Digi-tv.ee

Energizer kirjutas:Parem kui raha ringleb, nii normaalses äritegevuses-kaubanduses kui pankadevahelisel laenuturul.

Seda, et laenuturul raha ei liigu pole vaja küll elusees kellelgi kartma hakata!

Toon siia ühe illustreeriva ja võimalikult lihtsa näite praegusest laenusüsteemist:

On pank, kauplus ja klient! Kõigil on näiteks 100 krooni, seega kokku eksisteerib ainult 300 EEK
Klient läheb poodi ja kulutab kogu oma raha ära. Nüüd on kaupluses 200.-, pangas 100.- kliendil 0 EEK!
Klient läheb panka ja võtab 100.- laenu, millele pank paneb otsa intressi näiteks 20%. Tekib nüüd selline seis, et kauplusel ja kliendil on kokku 300.- ja pangal 0, aga pank küsib tagasi 120 EEK! Kust see raha tuleb? Ei tulegi, sest võlgade kogusumma ületab selle süsteemi järgi alati kogu käibel oleva raha väärtuse!
Seega iga kroon või ka mõni muu valuuta, mis kuskil eksisteerib on tegelikult kellegile võlgu oldav raha!

Henc kirjutas:

Energizer kirjutas:Parem kui raha ringleb, nii normaalses äritegevuses-kaubanduses kui pankadevahelisel laenuturul.

Seda, et laenuturul raha ei liigu pole vaja küll elusees kellelgi kartma hakata!

Toon siia ühe illustreeriva ja võimalikult lihtsa näite praegusest laenusüsteemist:

On pank, kauplus ja klient! Kõigil on näiteks 100 krooni, seega kokku eksisteerib ainult 300 EEK
Klient läheb poodi ja kulutab kogu oma raha ära. Nüüd on kaupluses 200.-, pangas 100.- kliendil 0 EEK!
Klient läheb panka ja võtab 100.- laenu, millele pank paneb otsa intressi näiteks 20%. Tekib nüüd selline seis, et kauplusel ja kliendil on kokku 300.- ja pangal 0, aga pank küsib tagasi 120 EEK! Kust see raha tuleb? Ei tulegi, sest võlgade kogusumma ületab selle süsteemi järgi alati kogu käibel oleva raha väärtuse!
Seega iga kroon või ka mõni muu valuuta, mis kuskil eksisteerib on tegelikult kellegile võlgu oldav raha!

Lihtne, aga poolik näide...
Kauplus tahes-tahtmata viib oma raha panka, et arveldada oma tarnijatega ning pank lubab maksta näiteks 3% intressi.
Seega kauplusel oleks nagu 103 EEK, aga...see on pangas
Pangal on jälle 100 EEK. Samal ajal kauplus ostab oma kauba tarnija käest 70 EEK hinnaga ning tal jääb pärast pangas tehtud makset 33 EEK üle (mis on ikka pangas). Jne..jne....

Nii lihtsalt neid asju ikkagi lahti ei seleta

Ei hakanud midagi keerulist siin meelega ajama, sest põhimõte ehk fakt, et võlad on ALATI suuremad, kui raha, mis ringluses jääb ikka samaks.

Seda enam, et need protsendid, mida pank maksab hoiustamise eest on nii olematu number arvestades laenuintresside ja lepingutasudega!

Ma tahtsin lihtsalt tähelepanu pöörata faktile, et Sinu seletuse järgi on pank justkui ilma rahata...
"Tekib nüüd selline seis, et kauplusel ja kliendil on kokku 300.- ja pangal 0, aga pank küsib tagasi 120 EEK!"
aga tegelikult on just kauplus ja klient need, kes pidevalt ilma rahata on, kuna see raha enamikus seisab (vähemalt teoreetiliselt) pangas... ja kasvab, tuues pangahärradele (ja prouadele) väga rasvaseid kasumeid. Sinu enda tsitaat:
"Seda enam, et need protsendid, mida pank maksab hoiustamise eest on nii olematu number arvestades laenuintresside ja lepingutasudega!"

Sukasääres ja padjapüüris olevaid "sularahainvesteeringuid" ma siin ei arvestaks

Okei, minu paha!

Lootsin, et mõte jääb selgeks, aga jah, läks nii! Igatahes kokkuvõte on ikkagi see, et pangad teenivad niigi meeletult ning küsivad juurde veel rohkem, kui isegi teoorias võimalik on. Kuigi teoorias on igasugused imelikud asjad üldjuhul võimalikud! Praktikas on asi veel hullem.

Tänan elava vastukaja eest. Sellised lihtsad illustreerivad näited tulevad alati kasuks.

Aga mis ma nüüd öelda tahtsin: Tegelikult ongi nii et kogu maailm on üksteisele võlgu. Riigid üksteisele võlgu, eraettevõtjad ja pangad on üksteisele võlgu ja nii kuni eraisikuteni välja kes saavad korraga võlgu olla kõigile: pangale, kaupmehele ja riigile

Praktikas on tegelikult asi väga lihtne.

Stabiilse sissetulekuga inimene on parim klient pangale ja kaupmehele. Seepärast annavad pangad stabiilse sissetulekuga inimesele ka laenu (suurt laenu ka pikemaks ajaks). Asja mõte ei ole mitte lihtsalt kasumit teenida vaid tagada pidev stabiilne sissetulek aastateks või aastakümneteks. On muidugi kriteeriumid mille järgi hinnatakse laenukõlbulikkust ja kui pank hindab riske kõrgemaks kui küsitav laenusumma, siis inimene laenu ei saa või saab vähem ja rangematel tingimustel. Selles suhtes on muidugi küsitavad intressid arusaadavad. Aga vaadake selliseid asju nagu Sms laenud, pasndimajad ja muud kiirlaenukontorid- vot need lõhuvad seda süsteemi. Muidugi, inimene peaks ise olema võimeline hindama oma riske javõimalusi, keegi püstoli toru otsa ees ei käsi sul laenu võtta (erandina, vägivaldsed maffiagrupeeringud- nemad on selleks küll võimelised). Pankade huvi on et võimalikult paljud inimesed ja ettevõtted hoiaksid raha pangas, ilma selleta oleksid pangad pankrotis sest tegelikult on nii, et pangad laenavad edasi oma klientide raha kolmandatele isikutele jne. Lugesin täna, et Saksamaal on algatatud idee pankadest raha väljavõtmise kampaaniaga (pensionirewformi vastased valavad viha nüüd välja panganduse peale) , ideega on liitunud juba 9000 inimest üle Euroopa. Siin ongi konks. Kui kõik miljonid pangahoiustajad korraga võtaksid oma vabad (koormamata säästud ja sissetulekud) välja, siis oleks see totaalne kollaps, sest jutt käib siis juba mitmesajast miljardist eurost . Eestis arvatavasti see ei toimiks, eraisikute puhul eriti mitte sest laenuandmise tingimuseks on kavalalt seatud sissetuleku laekumine pangakontole ning kuna valdaval enamikul on erinevad laenud siis sa võid küll laenu üle viia teise panka, aga maksmisest sa ei pääse.

Isiklikult hakkan nüüd päriselt ka aimama mis väärtus on tegelikult rahal ja mis on tegelikult laenamine. Põhimõtteliselt mida vähem kohustusi seda rohkem likviidseid vabu finantsvahendeid , samas kui aus olla siis ilma kodulaenuta või autoliisinguta ei saa keskmist või alla keskmist palka teeniv inimene oma elamistingimusi ja elukvaliteeti eriti parandada. Päris vabad ei ole ju tegelikult isegi esimiljonärid. OLgu, nende erakontol on rohkem raha ja neil on likviidset vara rohkem, aga nende nimele registreeritud ettevõtetel on suured kohustused ning seal on libastumise korral laks palju valusam. Näiteid ei hakka tooma, küllap saate aru mida ma mõtlen.

Energizer kirjutas:Päris vabad ei ole ju tegelikult isegi esimiljonärid. OLgu, nende erakontol on rohkem raha ja neil on likviidset vara rohkem, aga nende nimele registreeritud ettevõtetel on suured kohustused ning seal on libastumise korral laks palju valusam. Näiteid ei hakka tooma, küllap saate aru mida ma mõtlen.

Üks asi ongi selles, et paljud mijon-/miljard- või minupoolest kasvõi triljonärid elavadki ju julmade laenude peal. Mitte, et neil endal mingit vara ei ole, muidugi on ja korralikult, aga enamus raha, kui selline, on ju investeeritud ning võetakse praktiliselt kogu nänn liisingusse. Ennemgi inimesi nähtud, kelle keskmine netopalk on 100 000+, aga 25 000 eeguse asja rabab liisingusse, olgugi, et võimalikult lühikeseks ajaks, sest seda rahavoolu, mis iga kuu peale tiksub see 25k väga ei häiri!

Nüüd on teda kõik katsuda ka vast saanud. Seoses sellega soovitan läbi sirvida teema desktopil kasutatavast eriti lihtsast euro ja krooni kalkulaatorist: http://www.subclub.ee/foorum/showthread.php?t=28666" onclick="window.open(this.href);return false;
Väike näide ka ühest variandist:

Euro tekee nyt tehtävänsä.
Kun Tallinnan kaupoista saa ruokaa jopa 70 prosenttia halvemmalla kuin Suomesta, ei tarvitse ihmetellä, että Viron matkailuvuosi on alkanut ennätyslukemin. Euro tekee nyt tehtävänsä. Katso hurjat hintaerot ja mitä Virosta kannattaa ostaa ja mitä ei.
02.05.2011

http://www.taloussanomat.fi/kauppa/2011 ... 0116113/12

kommentaarid on omaette tase!

..et päris nii "roosiline" see pole:

virossa keskipalkka 850 euroa. täytyy ihmetellä, miten viron hinnat voi olla näinkin korkeat, kun esim. elintarviketuotannossa palkkakulu vain murto-osa suomeen verrattuna. katteet on virolaissa elintarviketjussa ilmeisesti tuntuvasti suuremmat kuin suomessa.
ei taida olla kovin edullista virolaisille nää hinnat.
tää on taas näitä juttuja, joissa "suomen palkat - virolainen verotus". toisinpäin käännettynä: virolaisilla on tosi hyvä verotus - kun olis vielä tulojakin.
eurostoliitto