Digi-tv.ee

raivo kirjutas: Mis puudutab krüpteerimist, jah, lasin puusalt ja eksisin ning järgi kontrollides Wikis, siis see ei pea tõesti paika. Seega, Sinul õigus. Kõik ülejäänu mis kirjutasin, selle juurde jään ja jään oma öeldule kindlaks. Digitaliseerimine ainult selle eesmärgiga, et rohkem jaamu, odvam edastada ja sundida jälle kord inimesi kõike oma tehnikat vahetama ei ole õige. FM-l ei ole mitte midagi viga ja kellele ei meeldi, neil on alternatiive nii autos, kui kodus ikka hulgi. Noorem generatsioon on sellel teemal ikka väga osav ja vanem pigem sõidab nagu Norras vaikuses.
Autos olev netiraadio tuleb Scott ikka üle mobla interneti. Kas väidad, et inimesed sõidav nüüdsel ajal autos ilma nutitelefonita? Ilma nutitelefoni internetita? Mobla interneti pakett 500mb? ........... ???

Ma ütleks selle peale, et ega innovatsioon on pole kohustuslik, kui Sa tunned, et FM on Sulle piisav, siis keegi ei keela sealt raadiojaamu edasi kuulata. Minu jaoks kõlab see sarnase jutuna, mida levitavad 60+ mehed Lääne-Euroopas ja USAs, et ei tohi kinni panna kesk- ja pikalainesaatjaid, sest sellel on oma väärtus, ikka nii tore on läbi sahinate ja feedingute raadiot kuulata. Digitaliseerimise kõige esimene eesmärk on tegelikult hoopis see, et kõik jaamad saavad levida võrdselt üle Eesti. Kuulaja poolt vaadates, Sa saad oma lemmikjaama kuulata üle riigi ükskõik millises punktis. See lõpetab ka sellise jaburduse, nagu juhtus eelmisel konkursil, et Viljandis anti välja sagedus rokk-muusikat edastavale jaamale, mida eksisteeris Eestis tol hetkel ainult üks. Näiteks Saksamaal on käes ajalooline hetk, kus esimest korda ajaloos saavad eraraadiojaamad levida üleriigiliselt tänu DAB-le, seni olid kõik piiratud liidumaa piiridega. Eestis on sama situatsioon, kaob tehniline barjäär, kõik saavad võrdsed võimalused levimiseks ning võidab see, kes teeb kuulajale parimat programmi.

Teine asi on suurem valik. Tele maailmas juhtus see 20 aastat tagasi, kui tekkisid esimesed teemakanalid. Enne seda nägi enamus eestimaalaseid ainult 3 eestikeelset kanalit, täna on neid 25+, kuidas see maailma on halvemaks teinud? Minu kui Kanal 2 juhi ja ühe omaniku vaates on muidugi halb, et seoses teleturu killustusmisega on K2 vaadatavus kukkunud kordades, aga seetõttu on Duo Media portfellis täna Eestis 16 telekanalit, millega kaetakse erinevaid huvisid. Kes ei viitsi oodata krimisarja nn. rosoljekanalist Kanal 2 õhtul kell 23, võib kohe keerata Duo 3 peale ning vaadata krimisarju 24/7. Miks peaks raadio teistmoodi olema, täna on selleks ainult tehniline piirang, kuna FM sagedusi pole. Lääne-Euroopas on see juba ammu juhtunud. Sa ei pea 90-date disko jaoks ootama reede või laupäeva õhtut, et kuulda Märksi Retrodiskot Retro FMst või Öödiskot Raadio Duost, kui saad panna käima Duo Dance, mis edastab seda tüüpi sisu 247 jne. Ma ei hakka siinkohal rääkima audiovisuaal mitte-lineaarteenustest, see on täiesti eraldi vestlus.

Neid faktoreid on veel, energiasääst võrreldes FMga ja striiminguga. DAB+ energisääst on kuni 10 korda väiksem võrreldes samaväärse leviga puhul FMs. Striimingust rääkimata, mille CO2 jalajälg on jõhker. Mulle meeldis väga Maalehes ilmunud Eesti teadlase tähelepanek:

Juhtusin Berliinis nägema pilti, kus Bundestagi trepil istus viis-kuus kliimastreikijat, kõigil nina mobiiltelefonis. Summa summarum genereerib internet kaks korda rohkem süsihappegaasi kui lennundus kokku. Digimaailm vastutab 4% inimkonna heitmete eest, kogu toodetud elektrist võtab nett lausa viiendiku. Keskmine meilivahetus inimese kohta produtseerib aastas 136 kg süsihappegaasi. See on sama, kui sõita vanema bensiiniautoga 1000 km.
Palju hullem on videostriiminguga, mille alla käib ka teleri vaatamine kaabelvõrgus – inimese aastane süsinikuheide vastab lennureisile ümber maakera. Siit ettepanek noorele kliimaaktivistile: esimese proovikivina võiks üritada oma klassikaaslasi panna Instagramist, Netflixist, YouTube’ist ja muudest striimiprogrammidest loobuma. Kui see õnnestub, võib kätt proovida ka suure maailma kallal.

Ja siis see üle mobiili kuulamine. Nii kaua kui see ei käi ühe nupuvajutusega autoekraanil, millel on kirjutatud "Raadio" pole mõtet sellel teemal rääkida. Kogu see Carplay ja Android auto on ülimalt ebamugav ning kulu kuulajale, mis tähendab, et raadio pole enam tasuta. Raadio üks peamisi võlusid ongi see, et see on kuulajale tasuta. Niikaua kui ma pean möllama miljoni äpiga, et saada kätte kõik Eestis levivad raadiojaamad jääb see piiratud nišitooteks. Raadiomaailm ja autod teevad selles osas esimesi samme, Euroopas on selleks Radioplayer, millega Eesti loodetavasti liitub peagi, kus tekib võimalus, et osades autodes tekib see, er Raadio nupu all on kõik Eestis olevad jaamad, olenemata, ka jaam levib FMs, DABs või internetis. Kusjuures, ka sellel juhul eelistatakse kõigepealt DAB-i, siis FMi ja alles viimasena striimingut. Põhjused samad, CO2 jalajälg ning striiming on väga kallis. Aga need on alles esimesed sammud, sest see puudutab Radioplayeri puhul ainult VW gruppi, BMWd, Polestari ja Renault-i.

Ega ei saa väita, et kui sa striimingut ei kasutaks, siis oleks CO2 jalajälg kuidagi väiksem. IT infrastruktuur tiksub ikka edasi ja tarbib energiat.
Umbes nagu teedega, kui need on valmis ehitatud, siis kuni remondini on kulud samasugused, sõltumata kui palju seal autosid parasjagu sõidab.

Infra tiksub ja võtab voolu, aga kui tuhanded ühenduvad läbi neti selle infra külge, tõuseb kõigepealt serveri voolutarve ja teiseks suureneb tarbimine igas aktiivsõlmes, mis neid igaühele personaalseid, kuid sama sisuga striime vahendab. Kokku teeb see arvestatava energiahulga.

Kui oleks/tuleks näiteks 4G (või 5G) broadcast, siis oleks otsekuulamisel kõigi jaoks üks striim.

Scottiga absoluutselt nõus, aga 5G Broadcast on täna veel märg unenägu. Testitakse, proovitakse, aga standardit pole. Sellega läheb veel vähemalt 10 aastat, enne kui see asi kuhugi jõudma hakkab.
Striimimguga on ka see probleem, kui kõik striimima hakkavad, siis lähevad võrgud väga kiirelt umbe, see on Lääne-Euroopas juba täna reaalsus.

roska kirjutas: Neid faktoreid on veel, energiasääst võrreldes FMga ja striiminguga. DAB+ energisääst on kuni 10 korda väiksem võrreldes samaväärse leviga puhul FMs. Striimingust rääkimata, mille CO2 jalajälg on jõhker. ...

Digiraadio on lihtsalt üks järjekordne CO2 tootja.
Olgu need alternatiivid pealegi eilne päev, mis kunagi isegi olid innovatsioon, siis iga uus selline innovatsioon on järejekordne elektritarbija, millel on mingi CO2 jalajälg, mis lisandub paljude omasuguste jadasse, mida samas rohepöördega üritatatkse puhtaks pesta.

Nagu väidetav puude istutamine kusagil "antarktikas", mis nullivat ära siinse kliimasaastamise.
Mingi uuring väidab, et inimeste toodetud CO2 vastu ei aitaks ka kogu Maa katmine metsaga

Sama naljakas on väide, et digiraadio annab juurde valikut, nagu keegi suudaks nende tuhandete edastajate (Raadio-SAT+TV-Internetistriimid) seast midagi valida. Kõik aga tarbivad energiat, ilma mingit sisulist väärtust toomata.

Ma nende kümnete duo kanalite osas vaidlen vastu et need ketravad aastaid samu saateid-seriaale, milledel pole algust ega lõppu, ainult kaootiline segapuder. Näpuotsaga siit ja sealt hooajast, tervikuna ei suudeta ühtegi seriaali hooaegu edastada.

fm on suure CO tootja. Kuna DAB+ on ūks saatja ja 14 jaama. Aga fm saatja peal vaid üks jaam.

Mingid "rohelised" olete peast we? CO2 on looduse loomulik osa, taimedele eluliselt vajalik toitaine. Taimed lõpetavad kasvamise kui atmosfääris langeb CO2 tase alla 200ppm, hetkel on see nõks alla 418ppm (juunis oli see 423ppm Mauna-Loa mõõtejaama andmetel). Enamikule taimedele mida me söögiks kasvatame, on optimaalne tase 1000-1200ppm, et saagikust parandada, kasutatakse kasvuhoonetes CO2 taseme tõstmist tööstuliku CO2 suunamisega taimede õhustikku (balloonidest). Selliselt saavutatakse keskmisel tase umbes 800ppm'i.
Seda teades nüüd vaadata eelnenud rohemöga on vastik. Seltsimehed, kordan teile - VASTIK. Vastikum kui selle DABi helikvaliteet. https://www.gov.mb.ca/agriculture/crops ... ement.html

Tekkis veider mõte, et äkki peaks veel enne käibemaksu tõusu tiba uuema raadio ostma, silma jäi Denon RCD-M41DAB, aga....
Kui ma nüüd mitte valesti ei vaadanud, on selle riista antennipesa kõrvale kirjutatud 50 oomi. Aga siiani kasutan FM-antenni ja kaablit 75 oomi. Kas pean välja vahetama?

Antenn on ju ka sul 75oomi, kaabli vahetusest ei piisa.
Üleminekud peaks ka olemas olema. Neid võid proovida.
Aga tegelikult on vahe nii väike et võid küll 75oomise antenni ja kaabli sinna raadio taha ühendada.

margusten kirjutas:Antenn on ju ka sul 75oomi, kaabli vahetusest ei piisa.

On jah 75, aga https://www.projectntraining.com/produc ... er_antenna õpetab, et on võimalik ka muutus. Vist on lihtsam uus raadio ostmata jätta.

See ju FM antenn.
Sul on ikka DAB antenni vaja.
Tegelikult seal suurt vahet pole kas 50oomi või 75.
Aga antennides on suur sageduse vahe ja DAB signaal on ikka nõrgem.

margusten kirjutas:See ju FM antenn.
Sul on ikka DAB antenni vaja.

Nõus, praegu olen veel DABi levist väljas, vähemalt esmakatsetuste põhjal (antenniks oli ilmselt tiba kehva teleka lairiba, VHF-UHF, spetsiaalne DAB-antenn ootab ostmist, äkki ei tulegi seda vaja, katsetused ju veel pooleli). Aga FM-signaal on ka napp, seetõttu muretsen oomide sobimise pärast. Tõsi, arvutivõrgu koaksiaalkaablite ajal eelmisel sajandil oli küll 75-oomiseid juppe kasutusel, repiiterist teiseni. Arvutist teise-kolmandani kasutasime ikka 50-oomised kaableid ja oluline oli ka otsa termineerimine.

osta omale raadio mis mängib DAB+ FM ja interneti raadiod

Teoreetiliselt on 50 oomi parem aga vahe on imeväike.
Siin FM signaal tugev, tuleb ka traadijupiga.
DAB signaal nõrk, ei taha eriti tulla.
Arvan et siis sul DAB ei tulegi ja niisama pole mõtet osta.

Huvitav, et raadiovastuvõtja on 50 oomise pesaga. Kõik laiatarbe DAB- ja FM-raadiod on 75 oomi ja saateaparatuur on 50 oomi. Raadioamatööridele meeldib ka miskipärast mõlemat pidi 50 oomi.

Teleka lairiba logoantenn sobib sagedusriba mõttes, aga üldine võimendus on kehv, sest antenn pole mõeldud kaugvastuvõtuks. Mulk2 müüs siin suvel VHF-telekaantenni, mis selliseks proovimiseks on hea.