Digi-tv.ee

Saatevõrgust eemaldati liberaalne Moskva raadiokanal

Moskvas asuv liberaalne raadiojaam Eho Moskvõ on ringhäälinguvõrgust eemaldatud. ütles teisipäeval sotsiaalmeedias kanali direktor Aleksei Venediktov.
Reutersi andmetel on Eho Moskvõ ja administratsioonikriitilise Dožd-TV veebilehed osaliselt maas olnud pärast seda, kui Venemaa prokurörid nõudsid juurdepääsu piiramist.

Ilmnesid kaadrid hävitatud elumajadest, mida pealtnägijate sõnul pommitati Ukrainas Kiievi oblastis Borodjanka linnas.

BBC on kindel kaadrite õigsuses .

Ühes klipis on kuulda meest ütlemas, et tsiviilisikuid pommitatakse: "Siin pole vägesid, on vaid tavalised Borodjanka elanikud – vanaemad, vanaisad, lapsed. Inimesed varjuvad keldritesse. Inimesed, te peate nägema, mis siin toimub."

Teises videos, kus taamal on näha laste mänguväljakut, räägib pealtnägija, et lennukist visati alla kolm kuni neli pommi. Samuti on tema sõnul majadest endiselt kuulda oigamist.

Venemaa kasutab kassettlahingumoona/kobarlahingumoona

Norra luureteenistus (E-teenistus) kinnitab Aftenpostenile, et Venemaa kasutab Ukraina-vastases sõjas kassettlahingumoona.

- Vene väed kasutavad Ukrainas kassettlahingumoona. Viimased 72 tundi on ilmselt olnud kassettlahingumoona kasutamise kasv Venemaa poolelt, kirjutab ajalehele E-tenesta.

Kassettlahingumoon on väikeste plahvatusohtlike pommide kogum, mis visatakse üle suure ala. Kui kõik korraga ei plahvata, võivad nad pärast sõja lõppu aastaid uinuda.

2008. aastal kirjutas üle 100 riigi alla kobarlahingumoona kasutamise, ladustamise ja tootmise keelustamise konventsioonile. Venemaa ja Ukraina pole sellele alla kirjutanud.

Venemaa: Ukrainas hukkus 498 Vene sõdurit

Venemaa avaldas esimest korda arvud selle kohta, kui palju sõdureid riik on kaotanud seoses sissetungiga Ukrainasse. Väidetavalt on elu kaotanud 498 Vene sõdurit, teatab Venemaa kaitseministeerium.

Lisaks on Ukraina sissetungi käigus seni viga saanud 1597 Vene sõdurit.
Samuti väidab Venemaa kaitseministeerium, et hukkunud on üle 2870 Ukraina sõduri ja "natsionalisti" ning umbes 3700 sai vigastada. Sõltumatud allikad ei ole neid arve kontrollinud.

Reutersi teatel teatavad sellest Venemaa uudisteagentuurid Interfax ja RIA Novosti.

Ukraina: Seni on hukkunud üle 7000 Vene sõduri

Ukraina võimude teatel on Venemaa sissetungi järel toimunud lahingutes hukkunud seni üle 7000 Vene sõduri, vahendab Reuters Ukraina presidendi nõunikule Mykhailo Podoljakile viidates.
Venemaa kaitseministeerium teatas varem kolmapäeval, et praeguseks on hukkunud 498 Vene sõdurit.
Sõltumatute allikate poolt pole seni kinnitatud ühtegi arvu.
Lisaks on Ukraina Podoljaki sõnul vangi võtnud mitusada sõdurit, sealhulgas kõrgemaid ohvitsere.

TASS: Ukraina delegatsiooni oodatakse neljapäeval kõnelustele

Venemaa riiklik uudisteagentuur TASS teatab, et Ukraina delegatsiooni oodatakse neljapäeval järgmisele läbirääkimiste voorule Valgevene piirile, vahendab Reuters.

TASS tsiteerib Vladimir Medinskit, kes juhib kõneluste ajal Venemaa delegatsiooni.

Samal ajal teatavad Kiievi võimud, et nad on teel kõnelustele, edastab AFP.

CNN teatas täna, et kõnelused jätkuvad täna õhtul. Seda kinnitas CNN-ile Ukraina presidendi Volodymyr Zelenskyi pressiesindaja.

Ukraina läbirääkijad lahkuvad Valgevenesse, väidab Venemaa

Venemaa ametnikud väidavad, et Ukraina läbirääkijad jõuavad neljapäeva hommikul Poola-Valgevene piirile järgmiseks rahukõneluste vooruks, kus arutatakse relvarahu.

Moskva pealäbirääkija Vladimir Medinski ütles Vene meediale, et Ukraina delegatsioon on pealinnast Kiievist lahkunud ja et Vene väed tagavad delegaatidele turvakoridori.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles varem kolmapäeval, et Moskva on jätkuvalt pühendunud Ukraina "demilitariseerimisele" ja lisas, et peaks olema nimekiri konkreetsetest relvadest, mida ei saa kunagi Ukraina territooriumile paigutada.

Kuid ta ütles, et Vladimir Putini režiim tunnustas Ukraina rahva õigust valida endale liider ja Venemaa aktsepteerib Volodõmõr Zelenskit seadusliku presidendina.

Venemaa rahuläbirääkijad ootavad Ukraina esindajate saabumist Valgevenesse uueks läbirääkimiste vooruks homme, neljapäeval. Ukraina presidendi nõuniku Mykhailo Podoljaki sõnul pole kõneluste täpset aega veel otsustatud, edastab Reuters.

Ukraina president Zelenski on varem kutsunud Venemaad lõpetama pommitamine, kui läbirääkimised edenevad.

ÜRO mõistab hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse

ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni, millega mõistetakse hukka ja nõutakse Venemaa invasiooni peatamist Ukrainasse, edastab AFP.

Resolutsiooni võttis vastu 141 liikmesriiki 193-st. 5 riiki hääletas vastu, 35 riiki jäi erapooletuks ja 12 riiki ei hääletanud.

Vastu hääletasid Venemaa, Valgevene, Põhja-Korea, Süüria ja Eritrea. Venemaa suursaadik ÜROs ütles kõnetoolist, et see resolutsioon muudab sõja hullemaks ja lääneriikidele avaldatakse ülemäärast survet poolthääletamiseks.

Eelmisel reedel kasutas Venemaa oma vetoõigust, et blokeerida resolutsiooni hääletus.

Peaassambleesse kuuluvad kõik ÜRO liikmesriigid.

BBC teatas, et käivitas Ukrainas uue lühilaineraadio teenuse, et tagada oma uudiste edastuse vastupidavus Ukrainas ja Venemaal.
Sellega teeb BBC iga päev kättesaadavaks kokku neli tundi World Service'i ingliskeelseid uudiseid ning need jõuavad kuulajateni Ukrainas ja osades Venemaa linnades.

Venemaa naftakompanii nõuab sõja lõpetamist

Venemaa naftafirma Lukoil kutsub üles lõpetama sõda Ukrainas, edastab uudisteagentuur AFP. Lukoil on Venemaa suurim eraomanduses olev ettevõte ja suuruselt teine ​​naftaettevõte maailmas. Nad on esimeste seas, kes võtavad sõna Venemaa sissetungi vastu Ukrainasse.

Ettevõte teatab juhatuse avalduses, et nad toetavad "relvakonflikti viivitamatut lõpetamist ja toetavad täielikult seda lahendust läbirääkimisprotsesside ja diplomaatiliste vahenditega".

Uppunud Eesti laeva kuus meeskonnaliiget päästeti veest

Ukraina päästeteenistus on päästnud Eesti laeva kuus meeskonnaliiget, vahendas Reuters.
Kaubalaev Helt uppus täna varem Ukraina ranniku lähedal pärast plahvatust Odessa sadama lähedal. Teatati, et kaks meeskonnaliiget olid päästeparvel ja veel neli jäid teadmata kadunuks.
Kuus külmast veest päästetud inimest viidi haiglasse, ütles Ukraina veeteede ameti asedirektor Victor Võšniov.

Zelensky ütleb NATO-le: saatke meile lennukeid

Ukraina president Zelenski andis pressikonverentsi, kus ta pöördus lääne poole palvega saata talle sõjalennukeid.
"Kui teil pole õigust taevast sulgeda [Ukraina kohal lennukeelutsoon jõustada], siis andke mulle lennukid," ütles ta.
"Kui meid enam ei ole, siis jumal hoidku, järgmiseks on Läti, Leedu, Eesti."

Need Baltikumi riigid on osa NATO kaitseliidust, mis tähendab, et kui Venemaa sinna tungiks, oleks ta sõjas kõigi liikmetega.

Moldova taotles EL-iga ühinemist

Peaminister Maia Sandu ütles, et Moldova on ka ametlikult EL-i liikmeks astumise avalduse esitanud.
- Me tahame elada rahus, demokraatias ja vabaduses, ütles Sandu ajakirjandusele.

Moldova asub Ukrainast edelas. Gruusia esitas täna ka liikmeks astumise avalduse. Ukraina taotles esmaspäeval.

Euroopa, Kanada ja USA sulgesid Vene lennufirmadele oma õhuruumi. Nüüd teatasid ka Eestis toimetavad suuremad laevafirmad, et liituvad boikotiga ning piiravad Vene ja Valgevene kaupade liikumist.

Alates 1. märtist ei võta Tallink Venemaal ja Valgevenes registreeritud veokeid pardale, kinnitas täna Ärilehele Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link.

Eckerö Line tegevjuht Taro Keronen lausus samuti, et arvestades Ukraina sõjakriisi, ei luba nad Vene ja Valgevene numbrimärkidega või nende riikide firmadel enam Eckeröga kaupa vedada.

USA: Venemaa on lasknud 480 raketti

USA ametniku sõnul on Venemaa lasknud Ukrainale alates invasiooni algusest üle 480 raketi.

Rohkem kui 230 neist on tulistatud Ukraina piirides. 160 on Venemaalt, 70 Valgevenest ja alla 10 Musta mere äärde, väidab USA.

NATO ei kaalu lennukeelutsooni loomist, et tõrjuda Venemaa agressiooni Ukrainas, ütles USA suursaadik blokis.

Julianne Smith ütles BBC Newsile rääkides: "Me ei usu praegu, et NATO peab selles konfliktis osalema.

"[Me anname] tohutul hulgal nii surmavat abi kui ka humanitaarabi."

NATO on silmitsi üleskutsega kehtestada lennukeelutsoon, et takistada Venemaad oma lennukite kasutamist oma vägede toetamiseks kohapeal, kuid paljud on väljendanud muret, et see samm võib konflikti eskaleeruda.

Smith kordas, et NATO ei ole valmis tegema järeleandmisi oma poliitikas, mille kohaselt on Euroopa tulevastele liikmetele "avatud uks".

"See küsimus lasub kandidaatriikidel... ja NATO liitlastel. Venemaal ei ole selles osas vetoõigust," ütles ta.

"Alustame vestlusi pikemaajaliste kehahoiakumuutuste üle, mida allianss võib vajada järgmistel nädalatel ja kuudel.

"NAto teeb vastupidist sellele, mida Venemaa tahab."

Ta kritiseeris ka Venemaa otsust panna oma tuumajõud kõrgendatud valmisolekusse.

"Meile ei meeldi, et Venemaa räägib mingisugusest eskaleerumisest... kuna see on seotud nende tuumapositsiooniga," ütles ta.

"Leiame, et see retoorika on äärmiselt ohtlik ja see suurendab valearvestuse ohtu. Oleme praegu huvitatud sellest, et Venemaa lahkuks Ukrainast, kutsuks üles relvarahu ja deeskaleeriks seda olukorda."

Venemaale või Venemaa kodanikele kuuluvat Ukrainas asuvat vara või kinnisvara saab nüüd seaduslikult arestida.

Seda sammu toetas neljapäeval Ukraina parlament.

Kiievi valitsus saab nüüd esitada konfiskeerimisnimekirjad Ukraina Julgeoleku- ja Kaitsenõukogule, kes peab seejärel andma oma nõusoleku nende riigi omandisse üleminekuks.

Venemaa blokeerib juurdepääsu Facebookile riigi piirides, teatab AFP.

Kuna Venemaa võimud usuvad, et juurdepääs Venemaa meediale platvormil on piiratud.
Roskomnadzori sõnul põhineb otsus 26 juhtumil, mille puhul Facebook on Venemaa meediat "diskrimineerinud"

Venemaa rikkaimad inimesed üritavad varjata oma jahte ja lennukeid, samal ajal kui lääneriigid suurendavad jõupingutusi nende hõivamiseks.

Prantsuse võimud on viimastel päevadel arestinud mitu sanktsioonide nimekirjas olevat venelastele kuuluvat laeva, vahendab Wall Street Journal.

Üks alustest on 280 jala pikkune Amore Vero, mis kuulub naftafirma Rosneft tegevjuhile Igor Sechinile. Ta on Venemaa presidendi Vladimir Putini lähedane kaaslane. Prantsuse ametivõimud üllatasid laeva meeskonda, kui see valmistus lahkuma lõunapoolsest sadamast.

Luksemburgis asuv Letterone investeerimisfond külmutas Mihhail Fridmani osaluse ja peatas talle maksed ning blokeeris tema kontakti fondi töötajatega. Fridman on Alfa kontserni üks peamisi aktsionäre.

Oligarhilise vara jaht ei lähe mööda ka Soome puhkajatest, sest reisibüroo Tui suurim aktsionär on Aleksei Mordašov. Euroopa Liit (EL) on ta kandnud oma sanktsioonide nimekirja, mille tulemusena astus Mordašov Tui juhatusest tagasi.

Vene eliidi fondide päritolu on sageli ebaselge. Nüüd pakuvad oligarhide ja teiste Putini järgijate villad, jahid ja muu vara üle maailma Lääne võimudele rohkem huvi kui kunagi varem.

USA justiitsministeerium on liitunud jahtijate ridadega, luues eriüksuse sanktsioonide nimekirjas olevate isikute vara otsimiseks.