Digi-tv.ee

ei tea, kas äike mehele ei või külge põrutada? http://www.youtube.com/watch?v=txdv_oNq81I" onclick="window.open(this.href);return false;

Võib ikka... Ja seda on juhtunud. JIM'i pealt oli mõnda aega tagasi saatesari SUURTE asjade parandamisest; muuhulgas oli ka episood telesaatja antenni vahetamisest. Muide, neil oli seal "maa" ja "taeva" vaheliseks suhtluseks omad väljendid; näiteks, kui seal üleval tööriista käest pillasid, siis telefoneeriti maapealsetele... "Peavalu"
Välgutabamuse korral aga vist isegi midagi väga hullu inimestega ei juhtunud Täpselt enam ei mäleta...

Kui tüüp masti otsas on ja otse piksega pihta ei saa, siis ei tohiks temaga midagi hullu juhtuda, sest elukad (sh inimesed) taluvad elektromagnetkiirgust suurepäraselt. Hullem lugu on nendega, kes jalad harkis masti all vahivad.
Kui välk kuskil karjamaal el.karjusesse või puusse paneb, siis annab sageli pool karja otsad. Kusjuures, mida suurem loom on (mida suurem on ta jalgade vahe), seda suurema tõenäosusega ta looja karja läheb.

üks kokkuvõttev artikkel "maandusest".
http://www.tarbija24.ee/?id=380027" onclick="window.open(this.href);return false;

panen siis enne suve tulekut veel mõned huvitavamad lõigud:
-Rakennusten ukkossuojaus perustuu siihen, ettei iskun kohteeksi joutumista voida estää, mutta iskun osuessa salamavirta pyritään johtamaan mahdollisimman turvallisesti maahan. Tähän tarkoitukseen tarvitaan rakennuksen katolle ns. salamasieppari, esim. televisioantenni tai vastaava metallipiikki, joka 'houkuttelee' lähelle iskevän salaman. Siepparista viedään johtimet vastakkaisia räystäitä ja nurkkia pitkin maahan. Lisäksi talon ympärillä maan alla tulisi olla rengasmainen johdin, johon katolta tulevat johtimet sekä sähkömaadoitus yhdistetään. Tämä järjestely toimii erittäin hyvänä maadoituksena salamalle. äike ja äikesest (soome keelne) http://ilmatieteenlaitos.fi/salama-ja-ukkonen" onclick="window.open(this.href);return false;

peeter3000 kirjutas:üks kokkuvõttev artikkel "maandusest".
http://www.tarbija24.ee/?id=380027" onclick="window.open(this.href);return false;

Mnjah,täitsa lahe tsitaat:
Kui ehitise lähedal paukuv pikne on löönud sisse püüdurisse,siis juhitakse laeng mööda traati maapinnani ja sealt edasi maandusseadmesse. Maandusseade lahustab laengu maapinda. Kuna maandusseade peab olema elektriliselt ühendatud ehitise elektripeakilbi maanduslatiga, tõuseb siiski osa liigpingest lati kaudu koduelekroonikani. Selle liigpinge maandavadki ohutult liigpingepiirikud.


Kuidas selle tsitaadi kohta ilusasti öelda?... loll olla on ikka väga loll olla smile36

Huvitav, et siis välgust tekkinud pinge siseneb maanduskontuuri kaudu, mis läbi liigpingepiiriku lahustub... Narva elektrijaamas.. sest just see ongi liigpingepiiriku teises otsas.
smile85

Tase smile20

Carat_EST-i eespool postitatud kaitsemaanduse mahukale teabele
lisaks natuke infot(TTÜ kõrgepingetehnika konspekt) ka Hr.Äikesest :

Äikese kujunemine
Maakera ja teda ümbritsev ionosfäär on laetud:
• maa laeng on negatiivne
• ionosfääri laeng on positiivne
Seega moodustavad ionosfäär ja maakera suure kerakondensaatori, milles
elektroodidevahelise dielektrikuna toimib atmosfäär.
Maa pinna ja ionosfääri keskmine potentsiaalide vahe on umbes 300 kV
Elektriväljatugevus maa pinna lähedal on keskmiselt 100…200 V/m.
Elektriväljatugevus kõrgemal nõrgeneb ja 50 km kõrguselt algab ionosfäär.
Atmosfäär ei ole ideaalne isolaator. Isegi ilusa ilmaga läbib seda lekkevool
voolutihedusega ligikaudu 3pA/m2 , mis teeb kogu maakera pinna kohta 2kA.
Lekkevool neutraliseerib ilusa ilmaga piirkondades osa maa negatiivsest
laengust ja seega vähendab elektriväljatugevust “elektroodide” vahel.
Tegelikult maa ja ionosfääri vaheline potentsiaalide vahe ei kao. Tasakaalu
hoidvaks protsessiks on äike. Välgulöökidega kanduvad positiivsed laengud
tagasi atmosfääri ning ionosfääri ja maakera vaheline potentsiaalide vahe säilib.
Selle protsessi energia tuleb päikeselt.
Mõõtmised on näidanud, et ühe keskmise äikesepilve välgulahenduste
ekvivalentne kestev vool aastas on 1 A.
Arvestades, et kogu atmosfääri lekkevool aastas on 2 kA, peab tasakaalu
säilimiseks tekkima ligikaudu 2000 äikesepilve aastas.

Äikesepilve tekkimise tingimused:
• võimsad vertikaalsed õhumasside liikumised
• piisavalt niiskust
• temperatuuri suur vertikaalne gradient

Äikeseid on kahte liiki:
• konvektsioonäikesed (tekivad soojal suvepäeval)
• frontaaläikesed (tekivad külma õhumassi sissetungimisel)

• äikesepilve kõrgus võib ulatuda 10 kilomeetrini ja rohkem
• äikesepilves moodustuvad üksteisest isoleeritud suured ruumilaengud
• negatiivsed laengud kogunevad tavaliselt pilve alasosas
• välk on suure pikkusega (kuni mitu km) gaaslahendus
• ruumilaengust hakkab arenema nn. liiderlahendus
• esialgu ei ole liider orienteeritud maa objektide laengu suhtes
• liider areneb astmeliselt, kuna laengud ei jõua kohe liidri arengule järele
• laskudes hakkab liidri suunda üha enam määrama laengute kogunemine
maas
• teatud kõrgusel muutub elektrivälja tugevus mingi maa punkti (objekti)
suhtes suurimaks ja liider orienteerub kindlale objektile
• seda kõrgust nimetatakse orienteerimiskõrguseks (umbes 100m)
• kui liider on jõudnud maani või vastutuleva liidrini, algab vastassuunaline
pealahendus
• liiderlahendus ja pealahendus koos moodustavad välgulöögi
• pealahendusel võrdsustub liiderkanali potentsiaal maa potentsiaaliga
• pealahenduse laengute kontsentratsioon on 100 korda suurem
liiderlahenduse laengute kontsentratsioonist
• kui positiivsed laengud on jõudnud pilvesse, võib hakata arenema liider
pilves leiduva teise negatiivse ruumilaengu suunas
• pilvesse tekkinud liiderkanali ning pilve ja maa vahelise liiderkanali
kaudu toimub teise negatiivse ruumilaengu liiderlahendus
• sellele järgneb uus pealahendus – toimub edasine välgulöök

Välkude liigitus
Liiderkanali arenemissuuna järgi esinevad:
• allasuunatud välgud (tasased alad, mitte esilekerkivad ehitised)
• ülessuunatud välgud (esilekerkivad ehitised, mäetipud)
Välku algatanud laengu alusel määratakse välgu polaarsus:
• negatiivsed välgud (90% kõikidest välkudest)
• positiivsed välgud (10% kõikidest välkudest)
Välk koosneb ühest või mitmest välgulöögist:
• lühikestest välgulöökidest kestusega vähem kui 2 ms
• pikkadest välgulöökidest kestusega enam kui 2 ms
Välgulööke eristatakse ka nende positsiooni alusel välgu kestel:
• esmane
• edasine
• kattev
Allasuunatud välkude suurima vooluga põhikomponendiks on esmane lühike
välgulöök. Sellele võivad järgneda edasised lühikesed või pikad välgulöögid.
Ülessuunatud välkude põhikomponendiks on esmane pikk välgulöök koos kuni
mõnekümne katva lühikese välgulöögiga või ilma nendeta.
Kõik lühikese välgulöögi parameetrid ülessuunatud välkude korral on väiksemad
kui allasuunatud välkude korral.

väike äikese kokkuvõte a la EMHI 2012a
http://www.emhi.ee/data/files/erialanet ... ke2012.pdf

Tere, tõstan korra teemat, kuidas siis selle maandamisega on? On see tungivalt soovituslik või mitte?

Ostsin maapealse digi jaoks välisantenni ilma võimuta, millele vajadusel ostan võimu juurde ja nüüd murran pead, kuidas edasi: Netist otsides loen, et maandus peab igaljuhul olema, teisel juhul jälle kirjutatakse, et kui eramul maandust pole, on targem jätta maandamata, kuna ei tõmba siis äikest ligi.
Mis oleks targem käik? Tegemist Iskra suundantenniga.
Asja teeb natuke keerulisemaks see, et ma pole üldse kindel, kuhu antenni panen, tuleb enne parim vastuvõtukoht leida. Kui võimalik, siis paneks antenni üldse maja telliskivifassadile, fikseeriks ära. Samas, kui panna ikka paraja kõrgusega masti otsa, maandusega ja hoonest eemale, äkki oleks kasu???

...kui soovid, et äike ja staatiline kõrgepinge maa sisse tee leiavad toas oleva televiisori kaudu, siis jäta kindlasti antennimast maandamata

Energizer kirjutas: Samas, kui panna ikka paraja kõrgusega masti otsa, maandusega ja hoonest eemale, äkki oleks kasu???

kui sul on plaan ehitada maandus välja mitte vastavalt normidele aga nii, et sellest ka midagi kasu oleks siis tee see investeering parem majale saad pisut rahulikuma une ja oled kaitstud staatikalaksude eest, kui maja elektrisüsteem on normide kohane siis ka riknevate kodumasinate põhjustatud jamade eest ning ehk pisut ka naabruses toimuvate lahenduste eest ... kui su elamine saab ikka täistabamuse siis kahjuks pole erilist vahet on sel maandus või ei ole ja kui see maandatud eraldiseisev antennimast peaks otsetabamuse saama siis see lihtsalt "aurustub"

EDIT: ja kui oled majale korraliku kontuuri ehitanud siis loomulikult maanda oma mast kah sinna

Kaks asja.

See EMHI (täpsemalt küll Eesti kuulsaima äikesevaatleja - ise ta end nii kutsub) esitlus ei ole eriti jooniste poolest usaldusväärne. Jääb mulje nagu oleks kõige rohkem välke Läänemerel ja Soome lahel.
Tegelikult on siiski Kagu- ja Lõuna-Eestis ja ka Ida-Eestis rohkem kui mujal. Poiss näitab siin lihtsalt äikesepeilingaatorite võrgu koondpilti aga need vastuvõtjad asuvad igal pool Soomes ja Rootsis. Ainus Eestis on Tõraveres ja Lätis ning Venemaal pole ühtegi. Äikese tihedus on neil piltidel suur vaid seal kus peilingaatorite ülekate (nn triangulatsioon) ja seostuv tundlikkus ning täpsus on parim. Ärge laske ennast petta.

Mina soovitan katusel või mujal oleva antennimasti kindlasti korralikult maandada. Et juhul kui juhtub otselöök või ka kaudne mõju siis oleks otsetee maandurisse, mitte läbi maja ja kalli elektroonika. Passiivne piksevarras (kui ta vaid kuni 10m üle katuse ulatub) ei ole mingi eriline piksepüüdur. Piksepüüduri jaoks oleks vaja aktiivset seadet (ionisaatorit) ja/või vähemalt moblamasti kõrgust (>>40m) masti. Piksevarda puudumine (või antennimasti maandamata jätmine) ei välista sugugi äikesetabamuse võimalust. Ja siis on häving kindlasti suurem...

Ma ütleks et lääne merel on kõvasti rohkem äikest, kui seda on lõuna-eestis.
Eelmine aasta näiteks saared said ikka krdi tihedalt oma litakaid, samas siin lõunas suurt miskit polnud. Ning samuti soome laht. Lääne ja Ida viru asuvad suht soome lahe kaldal ning mäletame küll neid äikese poolt tekitatud kenasi purustusi sealtkandist. Mitu majagi maha põletatud seal äikese poolt.

Energizer
Siin foorumis on asjast juttu olnud ja suvalise triikraua juhtmega ei ole mingit jumet midagi maandada
Kes tahab oma maja äikese vastu kaitsta on ainuke võimalus teha seda nagu peab (mis ei ole odav) kui ise ei oska siis tellida kompetentselt firmalt töö (mis ei ole üldse enam odav ) Ja nagu siin eespool mainiti siis poolik, oskamatu jne. lahendus toob pigem kahju kui kasu.

valgekotkas kirjutas:plaan ehitada maandus välja mitte vastavalt normidele aga nii, et sellest ka midagi kasu oleks

Siin on küll midagi lootusetult segi läinud. Selleks, et maandusest (ja piksekaitsest) midagi kasu oleks tuleb see just nimelt vastavalt normidele (EVS-EN 62305 1-4 : 2011) välja ehitada.