Digi-tv.ee

p2ep kirjutas: Huvitav, miks peab test olema scramblitud

Et saaks salajast valitsuse infot edastada testide nimeall.

Kas on plaanis katsetuste käigus ka realistlikuma ~30+ Mbit/s muxi suuruseni jõuda või jätkub samasugune ressursi alakasutamine nagu praeguse DVB-T puhul?

Sgrafito kirjutas:Kas on plaanis katsetuste käigus ka realistlikuma ~30+ Mbit/s muxi suuruseni jõuda või jätkub samasugune ressursi alakasutamine nagu praeguse DVB-T puhul?

Huvitav, kuidas see "ressursi alakasutamine" a la Sgrafito praegu välja näeb???
Kui mitu äärmise piirini p.....s (et mitte halvemini väljenduda) kvaliteediga kanalit tuleks siis Sgrafito meelest ühte suumi MUXi sisse toppida, et "ressursid oleks kasutatud, mitte alakasutatud"?

...

kaido kirjutas:Eriti suur raiskamine 1. multipleksi puhul.
Mis teha, kui ei taheta suuremaid võimsusi kasutada või maste juurde ehitada.

Kulla kaido, ehk seletad oma väite eesti keeles rohkem lahti?
Siis saaks mina ka aru, millest jutt käib ja võibolla oleks mul isegi midagi asja kohta arvata?

Ei ole vaja kohe paukkuma hakata esimese hooga eksole, olen ma mingil hetkel maininud, et muksis liigavähe kanaleid? ... milline oli minu küsimus? loeks läbi saaks aru.
DVB-T puhul on maksimaalne muksi maht 31,66 Mbit/s ja DVB-T2 puhul 50,34 Mbit/s palju aga on kasutuses meil?
Jah saan aru, et mahu kasvatamiseks peab olema kas rohkem maste või rohkem võimsust, et täita kogu territooriumi katmis nõuet. Et võimsust suurendada ei lubata jääb järgi variant suurendada mastide arvu mitte kompenseerida seda kasuliku mahu arvelt veakorrektsiooniga.

edit: eelnevaga ei tahtnud ma öelda, et mukside mahud peaksidki sellised olema ... aga mingi mõistlik kasutuseffektiivsus (DVB-T 15-18 Mbit/s ja DVB-T2 30-35 Mbit/s) võiks siiski seaduses kirjas olla, mitte nagu praegu.
Lisaks kommentarile, et kuipalju ma arvan et neid kanaleid siis peaks olema? Sugugi mitte rohkem kui praegu ...

Sgrafito kirjutas: ...DVB-T puhul on kasimaalne (ilmselt siiski maksimaalne?) muks maht 31,66 Mbit/s ja DVB-T2 puhul 50,34 Mbit/s palju aga on kasutuses meil?...

Siin jõuame nüüd küsimuseni, millise modulatsioonimeetodi jaoks on need ideaalnumbrid toodud?
MUX1 puhul tõmmati algne 64QAM allapoole 16QAM peale just selle eesmärgiga, et saada signaali vastuvõtu võimalust ka kusagil pärapõrgus.

Kas see on antud kontekstis tähtis millise meetodiga ... loomulikult kõige miteveakindlamaga ... siililegi selge.
Minu loogikakohaselt lihtsalt on veakindlamate kodeeringute kasutamine, saavutamaks minimaalse investeeringuga maksimaalne katteala, saades antud ressursi maksimumist kõigest ~30% effektiivsus selle avaliku ressursi raiskamine.

Kena,
anname siis Starmanile kätte DVB-T2 koos kõige keerukama modulatsiooniga (et ikka avalikku ressurssi põhjalikult ära kasutada...)

Etteaimatav tulemus on, et mingitest terrestrial HD kanalitest ei räägi keegi iialgi mitte mingil moel (nu kuulge, see on ju niiiiiii kallissss...),
aga Starman topib senise 12 kanali asemel 24 peaaegu stoppkaadriga pildiga kanalit ühte DVB-T2 MUXi.
Ja Starmanile nutzu tuleb -mis ongi asja tegelik eesmärk smile247 smile278 smile306

...

Huvitav on see, et need, kes asjaga seotud pole on alati kõige targemad ning arvatakse, et Leviras töötavad mingid idioodid. Olles kunagi töötanud ettevõtte, võin Teile öelda, et Leviras kaalutakse äriplaani tehes kõiki võimalikke variante ja otsitakse kõige parem lahendus, mis rahaliselt on tasuv ja kvaliteet veel normaalne. Ära ei tasu unustada, et Levira on siiski kasumit teeniv ettevõte ning Eestis on liiga vähe inimesi, et normaalse tasuvusega äri teha.

Kui muudetaks modulatsiooni, siis jääb kanalite arv väiksemaks, kas see paneks siis inimesi rohkem ostma, ma arvan, et mitte. Olgu, jätame sama arvu kanaleid, muudame modulatsiooni teistpidi, vähendame leviala oluliselt väiksemaks, siis pole paljudel enam võimalikki teenust tarbida, isegi kui tahaks. Võimsuseid suurendada ei saa, TJA on koordineerinud nad nii väikse võmsusega. Nii, ehitame maste juurde, kas olete valmis maksma kaks korda rohkem antud teenuse eest, kui täna, nähes samu programme 0,5 Mbps kõrgema video bitratega? Alati on võimalik vinguda, kuid kui asjasse süveneda, pole kõik nii lihtne, must ja valge.

...

Tere Roska, tean väga hästi, et sa omal ajal antud ettevõttes töötasid, samamoodi olin ise teiseltpoolt omal ajal suhteliselt lähedal seadmete testimisele ja ka teenuslepingu sõlmimisel, usun et olen hetkeks oma identiteedi Sulle ka paljastanud
Ma ei ole ka mitte hetkegi vaidlustanud et Levira ei oleks kasumile orienteeritud ettevõte, kurb on lihtsalt see, et aastaid tagasi ei õnnestunud ei seaduse ega teenuslepingu tasemel ära defineerida mis peab olema teenuse kvaliteet lõpptarbijale ning et seaduses on antud vabad käed kasutatavale kodeeringule.

Vaata roska ,
tunneme teineteist ju ammusest ajast ja muidugi ma ise ei oska öelda, kas ma tean asjast midagi või mitte.
Minu seisukoht on selline, et ka Eesti televaatajad on väärt terrestriali kaudu levitatavat HD pilti nägema.
DVB-T2 võiks anda variandi...

Ilus on see fakt, et ühte tantsu-ja laulupidu näidati isegi Eesti DVB-T kaudu täiesti HD pildiga - selleks et tõestada otsustajatele, et mõningad kallid ostud olid asja väärt...

Tõestus sai tehtud, ERR ostetud HD buss (või järelkäru või...) teenib rahulikult igal pool väljamaal oma raha edasi, aga eesti televaatajale mingist HD-st ei kipu keegi enam rääkima.

Vaat niisugune on reaalne elu (Sulle roska teadmiseks, et ma olen nüüd selles firmas tööl, mis kunagi selle HD bussi vms ERR-le müüs...)

See, et miks võimsused on nii väiksed, on küsimus TJA-le. Levira oleks tahtnud nii mõnelgi juhul võimsuseid tõsta, kuid TJA ei andnud luba, eriti puudutas see Mux 1-te.

Mis puudutab HDd, siis ma ei eita absoluutselt, et oleks aeg HD ka õhku lasta. Nüüd tekib kohe raha küsimus jälle. Kas tänaste pakutavate programmidega on HD-le piisavalt tarbijaid. Momendil ei ole saadaval ühtegi lokaliseeritud kanalit, kohalikud kanalid ei kavatse enne 2015 midagi HDs edastama hakata. History, NatGeo, iConcerts jne. HDs ei ole piisavalt atraktiivsed, et sellega äri teha, tänases olukorras on HD nišitoode ja DTTs selgelt liiga kallis ettevõtmine. Kui kevadel peaks lokaliseeritud kanalite osas midagi lõpuks toimuma hakkama, siis tasub see teema uuesti ülesse võtta.