemaal asuvad partnerid peavad avama konto asukohas ,,NGO Rostovis". Sealt edastatakse raha ettevõtte kontodelt rahvavabariikide kontodele." NGO on ametlikult mittetulundusühing, ent lühend tähendab tegelikult pangavaba krediidiettevõtte (omab teatud panga ülesandeid, ent ei saa eraisikutele avada kontot. Riikidevahelised Arveldused Keskpankade Kaudu avati Moskvas 2015. aastal ja see sai panga litsentsi 2016. aasta aprillis. Venemaa maksuameti sõnul on selle ainuaktsionär ZAO Forward. ZAO Forwardi asutasid ettevõtted RBC-TV ja RBC-TV Moskva, ent 2014. aasta suvel müüsid nad oma Forwardi aktsiad RBCle kuuluvale maksuvaba ettevõttele Gattico Holding Ltd. Alates 2015. aasta 1. aprillist on ZAO Forwardi peadirektor Vjatšeslav Mazurin. Sama aasta 8. aprillil asutas ta Riikidevahelised Arveldused Keskpankade Kaudu ning liitus selle juhtkonnaga. Riikidevahelised Arveldused Keskpankade Kaudu esindused asuvad täpselt Venemaa ja Ukraina tunnustamata rahvabariikide piiri ääres.
Vene finantsekspert: ,,Ainus viis raha käitlemiseks on kasutada sularaha. Ärimehed kandsid sularaha üle piiride oma kohvrites, ent nüüd võtavad nad lisaks julgeoleku meetmed."
Delovoj Farvater ettevõtte advokaat Marina Jemeljantseva: ,,Vene pank ei ava suure tõenäosusega kontot DRV keskpangas, ent Venemaa pangad võivad vabalt avada kontosid DRV pärit ettevõtjatele. Venemaa ja Donetski vahel on ainus raha liigutamise viisiks sularaha."
Bankir.Ru analüütik Aleksander Kudrjavtsev: ,,Riikidevahelised Arveldused Keskpankade Kaudu püsib tundmatu päritoluga pankdevaheliste krediitide najal. Suurem osa rahastusest on tulnud välismaa pankadest ning pank ei jaga oma algsete koostööpartnerite kohta teavet.
Osa poodides olevatest kaupadest kannavad märgistust ,,Valmistatud LRVs". Suitsu imporditakse Ukrainast, Venemaalt ja Bulgaariast. Donetskis asub paar võimude hallatavad poodi ehk Esimese Rahvavabariigi Supermarket.
Riigistamise seadus on läbinud DRV rahvanõukogu, ent Zahhartšenko pole sellele veel alla kirjutanud ning seaduse täpsemat sõnastust pole avaldatud.
Endine Donetski regiooni Regioonide Partei liige: ,,See on Zahhartšenko võimsaim relv. Ukraina võimud peavad arvestama sellega, et kui nad ei vasta DRV nõuetele, siis seda relva kasutatakse nende vastu. Oligarhide juhitud ettevõtted riigistatakse ja nende endised omanikud hakkavad Kiievilt kahjutasu nõudma. Riigistamis teostatakse hetkel ,,ajutine avalik haldus" nime all. Donetski ametnike sõnul rakendatakse seda mittetöötavatele ettevõtetele, mille omanikud on okupeeritud alalt lahkunud. 2016. aasta mais võttis rahvavabariik üle Metro jaemüügi keti, kolm tehast, kaks bussijaama, kolm liikluse kontrollijaama, hambakliiniku ja 21 kaugbussi terminali. Lisaks on ajutiselt üle võetud Gorlivka masinaehitustehase ja Donetski elektrometallurgia tehase. Turgude rent läheb rahvavabariigi riigikassasse. Rahvavabariigi nõukogul on komitee, mis tegeleb eelmainituga.
Majak turu direktor Viktor Stepanov: ,,Rendi läheb riigikassasse juba aasta aega. Esmalt läksid nad pommitamise tõttu turu maha jätnud omanike turgude kallale. Meiega oli raskem, kuna me ei lahkunud ning jätkasime kauplemist isegi pommitamise ajal. Meil oli valitsuses väike mõjujõud, mis hoidis meid turvalises kauguses. Olen kindel, et minu äri võetakse üle, olgugi, et dokumendid on peaaegu korras. Nad lubavad meile kompensatsiooni. Ent, kes hindab ja millised on viitehinnad?"
Parlamendi komitee arutab hetkel Majaki turu riigistamist ning Stepanovi arutlemisse ei kaasatud.
Parlamendi komitee juht, kolonel Sergei Zavdovejev ehk ,,prantslane" lubab ettevõtete omanikele õiglast kompensatsiooni.
Zavdovejev: ,,Hetkel oleme sõjas. Sünnib noor rahvas. Meie funktsioneerimiseks on vaja tehased taas töökorda seada. 80% eraettevõtjatest on lahkunud Ukrainasse ja rahastavad nüüd ATOt (terrorismivastast tõrjet). Hooned on maha jäetud ja varisevad ning bandiidid röövivad neid. Elame humanitaarabist. Ent need ei jää igavesti kestma. Me ei pea olema muiduleivasööjad, kes imevad teisi riike tühjaks."
DRV ehituse, majutuse ja avalike asutuste minister Sergei Naumets naases Donetski Sotšist, kus ta ehitas Olümpia rajatisi. Tema perekond elab siiani Venemaal. Ehitamise rahastus tuleb Venemaa humanitaarabist.
Naumets: ,,Eramaja ruutmeetri keskmine kulu on 30000 rubla."
Kohalike ettevõtjate sõnul on ehitamine üks vähestest võimalustest DRV raha teenida. Ehitamist reguleerib peatöövõtja ehk Donbasstroy usaldusfond ja selle alltöövõtjad. Nad taastasid 50 kooli ühe kuuga.
Ehitusettevõtte direktor: ,,Me kõik anname endast parima. Esmalt peame linna taas korda tegema, teiseks vaatavad meie tööd üle Venemaa järelevaatajad. Mis oleks, kui nad paluksid hiljem meilt neile töötada? Usaldusfond on Donetski põhine, ent seda juhib tegelikkuses Venemaa ettevõte. Me kõik näeme väga hästi, et arengut ei tule. Kõik ehitatakse Venemaa abiga ja Venemaa rahaga. Venemaa ettevõtjad saavad sellest kasu ning meie majandusest ei jää peaaegu midagi järgi. Pärast meie ehitamist ei tule pikka aega ühtegi suuremat ehitust. On aeg lahkuda. Mul on väike laps, seega mis riigi kodanikuks ta saab? Tunnustamata riigi?"
Peaaegu kõik Donetski lennujaama lähistel Oktoobri rajoonis asuvad elumajad on pommitamises kahjustada saanud. Varemeid peidavad rohi ja lilled ning mooruspuu viljade tindimusti laike täis teed on ebaühtlased.
Ühel hetkel tuli grupp sõjaväe vormis mehi Meduza ajakirjaniku juurde ja palusid endid ülejäänud sealviibimise ajaks kaaslaseks. Lisaks hoiatasid nad ajakirjanikku, et ta ei pildistaks üheksakorruselist hoonet.
Sõdur Vitali: ,,Tulin Donbassi Tšeljabinskist. Alustasin suhet Gorlivka tüdrukuga."
Oktoobri rajooni Stratonavtovi tänaval on alles jäänud kaks perekonda - eakad kaksikõed ning äsja oma isa matnud vend ja õde. Ülejäänud elanikud käivad rususid eemaldamas ning harivad oma juurvilja aedu. Varemete ja plahvatuste moodustatud aukude vahel on kenad ja rohuvabad peenrad. Donetski linna ehituse juhtkond on kaks aastat külastanud sarnaseid paiku ning üles märkinud kahjud.
Juhtkonna peaspetsialist Larisa Pulina: ,,Võimud taastavad väliskülge ainult üldise renoveerimise (katuse lappimine, seinade parandamine ja akende paigaldamine) aspektide raames. Ülejäänud tööd jäävad elanike õlule.
Sõdurid: ,,Pataljonide integreerimine ei läinud alati ladusalt, kuna paljud komandörid mässasid."
Paar kuud tagasi jõustus käsk, et ajakirjanikud ei tohi ilma eriloata eesliinile minna.
Endine ärimees ja praegune leitnant ,,Granitsa (Piir)": ,,Pidime vägedes taastama korra. Ja venelased on abivalmid. Ei midagi enamat. Nad annavad eksperte. Nad õpetavad, kuidas asju parandada. Enamik meie sõdureid pole saanud palju treenida. Nad ei tunne relvade ega lahingutaktikate tehnilisi nüansse. Me lihvime seda hetkel treenimisaasutustes. Vahel kirjutame märkmeid oma tahvlisse, ent need edasi anda meie alluvatele."
Granitsa asub Donetski lennujaama lähedal asuvas eramajas, mis oli kunagi luksuslik suvila, ent nüüd iseloomustab seda tahmane raudahi ning ukse kõrval ritta pandud tulirelvad. Eesliini ja nende kvartalite vahemaa on peaaegu kaks kilomeetrit. Päevasel ajal ei tulistata, kuna kuumus tõuseb 50 kraadini.
Sõdur naerdes: ,,Tankil saab mune praadida."
Öösel täristatakse relvadega, mille laske on kuulda Donetski kesklinna. Üksikud lasud ei häiri enam kohalikke ning nad on õppinud ära tundma, kust poolt lasud tulevad. Oktoobri rajooni elanikud ja sõdurid kinnitavad, et 2016. aasta suvel on tulistamine hoogustunud. Vanemleitnanti Petrovitši korterid asuvad kontaktjoonele lähemalt. Eesliini ja ukraina sõdureid eraldab 400 meetrit. Kaevikud on joondatud seemneid, kurke ja tomateid sisaldavate kottidega.
Petrovitš: ,,Võtkem näiteks Inglise Brexiti või kuidasiganes seda kutsutakse. Kogu maailm austab inimeste otsust ja mitte keegi ei koonda vägesid. Šotlased tegid samuti ilma probleemideta referendumi. Miks meie referendumi ei austata?"
Eesliinil olevad sõdurid, pargipinkidel istuvad naised ja nende mõtteviisidega sarnased poliitikud on kõik ühel nõul, et Kiiev sekkus regiooni jõuliselt pärast Euromaidani revolutsiooni. Taksojuht rääkis kuulujuttu, et Venemaa on uue regiooni jaoks tootnud numbrimärke.
DRV rahvanõukogu juht Denis Pušilin: ,,Jah, 2014. aastal soosisid paljud ühinemist Venemaaga. Arvan, et see oleks õige olnud. Ent Venemaa järgib rahvusvahelisi seadusi. Mis puutub Krimmi, siis see protsess oli seaduslik. Meiega on teine lugu - seetõttu tegime referendumi mitte Venemaaga ühinemise vaid iseseisvuse nimel. Nüüd on meil valik Ukrainaga taasühineda mitte föderatsioonina vaid konföderatsioonina. Seisame silmitsi väljakutsega reformida kogu riiki. Hetkel loome vabariiki,
mis saab iga muu regiooni eeskujuks. Kui Kiievi võimud ründaksid, siis nad tooksid meie regiooni surma - sõna otsese mõttes. Mõtlen ka tsiviilisikuid, kuna võimu juures olijad ei pääse niikuinii."
Donetski vabariigi liikumise asutaja Andrei Purgin: ,,Praegune olukord on tsivilisatsiooni lõpp, ent usun, et Venemaaga taasühinemise unistust ei tohiks unustada. Mõelge regiooni liitumise kofitsiendi mõiste üle. Krimmi koefitsient oli 8-10 korda madalam Ukraina keskmisest ning Donbassis on see teistest regioonidest kõrgem. Seetõttu ei tulnud Krimmi stsenaarium kõne alla. Kirjutasin alla dokumendile, mis kutsus Venemaad regiooni annekteerima, ent see oli vaid deklaratsioon. DRV peamine mure: Kas paned püksid jalga või võtad ristimärgi ära. Ministrid tagandavad kohalikke võime, ent ei too kedagi asemele. Tulemuseks on kaos. Ma ei saa isegi öelda, et kindel minister on ebapädev vaid kogu süsteem on. Ühest küljest jantleme sõjaga, ent teisest küljest püüame tõestada, et oleme rahuajas. Ja inimesed saavad kognitiivse ebakõla: miks ööklubid pole keelatud, kui oleme sõjas? Miks Donetski ja Luganski vahel on tollipunktid ning miks meie passi ja kotti kontrollitakse kaks korda? Kui inimesed kõndisid tänavatel, siis see polnud neil mõttes. Võimud püüavad jäljendada Vene riigiaparaati pisikesel ja sõjast rebenenud alal."
Purgin räägib enamjaolt Venemaal toimuvatel kohtumistel ja foorumitel edasi arenemise paradigma loomisest. Ta ei suhtle DRV mõjuvõimsate inimestega enam eriti.
Donetskist 130 km kaugusel asuv Sedovo on kahe tunnustamata vabariigi ainus puhkekeskus. Peaaegu kogu linnas on märgid ,,Vaba kohta pole". Kunagine kuur on tuunitud kahetoaliseks toaks, milles maksab üks tuba 200 rubla ja kogu tuba 400 rubla. Sedovos asub ka paar sanatooriumi. Metallurgi sanatooriumis võetakse ühelt inimeselt 12 000 rubla. Pärast varisemist korda tehtud hotellides maksab öö 600 rubla ning selle eest saab jagatava duši ning tarbida järjekorras vett. Valjult hõikavad lapsed hüppavad roostetanud kaidest Aasovi merre ning täiskasvanud jahutavad endid kalapaatide vrakkide varjus. Igas rannas müüakse lettides jäätist, mahla ja õlut.
Jenakijevost pärit Svetlana: ,,Pärast kaks aastat tagasi alanud sõjast on see meie esimene puhkus väljaspool kodu. Lapsed ei jäänud magama. Nad ütlesid, et ilma lähedal kuuldavate plahvatuste on liiga vaikne."
Lastele on lõbustuspark ja täiskasvanutele lasketiir, kus popimad sihtmärgid on Maidanijärgsete poliitikute (Jatsenjuki, Porošenko, Tõmošenko) ja Obama portreed.
Lasketiiru omanik naerdes: ,,Näed? Lastud sodiks. Ent hiljuti palus meessoost vanur Putini portreed, et selle pihta lasta."
Endised sõdijad ja praegused rahva kaitsjad puhkavad Sedovos.
Baari teenindaja: ,,Sõdijatele meeldis ärpleda, täis juua, lasta ning muid jamasid teha. Hetkel on palju vaiksem. Keegi ei tassi relvi enam. Ainult siis, kui komandörid tulevad relvastatud ihukaitsjatega."
Sedovo öörahu rikkujad viiakse Novoazovski kontrollpunkti ning lastakse hommikul vabaks. Päikeseloojangul suunduvad inimesed rannast baariderohkesse tänavasse. ,,Miami ööklubi" sissepääsu tasu naistele on 50 rubla ja meestele 100 rubla. Laserišhow pimestab silmi ja maalib külalisi. Baaris tellivad kokteile ja õlut vaba aja riietes noored ning lühikeses riietuses tüdrukud, vanemad naised ning noored mehed. Osa neist üritavad lavale saada. DJ karjub Bon Jovi loost ,,It's My Life" üle: ,,DRV! Sedovo! Näidake mulle oma käsi!"
Relvastatud turvameestest ümbritsetud sõjaväe riietes mees tantsib publikust veidi eemal. Kõrvulukustavalt valju heli saatel karjub ta viisi: ,,D!R!V!".
https://meduza.io/en/feature/2016/08/18 ... el-ukraine
Ukraina president Petro Porošenko: ,,Ida-Ukraina ja Krimmi olukorra pingestumisel ... oleme sunnitud kehtestatama sõjaseisukorra ja kuulutama välja mobilisatsiooni. Koos välispartneritega suudab Ukraina sundida agressori istuma läbirääkimistelaua taha ja täitma Minskis võetud kohutused ning naasma Normandia formaadi juurde. Ukraina võib arvestada võiduga, kui sel on võimas, hästi väljaõpetatud ja relvastatud, isamaaliselt meelestatud sõjavägi ja tsiviliseeritud maailma toetus. 18. augustil leidis Donbassis aset rekordiline hulk tulistamisjuhtumeid. Peaaegu sada. Tähelepanuväärne hulk neist toimus suurekaliibrisistest suurtükkidest. Kui varem tulistati kergtulirelvadest ja miinipildujatest ning kontaktjoonel, siis praegu tulistab vastane ladusid ja komandopunkte, mis on kontaktjoonest 8-12 kilomeetri kaugusel."
17. augusti öösel
langes Donbassis
kolm Ukraina sõdurit.
http://uudised.err.ee/v/valismaa/1eea37 ... lisatsioon
Annekteeritud Krimmi poolsaarel korraldatavatel Venemaa riigiduuma valimistel kandideerib Sevastopoli linnas kokku 9 kandidaati ning üks neist on kunagise NLKP keskkomitee peasekretäri Leonid Brežnevi lapselaps Andrei Brežnev, kes kuulub Sotsiaalse Õigluse Kommunistlikusse Parteisse, kuid kuna seda erakonda pole valimiste ajaks justiitsministeeriumi poolt ametlikku erakondade nimekirja lisatud, kandideerib Nõukogude Liidu endise juhi pojapoeg hoopis Kremli-meelse rahvuslaste erakonna Rodina valimisnimekirjas. Andrei Brežnev kandideerib ühemandaadilises ringkonnas.
http://uudised.err.ee/v/valismaa/5ed434 ... -lapselaps
Soome suursaadik Moskvas Hannu Himanen: ,,Venemaa ja Ukraina suhete pingestumine viimasel ajal ning Minski protsessi peatumine viitab senisest suurema konflikti algusele Venemaa ja Ukraina vahel. Midagi on juhtumas, kuid mida täpselt, sellele on raske vastata."
Soome suursaadik Kiievis Juha Virtanen: ,,Mingid märgid ei näita seda, et Ukrainal oleks mingi soov Krimmi jõumeetmetega tagasi võtta. Ukraina on kogu aeg rõhutanud seda, et Krimmi küsimus peab saama poliitilise ja diplomaatilisele lahenduse."
Suursaadikud: ,,Olukorra pingestumine on murekoht mitte ainult Ukrainale, vaid kogu Euroopale."
http://www.ohtuleht.ee/754827/soome-suu ... b-laieneda
Krimmi poolsaare Armjanski linna titaanitehase töötaja Jevgeni: ,,Me ühinesime Venemaaga ja nemad lõpetasid meist hoolimise. Inimesed on naiivsed. Nad arvasid, et kui me oleme Venemaa osa, siis on kõik nagu Venemaal. Hinnad on tõepoolest tõusnud Venemaa tasemele, aga palgad on jäänud samaks. See on peamine probleem."
Jevgeni kardab oma ülemuste kättemaksu, mistõttu palus ta oma perekonnanime artiklis mitte avaldada. Sama oli ka teiste uudisteagentuurile oma ja Krimmi olukorrast rääkinud meestega. Kui Krimm oli Ukraina kontrolli all, olid kaubad ja teenused taskukohased, ja tehases töötavatel inimestel oli võimalik neid endale üldjuhul lubada. Kuid pärast Ukraina võimude blokaadi on veokulude tõttu kaupade hinnad hüppeliselt tõusnud.
17 000 rubla (235 eurot) kuus teeniv Pavel: ,,Ma suudan ainult toitu osta, isegi riiete ostmisega tekib raskusi. Sellest jaguks Ukrainas, sest hinnad on seal madalamad, aga mitte siin. Ma olen šokis. Mu palk ei tõuse, samal ajal kui kõik läheb ümberringi aina kallimaks."
Kolm tehasetöötajat: ,,Palgad varieeruvad 10 000 rublast laboratooriumi assistendil kuni 21 000 inseneriosakonna juhil."
Keemiatehase pressiesindaja: ,,Ei soovi kommentaare jagada."
Igavlev ettekandja peaaegu inimtühja restorani Euroopa terrassil populaarse Jevpatorija ranna lähedal: ,,Kui me olime Ukraina osa, oli siin palju rohkem inimesi. Raske oli läbi rahvamasside liikuda."
Dulberi-nimelise restorani ettekandja Natalja: ,,Inimesed ei kuluta enam raha, nad teevad minimaalseid oste ja annavad vähe tippi. Meil on praegu rublakriis, hinnad on kõrged. Inimesed tulevad Venemaalt ja nad on šokis, kui kallis kõik Krimmis on. Me oleme isegi sellepärast šokis."
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=75403369
Toomas Alatalu: ,,Antud juhul pani säärase ponnistuse mõttekuse kenasti paika „Soome kahe välispoliitika“ väljakäimise aeg 2012-13. aastal (Eestis refereeringud 2014.a. algul). Järgnes ju see, et Moskva võttis ette järjekordse naaberriigi ja tegi Krimmis, mida tahtis ja teeb Ida-Ukrainas, mida teeb. Muu maailma toetab küll Ukrainat, ent nii, et pole näha naabrimehe ebaseaduslike toimetamiste lõppu! Pole juhus seegi, et juba arutatakse käigult ilmunud plaane Ida-Ukraina „finlandiseerimiseks“ ehk siis uue teise riigi sise- ja välispoliitika kontrollimise vormi loomisest. Nagu veerand sajandit tagasi Soome puhul, nii on ka praegu Ukraina puhul kõige lihtsam arvustada selle juhtide poliitikat ja käitumist. Unustades selle, et tegu on nõrgematega, kelle käitumise raamid määrasid ära suurriikide omavahelised kokkulepped. Ja kui nüüd otsida seda momenti ajaloos, mil Kreml avastas võimaluse Ukrainas toimuvat mõjutada, oli see kindlasti ülalmainitud ajavahemik august-detsember 1991, mil Ukrainal tuli demokraatlike suurriikide nõudmisel, et autoritaarne suuriik oleks ette rahuldatud, rahvahääletusi korraldades ja seadusi vastu võttes tõestada oma esialgse otsuse õigsust. Samuti ei maksa unustada, et Ukraina iseseisvust tunnustati alles pärast seda, kui temast oli saanud ka SRÜ liige. Balti riigid ja Gruusia, kes 25 aastat tagasi oli ainsana end NSV Liidust lahkunuks kuulutanud – tegi seda 9. aprillil 1991 – teatavasti pääsesid sellest sundkooslusest. Elik - mõnedel rahvastel tõesti veab ajaloos."
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/toomas ... d=75401395