Digi-tv.ee

13.08-01.09 on kõik DNA DVB-T2 kanalid vabalt vaadatavad..

http://kampanja1.dna.fi/welhohd/

------------
E5 DVB-T2 kanalid on:
*Nelonen Pro 2 HD
*Disc CH
*Nat Geogr
*Nelonen Kino
*Nelonen Perhe
*Nelonen Maailma
*URHOtv
*Eurosport
*Showtime
*MTV3 MAX Sport1
----------
E6 (DVB-T2):
*yle HD
*MTV LIVE HD
*Disney Ch
*Disney XD
*MTV3 HD
*Silver HD
-------------
E8 kanalid :
*C More First HD (€)
*Animal Planet HD (€)
*Nelonen Pro 1 HD (€)
*Test 2 HD (€) (MTV 3 MAX HD)
*Test 4 HD (€) (?- kuna EPG puudub)

nendest vabalt vaadatavad vaid:

Seuraavat kanavat ovat maksuttomassa koekatselussa DNA:n verkoissa 13.8-1.9.2013:

Antenniverkko:
-MTV3 HD
-Nelonen Pro 1 HD
-Nelonen Pro 2 HD
-YLE HD (myös normaalisti katsottavissa maksutta, ilman tv-korttia)

küsimus suurele ringile:

-VHF DVB-T2.
1. mast :kaugus 180km-kõrgus232m ja 3500w (sealt tulevad E10,E11 ja E12)
versus
2. mast :103km-141m-3200w
(tulevad 3-st mastist korraga E5,E6 ja E8 ,mis arvatavalt segavad üksteist..(90km,103km ja 97km)

kummalt mastilt peaks TEOREETILISELT olema tugevam signaal`?
(tallinnas on vastuvõtu kõrgus 60m+15m)
------
lugemiseks uued nõuded ,alates 01.01.2014 ,Soomes
https://www.viestintavirasto.fi/attachm ... 5_2013.pdf

Määräys koskee yleisen viestintäverkon osaksi liitettäviä kiinteistön sisäisiä viestintäverkkoja ja -järjestelmiä eli sisäverkkoja. Määräystä sovelletaan vakinaiseen asuinkäyttöön tarkoitetun asuin-kiinteistön, toimitilakiinteistön ja julkisen kiinteistön sisäverkkoihin mukaan lukien televisiolähetysten antennivastaanottoon omakotitaloissa.

peeter3000 kirjutas:küsimus suurele ringile:

-VHF DVB-T2.
1. mast :kaugus 180km-kõrgus232m ja 3500w (sealt tulevad E10,E11 ja E12)
versus
2. mast :103km-141m-3200w
(tulevad 3-st mastist korraga E5,E6 ja E8 ,mis arvatavalt segavad üksteist..(90km,103km ja 97km)

kummalt mastilt peaks TEOREETILISELT olema tugevam signaal`?
(tallinnas on vastuvõtu kõrgus 60m+15m)
------

Teoreetiliselt ei peaks normaalsete levitingimuste korral ei Helsinki ega Lahti signaal siia mõistliku signaal/müra suhtega jõudma.
Valemis on väljatugevuse vähenemine ruutsõltuvuses kaugusest. Seega kaugema signaali tugevus langeb kiiremini (kui sellest lihtsamaks läks).
Igasugused täpsed arvutused taas muudab mõttetuks asjaolu, et saateantennide kõrgus on mõlemal juhul Sinu vastuvõtukõrguse jaoks olematu. Teoreetiliselt vastuvõtuantennini jõudev signaal oleks korduvalt peegeldunud "signaalijäänuk", mille teekonna täpset sumbetegurit ei te keegi.
Erakordsetest levitingimustest tekkivaid erandeid ei ole võimalik taas täpselt prognoosida kuna raadiolaineid hästi peegeldavad kihid atmosfääri madalamas osas ei teki alati samasse kohta ja kõrgusele.
Googeldades leiad ka väljatugevuse arvutamiseks valemi, aga ilmselt on Sul oma vaba ajaga ka midagi mõistlikumat peale hakata

Lisan Rei565 öeldule veel "pöidlareegli" raadiohorisondi kauguse arvutamiseks:
raadiohorisondi kaugus mastist kilomeetrites = 4,12 x ruutjuur masti kõrgusest meetrites

Seega 232 m masti raadiohorisont on umbes 63 km kaugusel,
141 m masti raadiohorisont on umbes 49 km kaugusel.

Tänud,tänud..
aga ikkagi ,kummale on mõttekam suunata E5,E6,E8 või E10,E11,E12 suunale?

Henkka kirjutas:Raadiohorisondi kauguse arvutamiseks:
raadiohorisondi kaugus mastist kilomeetrites = 4,12 x ruutjuur masti kõrgusest meetrites

Seega 232 m masti raadiohorisont on umbes 63 km kaugusel,
141 m masti raadiohorisont on umbes 49 km kaugusel.

Nõuka ajal oli see ikka 3,55x mastide kõrguste ruutjuurte summa. Kui on saate- ja vastuvõtuantennid mõlemad 100m kõrgused, siis mõlemast ruutjuur, tulemused kokku liita ja korrutada 3,55-ga, seega 10+10=20, 20x3,55=71km. Aga noh, nüüd on meil EL ja uued valemid

Ei ole võimalik mingit mõistlikku ja põhjendatud soovitust anda.
Ilmselt on parim variant proovida mõlemat, kui võimalik.
Siis ilmselt ikka ajaliselt vaheldumisi.

Tegu on ju selliste juhuste kokkulangemisega, mis ei ole üldiselt eriti ette ennustatavad.
Ise ma kasutaks "Matti Nykänen fifty-sixty" reeglit ning suunaks vastuvõtuantenni
esmaselt E10,E11,E12 suunale.
Kui siis mõne aja möödudes midagi head ei juhtu, suunaks vastuvõtuantenni teise variandi poole.

Sombi kirjutas:

Henkka kirjutas:Raadiohorisondi kauguse arvutamiseks:
raadiohorisondi kaugus mastist kilomeetrites = 4,12 x ruutjuur masti kõrgusest meetrites

Seega 232 m masti raadiohorisont on umbes 63 km kaugusel,
141 m masti raadiohorisont on umbes 49 km kaugusel.

Nõuka ajal oli see ikka 3,55x mastide kõrguste ruutjuurte summa. Kui on saate- ja vastuvõtuantennid mõlemad 100m kõrgused, siis mõlemast ruutjuur, tulemused kokku liita ja korrutada 3,55-ga, seega 10+10=20, 20x3,55=71km. Aga noh, nüüd on meil EL ja uued valemid

Kena,
nõukaaegsetes kilomeetrites on nähtavus 75 m kõrgusel oleva vastuvõtuantenni korral kuni umbes 85 km.
Seega ei ole otsenähtavust ka EU viljastavates tingimustes
Otsustab ikkagi vajalike ilmastikutingimuste olemasolu (ja väga tihti seda õnneks ei esine)...

peeter3000 kirjutas:Tänud,tänud..
aga ikkagi ,kummale on mõttekam suunata E5,E6,E8 või E10,E11,E12 suunale?

Oma kogemusele tuginedes soovitan ikkagi lähemal asuvaid saatjaid püüda. Kõrgemast otsast olen ainult ühe korra pildi ette saanud ja signaali olemasolu on max viis korda näidanud. E5 ja E6 on signaal pidevalt olemas ja ilusa ilmaga ka pilt ees. Selle pika antenni paigaldamiseni pole ikka jõudnud

Minu arvates on raadiohorisont puhtteoreetiline ja elukauge mõiste.
Teda ei saa sisuliselt kasutada, kui jätta kõrvale mered, lahed, lauskmaa kõrbed...

Reaalse elu puhul on aga edukaks vastuvõtuks peamiselt olulised:
- saatja kaugus
- saatja antenni(de) kõrgus(ed), suunadiagramm(id)
- saatja võimsus
- ülekantav sagedus/sagedusala
- ilmastiku olud
- saatja antenni otsenähtavus vastuvõtukohas
- vastuvõtupoole antenni(süsteem(i) suunadiagramm/nö. võimendus, seadistuse täpsus
- kaabeldus
- vastuvõtuseadme nö. tundlikus
- signaali püüdja taibukus.

Kui kõik loetletud elemendid on soodsad, siis ei peaks probleeme nagu olema.
Kui aga on probleemid, siis tuleks selgitada põhjus ja muuta paremaks neid elemente, millede muutmine on signaali püüdjale jõukohane või kui pole jõukohane, siis jääb üle leppida mittekindla vastuvõtuga või sinise unistusega vastuvõtust.

nüüd praktika:

1.Soome VHF signaal jõuab Tallinna nii kuidas juhtub..vahest tuleb suvalisel hetkel..aga üldiselt ikka tundub ,et "peegeldunud signaal"

2.läbi liitmisvõimendi Tallinnas vastuvõtt ei õnnestu.
s.t. UHF ja VHF võimendit koos kasutada ei saa..nii kui UHF võimendust juurde keerad on VHF läinud..(sama kurdavad ka soomes)
s.t. kasutada tuleb VHF jaoks eraldi võimendit..

elit kirjutas:...
- saatja antenni otsenähtavus vastuvõtukohas
...

Võibolla ma panen nüüd totaalselt puusse aga kas see siis polegi põhimõtteliselt sama, mis raadiohorisont?

peeter3000 kirjutas:nüüd praktika:

1.Soome VHF signaal jõuab Tallinna nii kuidas juhtub..vahest tuleb suvalisel hetkel..aga üldiselt ikka tundub ,et "peegeldunud signaal"

2.läbi liitmisvõimendi Tallinnas vastuvõtt ei õnnestu.
s.t. UHF ja VHF võimendit koos kasutada ei saa..nii kui UHF võimendust juurde keerad on VHF läinud..(sama kurdavad ka soomes)
s.t. kasutada tuleb VHF jaoks eraldi võimendit..

Oletan, et Sa teed kõik absoluutselt perfektselt. Samas, see mitu korda aastas Sa pildi ette saad ei olene mitte asjaolust, kui vinge antenniehitaja Sa oled, vaid sellest, mitu korda aastas superlevi Sind ennastki üllatab.

Kui nüüd ikkagi mõtet edasi arendada...
Ma ise keskenduksin ainult sellele muxile, kus Yle HD vabalt jookseb. Ülejäänute jaoks on kaarti vaja ja seda pole nii ebakindla tulemuse jaoks küll mõtet riiulile tolmu kogumiseks hankida. Laiaribaline antenn ja -võimendi on muidu ka saatanast, aga siin ei tohi samas vinti üle keerata.

elit kirjutas:Minu arvates on raadiohorisont puhtteoreetiline ja elukauge mõiste ... saatja antenni otsenähtavus vastuvõtukohas ... signaali püüdja taibukus.

Kui taibukas peaks olema, et Pirita rannast kasvõi binokliga Espoo masti näha? Raadiohorisont on konkreetse sisuga tehniline mõiste.