Digi-tv.ee

Midagi on nüüd siin ikka sassis nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul...
Sa väidad, et inimene peaks maksma ise kõik riigimaksud. Okei, aga sel juhul peab ka pangakontole laekuma brutopalk, mis Sinu näites on siis tegelikult 1209,60. Siit ma maksan ära kõik maksud ja mulle jääb puhtalt kätte need hädised 707,11. Sellest Sinu 900,- "brutopalgast" on ju enamus makse juba maha kooritud...

Zuumbox, sa ikka tead, mida "brutopalk" täna tähendab? See tähendab summat, mille pealt tuleb LISAKS maksta sotsmaks, pensionikindlustus ja töötuskindlustus (viimasest kahest küll ainult osa). See oligi minu jutu peamine point, et sotsmaksu "tööandja maksuks" nimetamine on pettus. See paraku ei muuda tõsiasja, et brutopalk täna kehtivate seaduste ja mõistete tähenduses on see number, millest arvatakse maha tulumaks, töötuskindlustus ja pension ja millele arvatakse JUURDE sotsmaks, töötuskindlustus ja pension. See brutopalk on see, millest räägivad igasugused statistilised andmed ja muide ka see number, milles peavad olema sõlmitud palgalepped (netopalga lepe pole seaduslik).

Samamoodi nagu ei võrdu brutopalk netopalgaga, ei võrdu ta ka palgakuluga. See ongi see pettus, et inimesed mõtlevad, et "ah mis see sotsmaks mind huvitab, seda peab ju maksma tööandja, minu palk on paberi peal kirjas". Kõik see ei muuda tõsiasja, et kui sa oled inimesega sõlminud töölepingu, kus on kirjas, et töötasu (ehk brutopalk) on 900 EUR, siis on sul selle lepingu täitmiseks vaja pangaarvet luhvtitada 1210 euro võrra.

Martini kirjutas:Zuumbox, sa ikka tead, mida "brutopalk" täna tähendab? See tähendab summat, mille pealt tuleb LISAKS maksta sotsmaks, pensionikindlustus ja töötuskindlustus (viimasest kahest küll ainult osa).

See ei ole brutopalk vaid n.n. palgafond mille sulle tööandja on määranud et ära maksta sotsmaks,pensionikindlustus ja töötukindlustus arvutatakse sinu brutost maha.

Martini
Mulle tundub, et aiast on saanud sujuvalt aiaauk Sinu jutt oli ju hüpoteetilisest olukorrast, kus inimene (mitte tööandaja) maksab ise kõik riigimaksud; mitte praegusest reaalsest olukorrast. Sinu viimane postitus käib aga tänase reaalsuse kohta ja vastab (paraku) tõele...
Aga mida me siin ikka vaidleme. Revolutsiooni sellest kahjuks või õnneks ei sünni

Martini kirjutas: Kõik see ei muuda tõsiasja, et kui sa oled inimesega sõlminud töölepingu, kus on kirjas, et töötasu (ehk brutopalk) on 900 EUR, siis on sul selle lepingu täitmiseks vaja pangaarvet luhvtitada 1210 euro võrra.

Huvitav küll sa sooviks siis et tööline maksaks ka sotsmaksu,lisaks muudele maksetele,pensionikindlustus(kui on),töötukindlustus ma ei räägi teistest eluvaldkondadest tulenevatest makstest huvitav mis talle siis küll veel kätte jääb Ma kardan et jääb miinustesse veel

mustkass kirjutas:

Martini kirjutas: Kõik see ei muuda tõsiasja, et kui sa oled inimesega sõlminud töölepingu, kus on kirjas, et töötasu (ehk brutopalk) on 900 EUR, siis on sul selle lepingu täitmiseks vaja pangaarvet luhvtitada 1210 euro võrra.

Huvitav küll sa sooviks siis et tööline maksaks ka sotsmaksu,lisaks muudele maksetele,pensionikindlustus(kui on),töötukindlustus ma ei räägi teistest eluvaldkondadest tulenevatest makstest huvitav mis talle siis küll veel kätte jääb Ma kardan et jääb miinustesse veel

oi ütleks jälle midagi pahasti aga ei tohi... Rääkimine hõbe, vaikimine kuld

oh kuidas inimesed aru ei saa, selle raha mille maksab tööandja peab tööline teenima tööandjale ja kõik taandub sinna palju tööline tekitab kulu ja tulu. tootes tööandjale 10 000€ tulu on võimalik kah 5 tuhat kulu, tootes 1000 € tulu siis ...

faas kirjutas:oh kuidas inimesed aru ei saa, selle raha mille maksab tööandja peab tööline teenima tööandjale ja kõik taandub sinna palju tööline tekitab kulu ja tulu. tootes tööandjale 10 000€ tulu on võimalik kah 5 tuhat kulu, tootes 1000 € tulu siis ...

Kas nii lihtne ongi?
Huvitav, kuidas kasvõi ehitaja suudab üle lahe sõites oma tööandjale nii palju rohkem tulu tuua, et kaks korda vähema tööhulgaga tuleb kolm korda suurem palk.

Suhteliselt masendav on näha, kuidas inimesed kas ei viitsi lugeda, mida ma kirjutan, või ei suuda lihtsast eesti keelest ja 5. klassi matemaatikast aru saada. Koolis on vaja käia, kallid inimesed, mitte streikida.

See tuletab mulle meelde ühe hiljutise juhtumi elust. Käisin säästumarketis, sest sealt saan ma seda joogivett, mis mulle meeldib, sangaga sixpackides (6x1.5l), nii on seda mõnus tassida. Toppisin kuus pakki kärusse ja suundusin kassasse. Kassiir luges pudeli pealt ribakoodi, sai teada tükihinna ja siis tuli täielik lühis. Tükk aega jõllitas mu veehunnikut kurva näoga, siis võttis taskust mobiiltelefoni ja hakkas sellega midagi sahmerdama. Ma alguses arvasin, et tootega on mingi jama ja kutsutakse osakonnajuhatajat kohale, aga selgus, et asi on palju proosalisem - nimelt pole vist säästuka kassapidajatele kalkulaatorit ette nähtud ja vaene inimene pidi isikliku mobiiltelefoni kalkuga leidma vastuse põletavale küsimusele, et mis kogus ikkagi tuleks kassasse lüüa, kui mul 6 pakki vett on. Mul kohe kangastus sellest pedagoogiline visioon õpetajast, kes klassis lapsi noomib: "kallid lapsed, korrutustabelit peab selleks õppima, et te pärast kooli lõppu säästumarketisse kassapidajana tööle ei peaks minema". Selline interlüüd.

Aga noh, kuna külmetushaigus ei luba õue jalutama minna, käime siis veelkorra üle vaatajaskonna hulgas palju segadust tekitanud lõigu minu postitusest.

Maksudest rääkides. See, et Eestis on sotsmaks "tööandja maks" on lihtne häma ja maksumaksjatele puru silma ajamine. Minu meelest on see nii tehtud lihtsalt selleks, et inimesed ei aduks tegeliku maksukoormuse suurust ning oleks võimalik ajada maksude tõstmise retoorikat. Muide, kõrvalnähtus on see, et meie brutopalgad pole muu euroopaga hästi võrreldavad. Esimene minimaalne samm oleks see, et sotsmaks oleks samamoodi brutopalgast kohustuslikult kinni peetav maks nagu tulumaks. TEGELIKULT oleks palju lahedam see, kui riigimaksusid peaks inimene maksma ise ja korra aastas. Mida see tähendaks? Tänast keskmist palka (900) saava inimese pangakontole laekuks kalendriaasta jooksul 14520 eurot raha. Kui maksupäev kätte jõuab, peaks ta riigile üle kandma 6030 eurot erinevate maksude katteks. Seda maksekorraldust pangas vormistades ilmselt läheks mõneks ajaks isu üle kommentaariumites ruiata teemal, kuidas makse peaks tõstma. Kahe keskmist palka saava liikmega leibkond teeks igal aastal riigile ülekande, mille eest saaks vabalt poest tuttuue väikeauto tuua. 41.5% oma teenitud rahast pead sa riigile loovutama. Muide, suuremapalgalistel on see osa suurem. Kui inimese kuupalk oleks praeguse põhimõtte järgi 3000 eurot bruto, siis saaks riik tema tuludest endale 43.3%.

Analüüsime jutus toodud mõtteterasid.

See, et Eestis on sotsmaks "tööandja maks" on lihtne häma ja maksumaksjatele puru silma ajamine.

Olevikuvorm lubab oletada, et jutt käib sellest, mismoodi asjad täna ja nüüd ehk "praegu" on.

Esimene minimaalne samm oleks see, et sotsmaks oleks samamoodi brutopalgast kohustuslikult kinni peetav maks nagu tulumaks.

Olen nõus, et sõnastus on võibolla liiga lakooniline, aga tingivast kõneviisist ja mingitest planeeritavatest sammudest võib järeldada, et ma proovin teha ettepanekut, et asjad võiks praegusega võrreldes olla teistmoodi. Ettepanek on see, et erinevalt praegusest oleks õiglasem kajastada KÕIKI tööjõumaksusid isikumaksudena, mida peetakse kohustuslikus korras kinni. See tooks iseeneslikult kaasa brutopalga tähenduse muutumise. Niimoodi saaks lihtsalt inimesed paremini aru, kui palju riik nende teenitud rahast endale nõuab.

TEGELIKULT oleks palju lahedam see, kui riigimaksusid peaks inimene maksma ise ja korra aastas.

Jällegi näeb välja, nagu oleks tegemist ettepanekuga olukorra muutmisega võrreldes praegukehtiva skeemiga. Jube kasulik on tähele panna, et ei siin ega kuskil mujal ei tee ma ettepanekut maksude või inimeste netosissetulekute muutmiseks.

Tänast keskmist palka (900) saava inimese pangakontole laekuks kalendriaasta jooksul 14520 eurot raha.

Nii. Mis siin toimub? Esiteks oleme me defineerinud tänases maksusüsteemis mingi virtuaalse isiku, kelle brutopalk on 900 EUR. Selline inimene saab täna pärast seaduses ette nähtub maksude maha arvamist oma pangaarvele 707 EUR raha (lihtsuse mõttes ma komakohti ignoreerin). Selle isiku näitel proovime me ette kujutada eelpool kirjeldatud olukorda, kus
a) oleks kõik tööjõumaksud isiku kanda
b) peaks ta neid ise kord aastas maksma


Tuletan meelde, et isiku netosissetulek ja maksude summad ei muutu. Mis peab juhtuma selleks, et need tingimused oleks täidetud?

1) tööandja kannab inimesele üle 12 x 1210 = 14520 EUR
2) aasta saab läbi ja inimene hakkab maksuametile pappi libistama:
a) 1796 EUR tulumaksu
b) 454 EUR töötuskindlustust
c) 216 EUR pensionikindlustust
d) 3564 EUR sotsmaksu
3) kui ta kõik need nutmaajavad ülekanded on ära teinud, jääb talle "oma" raha alles 8490 EUR. Teeme sellega maagilise jagamistehte 12-ga ja saame teada, et inimese netosissetulek kuu kohta oli 707 EUR.

Uskumatu maagia, eksole, inimese pangaarvel on sendipealt sama palju raha kui praeguse maksuesitluse juures ja riik on kah sendipealt sama palju maksu saanud. Mis on teisiti - inimene on sunnitud tunnetama reaalselt makstavana rahana seda, kui palju ikkagi riik tema töötasust endale võtab. Antud näites 6030 eurot.

Kas te umbes kujutate ette, mis tunne võiks vallata tänast keskmist palka saavat inimest hetkel, kui ta peaks internetipangas kinnitama oma kontolt makse summas 6030 eurot? Mõelge selle tunde peale, soovitav on juurde visualiseerida neid vandesõnu, mida PIN2 sisestamise kõrvale hammaste vahelt välja pressitakse. Ja kui see tunne on hästi meelde jäänud, siis mõelge uuesti selle peale, mis emotsiooni tekitab teis see, kui streigivad inimesed, kelle palka makstakse sellest teietasutud summast.

Kas nüüd jõudis mõttekõik kõigile kohale või tuleb veel personaalne tuutor palgata?

rimas kirjutas:

faas kirjutas:oh kuidas inimesed aru ei saa, selle raha mille maksab tööandja peab tööline teenima tööandjale ja kõik taandub sinna palju tööline tekitab kulu ja tulu. tootes tööandjale 10 000€ tulu on võimalik kah 5 tuhat kulu, tootes 1000 € tulu siis ...

Kas nii lihtne ongi?
Huvitav, kuidas kasvõi ehitaja suudab üle lahe sõites oma tööandjale nii palju rohkem tulu tuua, et kaks korda vähema tööhulgaga tuleb kolm korda suurem palk.

Siin riigis on samad rahad saada kui käed otsas ja tööd oskad, sinna lähevad enamus "ehitajad" ja tootlikus on võlusõna, objektil ei pea käima vaid tööd tegema efektiivselt , vene ajal oli väljend töö imiteerimine
Ja ei midagi isikliku ega kedagi solvavat aga kes on korra tellist ladunud või kipsi seina ladunud pole veel ehitaja.

faas kirjutas:Siin riigis on samad rahad saada kui käed otsas ja tööd oskad, sinna lähevad enamus "ehitajad" ja tootlikus on võlusõna, objektil ei pea käima vaid tööd tegema efektiivselt , vene ajal oli väljend töö imiteerimine
Ja ei midagi isikliku ega kedagi solvavat aga kes on korra tellist ladunud või kipsi seina ladunud pole veel ehitaja.

Olen töötanud 20+ aastat ehitusel, ka Soomes. Siin on võimalik teenida Soome palka, aga see käib oma tervise arvelt. Soomes passib sul pidevalt meister p***e taga, et sa mingil juhul rohkem ei tee, kui lubatud. Ja väga õige. Tervist, mis sa ehitusel tööle ohverdad, enam tagasi ei saa. Meil küsitakse, "kas raha ei taha teenida?", kui ei taha teha pikki päevi ja laupäev-pühapäev välja tulla.

See tootlikuse jutt ajab naerma. Eestis laob mees müüri päevaga sama palju, kui Soomes nädalaga. Jutt käib siis ikka ehitajast, mitte endisest kokast või politseinikust.

rimas kirjutas:
Huvitav, kuidas kasvõi ehitaja suudab üle lahe sõites oma tööandjale nii palju rohkem tulu tuua, et kaks korda vähema tööhulgaga tuleb kolm korda suurem palk.

Lihtne. Mis on ehitaja töö tulemus - kinnisvaraobjekt. Vaata hindu. Helsinki kesklinnast 10 kilomeetri raadiuses maksab uus natuke-alla-60-ruudu korter umbes 300 tuhat, Tallinna kesklinnast sama kaugel asuv uus sama suur korter umbes 90 tuhat. Kuna ehitusmaterjalide hinnad on umbes võrdsed, on see 200 tuhat vahet sisuliselt tööjõukulu. Kui me oleks Eestis nõus kinnisvara eest 3 korda rohkem maksma, siis oleks ka ehitajate palgad teised. Need ajad on vist siiski mõneks ajaks möödas.

1) tööandja kannab inimesele üle 12 x 1210 = 14520 EUR
2) aasta saab läbi ja inimene hakkab maksuametile pappi libistama:
a) 1796 EUR tulumaksu
b) 454 EUR töötuskindlustust
c) 216 EUR pensionikindlustust
d) 3564 EUR sotsmaksu
3) kui ta kõik need nutmaajavad ülekanded on ära teinud, jääb talle "oma" raha alles 8490 EUR. Teeme sellega maagilise jagamistehte 12-ga ja saame teada, et inimese netosissetulek kuu kohta oli 707 EUR.

Noh ütleme nii et 707 kuus on ka ikka päris hea neto mida 80% eesti elanikest ei näe,see on üks asi,teine asi on see et kujutad sa ette et riigile ei laeku 11 kuu jooksul ühtegi makset
Ütleme nii et see on absurd.Ma arvan,et nad on seal sinust targemad ja kui see oleks kasulik ja reaalne riigile olnud oleks nad selle asja juba ammuilma ära teinud.

Martini kirjutas:

rimas kirjutas:
Kuna ehitusmaterjalide hinnad on umbes võrdsed,

ehitusmaterjalide hinnad pole võrdsed,usu mind,isegi siin kolkas käivad soomlased meilt väga palju ostmas ja imestavad kui odav,meil soomes on ikka väga kallis sihuke kraam

Martini kirjutas:

rimas kirjutas:
Huvitav, kuidas kasvõi ehitaja suudab üle lahe sõites oma tööandjale nii palju rohkem tulu tuua, et kaks korda vähema tööhulgaga tuleb kolm korda suurem palk.

Lihtne. Mis on ehitaja töö tulemus - kinnisvaraobjekt. Vaata hindu. Helsinki kesklinnast 10 kilomeetri raadiuses maksab uus natuke-alla-60-ruudu korter umbes 300 tuhat, Tallinna kesklinnast sama kaugel asuv uus sama suur korter umbes 90 tuhat. Kuna ehitusmaterjalide hinnad on umbes võrdsed, on see 200 tuhat vahet sisuliselt tööjõukulu. Kui me oleks Eestis nõus kinnisvara eest 3 korda rohkem maksma, siis oleks ka ehitajate palgad teised. Need ajad on vist siiski mõneks ajaks möödas.

Jah, olen nõus. Aga neid mõjutajaid on veel. Sellist ahnust, nagu siin, ennast paksuks ja laisaks söönud Soomest ei leia. Ja loomulikult ei julge seal keegi riiki petta, nagu siin normiks on.