Digi-tv.ee

mustkass kirjutas:
Arstid ongi juba läände tööle läinud ja kes õpivad arstideks lähevad ka ära,sest palk on väike ja koormused suured,no mis siis sedasi välja tuleb.

Siis hakkab reguleerima looduslik valik: põdurad surevad ära, tugevad ja terved elavad edasi.

mønster kirjutas:Kui nüüd vahelduseks asjast kirjutada, siis minu, kui turumajanduse (röövkapitalismi) paadunud fänni arvates on streik, kui selline, ebaõiglane tegevus, pole vahet, kes streigivad. Kui palk on väike või töötingimused kehvad - mine lihtsalt sinna, kus parem on. Kui ma sellist töökohta, kus parem on, ei leia, siis järelikult ma polegi paremat väärt.

Absoluutselt minu mõte.

mustkass kirjutas:
Arstid ongi juba läände tööle läinud ja kes õpivad arstideks lähevad ka ära,sest palk on väike ja koormused suured,no mis siis sedasi välja tuleb.Liavadki aga väljamaal meil sest tolku pole.

Las nad minna. Aga kõigepealt tagastagu maksumaksjale see raha, mis maksumaksja nende koolitamiseks kulutas.

Las nad streigivad edasi.
Mul on küll mingi südametoimimise uuring 10. oktoobril PERH funktsionaaldiagnostikas ning kardioloogi vastuvõtt 12.oktoobril, aga kui need ära jäävad, ega ma nutma ka ei hakka. Kui une pealt ära kõngen... nuh siis RIP.

Asi läheb tõsisemaks hoopis siis,kui tegelikke ja tõsiseid probleeme omavad haiged surema hakkavad.
Siiamaani on vist küll rohkem nagu kultusfilmis "Mehed ei nuta" ... seltsimehed unetud saabuvad "sanatooriumisse"...

Soome arstid streikisid 2001 - enne neid ka ei kuulatud...

faas kirjutas: minu perearst sõidab Lexus IS 250-ga (raha vähe ei saa GS-i või LS-i osta)

Abi sealt ei saa ainult siniselehe n.õ. Arsti juures käin juba aastaid oma raha eest kui vaja abi.

Aga äkki aeg vahetada perearsti ?

mønster kirjutas:Kui nüüd vahelduseks asjast kirjutada, siis minu, kui turumajanduse (röövkapitalismi) paadunud fänni arvates on streik, kui selline, ebaõiglane tegevus, pole vahet, kes streigivad. Kui palk on väike või töötingimused kehvad - mine lihtsalt sinna, kus parem on. Kui ma sellist töökohta, kus parem on, ei leia, siis järelikult ma polegi paremat väärt.

Arstid pooldavad samuti turumajandust- ei tööta ja streigivad nii kaua, kui nende töö eest turu tasemel palka pakutakse. Kui ei õnnestu oma kaubale (tööle) vastavat tasu siin kätte saada, lähevad mujale.

Samas sarnaselt maksumaksja tuludest teenivad molutavad ametnikud (ka kõikide ministeeriumite asjapulgad ja kohalike võimutasandi bürokraadid, samuti riigifirmades istuvad töllakad) olematu töö ja vastutusega täitsa normaalselt. Kuigi nende põhiline funktsioon peaks olema riigi hea toimimise eest seista, see neid absoluutselt ei koti vaid otsuseid tehakse nii, nagu endale mugavam või isiklikult kasulik. Riiki kui tervikut ei arendata, riigil lastakse kulgeda isevoolu teel- äärmuslikult liberaalne poliitika, aga jube mugav, ei pea ise mitte midagi tegema. EU tervikuna ei ole liberaalne, vaid vastupidi, ülereguleeritud. EU-st tulnud kõik suunised kirjutatakse meie seadustesse- jälle mugav,mis siis, et meie riigile on mitmed punktid kahjulikud.

Miks arstid peaksid ainukesena riigi patrioodid olema, kui ametnikke see ei huvita?

Muide, ega ma ei leiagi, et arstid väga vähe palka saaksid võrreldes kas või õpetajate või riigi keskmisega. Nende hulgas on palju mõttetuid tüüpe, kelle põhifunktsioon on vaid retsepti kirjutamine ravimile, mida ise küsid, kes vormistavad sulle vajadusel töövõimetuslehe ja suunavad sind selle spetsialisti poole, kuhu ise soovid.

Minu meelest võiks need madalapalgalised streikida, kes saavad oma töö eest 3-4 korda vähem euroopa turuhinnast. Kuid nad on nii mannetud ja jobud, et ei suuda omale ametiühingutki luua, rääkimata mingist tõsisemast aktsioonist. Ja kui valitsusametnikud irvitavad ja saadavad isegi arstid pikalt, mis siis vaestest eraettevõtete töötajatest rääkida.

Pärnitsaga täitsa nõus!
Vähe ultreerides: Kui Sa ei suuda tööandjana töötajatele normaalset palka maksta, siis oled sitt juht ja pane pood kinni!

krt., ajab tigedaks

kaido kirjutas: Minu meelest võiks need madalapalgalised streikida, kes saavad oma töö eest 3-4 korda vähem euroopa turuhinnast. Kuid nad on nii mannetud ja jobud, et ei suuda omale ametiühingutki luua, rääkimata mingist tõsisemast aktsioonist. Ja kui valitsusametnikud irvitavad ja saadavad isegi arstid pikalt, mis siis vaestest eraettevõtete töötajatest rääkida.

Pärnitsaga täitsa nõus!
Vähe ultreerides: Kui Sa ei suuda tööandjana töötajatele normaalset palka maksta, siis oled sitt juht ja pane pood kinni!

krt., ajab tigedaks

Pean nüüd kinni. Sinu loogika järgi peaksid kõik olema suurfirmade juhid või vähemalt nende töötajad. Ja sinu arvates saab suurtes firmades vägevat palka. si**agi. Umbes 5-6 aastat tagasi, Tallinnas aega veetes käisin mööda firmasid, et ehk õnnestub ka mingit püsivat tööd leida. Üks tuttava tuttav kelkis, et Elcoteq-is on vägev palk. Oli ta jee, kuskil 5-6 tonni EEK-udes, sealt maksud maha. Vot sulle suurfirmat.
Sinu arvates on kõik väikese palgaga töötajad jobud ja luuserid, sest nad ei suuda või ei oska streikida. Pigem nad ei streigi sellepärast, et kui praegu tulevad kuidagi ots-otsaga kokku, siis streigi ajal jäävad nad juba miinustesse, sest streigi ajal palka ei saa ja süüdistada väikese palga tõttu väikest eraettevõtjat on minu arvates kohatu. Okei, väike eraettevõtja paneb poe kinni ja mis edasi? Jälle hunnik töötuid, sest Kõik EI SAA olla suurtes firmades tööl.
Toon ühe näite, et sa aru saaksid. Meil on siin üks pisike külapood. Omanik rääkis ise mulle, kui palju ta on oma isiklikku raha selle alla juba aastaid pannud, et pood kuidagi toimiks. Õnneks on tal ka põllumajandusettevõte, mis teenib kasumit ja selle arvelt ta poodi üleval peabki. Ta on ammu pidanud plaani, et paneks poe kinni, aga kuhu lähevad töötajad? Kus hakkab rahvas siis poes käima? Lähim pood on Linnamäel, sinna on 23km. Kas ma pean hakkama sinna jalgrattaga väntama? Mõtle nüüd ise, kas ta on sellepärast sitt juht, et kusagil kolkas pole nii palju poes käivat rahvast kui näiteks linnades?

mønster kirjutas:Kui nüüd vahelduseks asjast kirjutada, siis minu, kui turumajanduse (röövkapitalismi) paadunud fänni arvates on streik, kui selline, ebaõiglane tegevus, pole vahet, kes streigivad. Kui palk on väike või töötingimused kehvad - mine lihtsalt sinna, kus parem on. Kui ma sellist töökohta, kus parem on, ei leia, siis järelikult ma polegi paremat väärt.

Muidugi, loogiline. Tõmbame kõik Soome või kasvõi Iirimaale. Viimases ongi veel vähe eestlasi, ainult mõned tuhanded. Poohui see Eestimaa, las jäävad siia ainult vigased, penskarid ja poliitikud. Nii sa ju arvad.

Sombi jutule lisaks: ka streikimiseks on vaja raha. Väikesepalgalistel ei ole seda raha et palga peatumisel saaks streikida. Asi ongi just nii hull. See ongi peost suhu elamine, ja see on iga valitseja suurim soovunelm - sest "mannetud jobud" ei suuda korraldada mingitki aktsiooni kui midagi on juba liiga valesti.

"Mine lihtsalt sinna kus parem on" on ka kahe otsaga asi. Need kellel on mingi maakoht, lähevad nad jee kuhugi kaugele. Linnavurledele on selline asi nagu OMA KODU tundmatu asi - nad ei hakka kunagi aru saama miks inimesed võivad olla mingi kohaga seotud. Linnavurlede endi puhul pole imelik kui nad kolivad linna piires pidevalt ringi, liikudes sinna "kus parem on". Mul on üks tuttav kellega nii keskmiselt kord kvartalis kokku saame - ma pean alati üle küsima "kus sa nüüd elad?" See on nagu duracellijäneste tõmblemine...
"Kui ma sellist töökohta, kus parem on, ei leia, siis järelikult ma polegi paremat väärt." kehtib vaid suurtes linnades, seal kus on erinevaid töökohti jalaga segada. Maakohas on võibolla ainult kolm ettevõtjat kes igaüks saavad hakkama 5-10 inimesega (seegi kõva sõna), kuid töövõimelisi on näiteks 200... Kui ka pooled neist teavad mis on OMA KODU (st on paikse eluviisiga), kuid nad ei saa lihtsalt nende kolme ainukese tööandja juurde tööle sest pole lihtsalt rohkem tööd anda - siis on nemad süüdi - nad "polegi paremat väärt"? Huvitav suhtumine, kas pole?

kaido kirjutas: Arstid pooldavad samuti turumajandust- ei tööta ja streigivad nii kaua, kui nende töö eest turu tasemel palka pakutakse. Kui ei õnnestu oma kaubale (tööle) vastavat tasu siin kätte saada, lähevad mujale.

Kui arstid pooldaksid turumajandust, siis nad õpiksid ametit enda raha eest. Antud juhul olen mina kui maksumaksja nende õpingud kinni maksnud ning eeldan, et nad osutavad mulle selle eest teatud aja jooksul tasuta kvaliteetset teenust. Tahad rohkem pappi - õpi omal kulul ja peale seda pane või kolm erakliinikut püsti.

Ametnikke on tõesti liiga palju. Näiteks Tallinna linnavalitsuses koos linnaosavalitsustega on tööl 3000 inimest, aga koos linnaga seotud ning linna eelarvest elatuvate ühingutega suisa 20 000! Kuidagi paljuvõitu. Muudest küsitava eesmärgiga riiklikest ametitest ja organisatsioonidest rääkimata.

Arstide juurde tagasi tulles: naine rääkis, et ta sugulase arstidest äi - ämm viibivad just kuuajalisel puhkusereisil USA - s. Mina kui eraettevõtluses töötav inimene veeretan kopikat ikka pikalt näppude vahel, enne kui reisisihtkoha valin. Eriti veel Ameerikasse ja eriti veel kuuks ajaks.

Sombi kirjutas:Muidugi, loogiline. Tõmbame kõik Soome või kasvõi Iirimaale. Viimases ongi veel vähe eestlasi, ainult mõned tuhanded. Poohui see Eestimaa, las jäävad siia ainult vigased, penskarid ja poliitikud. Nii sa ju arvad.

Ja kes neid luusereid Iirimaal ootab? Kalkunikitkumine pole vist eriti aktuaalne enam.
Mis puudutab normaalset töötasu, siis Eestis on piisavalt palju hästitasustatud töökohti.

Satik
Huvitav kesse peaks siis igasse külla looma kõrge palgalised töökohad ja kesse selle kinni maksab ehh Teid küll tehke firma ja makske 2. 000 kuni 3000 euro oma töölistele palka tahaks näha kaua püsib see potipõllumajandus püsti.

Esiteks avaldaks ma arvamust streikimise kui sellise kohta. Töölepingu seadust peaks täiendama punktiga, et kui töötaja on mingis streigis osalenud, on tööandjal järgmise 3 aasta jooksul õigus tööleping suvalisel hetkel päevapealt ilma kompensatsioonita lõpetada. Riigieelarvest rahastatavatel ametikohtadel streikimise eest paneks ma vangi.

See loogika, et "ma ei taha sellelt töökohalt ära minna, aga keeldun ka kokkulepitud tingimustel tööd tegemast", on lihtsalt debiilne. Kui sinna juurde käib veel nõudmine, et "õu, ahvid, hakake veel rohkem makse maksma, et minu elu parem oleks", on see kuritegelik.


Maksudest rääkides. See, et Eestis on sotsmaks "tööandja maks" on lihtne häma ja maksumaksjatele puru silma ajamine. Minu meelest on see nii tehtud lihtsalt selleks, et inimesed ei aduks tegeliku maksukoormuse suurust ning oleks võimalik ajada maksude tõstmise retoorikat. Muide, kõrvalnähtus on see, et meie brutopalgad pole muu euroopaga hästi võrreldavad. Esimene minimaalne samm oleks see, et sotsmaks oleks samamoodi brutopalgast kohustuslikult kinni peetav maks nagu tulumaks. TEGELIKULT oleks palju lahedam see, kui riigimaksusid peaks inimene maksma ise ja korra aastas. Mida see tähendaks? Tänast keskmist palka (900) saava inimese pangakontole laekuks kalendriaasta jooksul 14520 eurot raha. Kui maksupäev kätte jõuab, peaks ta riigile üle kandma 6030 eurot erinevate maksude katteks. Seda maksekorraldust pangas vormistades ilmselt läheks mõneks ajaks isu üle kommentaariumites ruiata teemal, kuidas makse peaks tõstma. Kahe keskmist palka saava liikmega leibkond teeks igal aastal riigile ülekande, mille eest saaks vabalt poest tuttuue väikeauto tuua. 41.5% oma teenitud rahast pead sa riigile loovutama. Muide, suuremapalgalistel on see osa suurem. Kui inimese kuupalk oleks praeguse põhimõtte järgi 3000 eurot bruto, siis saaks riik tema tuludest endale 43.3%.

Lisame siia juurde asjaolu, et pärast seda, kui inimese teenitud rahast on riik ilma pikema jututa 41.5% endale kahmanud, siis ei jõua järelejäänud rahast sugugi mitte kõik tarbitava väärtuse ostmisesse. Tänu käibemaksule ja erinevatele aktsiisidele kahmab raha kulutamise käigus riik keskmise tarbimisstruktuuriga inimese käest endale umbes 25%. Minimaalselt 16.7% ehk käibemaksu osa, mõnede kaupade puhul nagu näiteks bensiin, kuni 49%.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et praeguse maksusüsteemi juures saab keskmine palgasaaja enda teenitud töötasust kulutada mingite asjade või hüvede hankimiseks umbes 43%. Igast sinuteenitud eurost saab riik 57% üsna vältimatult endale.

Faas, mida Satik valesti ütles? Ma küll ei lugenud tema jutust välja, et ta oleks maapiirkondade kohta maininud, et maal on kõrgepalgalised töökohad. Või sain ma millestki valesti aru?

Martini kirjutas:Esiteks avaldaks ma arvamust streikimise kui sellise kohta. Töölepingu seadust peaks täiendama punktiga, et kui töötaja on mingis streigis osalenud, on tööandjal järgmise 3 aasta jooksul õigus tööleping suvalisel hetkel päevapealt ilma kompensatsioonita lõpetada. Riigieelarvest rahastatavatel ametikohtadel streikimise eest paneks ma vangi.

See loogika, et "ma ei taha sellelt töökohalt ära minna, aga keeldun ka kokkulepitud tingimustel tööd tegemast", on lihtsalt debiilne. Kui sinna juurde käib veel nõudmine, et "õu, ahvid, hakake veel rohkem makse maksma, et minu elu parem oleks", on see kuritegelik.


Maksudest rääkides. See, et Eestis on sotsmaks "tööandja maks" on lihtne häma ja maksumaksjatele puru silma ajamine. Minu meelest on see nii tehtud lihtsalt selleks, et inimesed ei aduks tegeliku maksukoormuse suurust ning oleks võimalik ajada maksude tõstmise retoorikat. Muide, kõrvalnähtus on see, et meie brutopalgad pole muu euroopaga hästi võrreldavad. Esimene minimaalne samm oleks see, et sotsmaks oleks samamoodi brutopalgast kohustuslikult kinni peetav maks nagu tulumaks. TEGELIKULT oleks palju lahedam see, kui riigimaksusid peaks inimene maksma ise ja korra aastas. Mida see tähendaks? Tänast keskmist palka (900) saava inimese pangakontole laekuks kalendriaasta jooksul 14520 eurot raha. Kui maksupäev kätte jõuab, peaks ta riigile üle kandma 6030 eurot erinevate maksude katteks. Seda maksekorraldust pangas vormistades ilmselt läheks mõneks ajaks isu üle kommentaariumites ruiata teemal, kuidas makse peaks tõstma. Kahe keskmist palka saava liikmega leibkond teeks igal aastal riigile ülekande, mille eest saaks vabalt poest tuttuue väikeauto tuua. 41.5% oma teenitud rahast pead sa riigile loovutama. Muide, suuremapalgalistel on see osa suurem. Kui inimese kuupalk oleks praeguse põhimõtte järgi 3000 eurot bruto, siis saaks riik tema tuludest endale 43.3%.

Lisame siia juurde asjaolu, et pärast seda, kui inimese teenitud rahast on riik ilma pikema jututa 41.5% endale kahmanud, siis ei jõua järelejäänud rahast sugugi mitte kõik tarbitava väärtuse ostmisesse. Tänu käibemaksule ja erinevatele aktsiisidele kahmab raha kulutamise käigus riik keskmise tarbimisstruktuuriga inimese käest endale umbes 25%. Minimaalselt 16.7% ehk käibemaksu osa, mõnede kaupade puhul nagu näiteks bensiin, kuni 49%.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et praeguse maksusüsteemi juures saab keskmine palgasaaja enda teenitud töötasust kulutada mingite asjade või hüvede hankimiseks umbes 43%. Igast sinuteenitud eurost saab riik 57% üsna vältimatult endale.

Krt, vat sellele argumenteeritud ning selgele jutule kirjutan mina kah kohe alla (kahju et ei saa kaasautoriks...)!!!

smile20
H.