Suhteliselt masendav on näha, kuidas inimesed kas ei viitsi lugeda, mida ma kirjutan, või ei suuda lihtsast eesti keelest ja 5. klassi matemaatikast aru saada. Koolis on vaja käia, kallid inimesed, mitte streikida.
See tuletab mulle meelde ühe hiljutise juhtumi elust. Käisin säästumarketis, sest sealt saan ma seda joogivett, mis mulle meeldib, sangaga sixpackides (6x1.5l), nii on seda mõnus tassida. Toppisin kuus pakki kärusse ja suundusin kassasse. Kassiir luges pudeli pealt ribakoodi, sai teada tükihinna ja siis tuli täielik lühis. Tükk aega jõllitas mu veehunnikut kurva näoga, siis võttis taskust mobiiltelefoni ja hakkas sellega midagi sahmerdama. Ma alguses arvasin, et tootega on mingi jama ja kutsutakse osakonnajuhatajat kohale, aga selgus, et asi on palju proosalisem - nimelt pole vist säästuka kassapidajatele kalkulaatorit ette nähtud ja vaene inimene pidi isikliku mobiiltelefoni kalkuga leidma vastuse põletavale küsimusele, et mis kogus ikkagi tuleks kassasse lüüa, kui mul 6 pakki vett on. Mul kohe kangastus sellest pedagoogiline visioon õpetajast, kes klassis lapsi noomib: "kallid lapsed, korrutustabelit peab selleks õppima, et te pärast kooli lõppu säästumarketisse kassapidajana tööle ei peaks minema". Selline interlüüd.
Aga noh, kuna külmetushaigus ei luba õue jalutama minna, käime siis veelkorra üle vaatajaskonna hulgas palju segadust tekitanud lõigu minu postitusest.
Maksudest rääkides. See, et Eestis on sotsmaks "tööandja maks" on lihtne häma ja maksumaksjatele puru silma ajamine. Minu meelest on see nii tehtud lihtsalt selleks, et inimesed ei aduks tegeliku maksukoormuse suurust ning oleks võimalik ajada maksude tõstmise retoorikat. Muide, kõrvalnähtus on see, et meie brutopalgad pole muu euroopaga hästi võrreldavad. Esimene minimaalne samm oleks see, et sotsmaks oleks samamoodi brutopalgast kohustuslikult kinni peetav maks nagu tulumaks. TEGELIKULT oleks palju lahedam see, kui riigimaksusid peaks inimene maksma ise ja korra aastas. Mida see tähendaks? Tänast keskmist palka (900) saava inimese pangakontole laekuks kalendriaasta jooksul 14520 eurot raha. Kui maksupäev kätte jõuab, peaks ta riigile üle kandma 6030 eurot erinevate maksude katteks. Seda maksekorraldust pangas vormistades ilmselt läheks mõneks ajaks isu üle kommentaariumites ruiata teemal, kuidas makse peaks tõstma. Kahe keskmist palka saava liikmega leibkond teeks igal aastal riigile ülekande, mille eest saaks vabalt poest tuttuue väikeauto tuua. 41.5% oma teenitud rahast pead sa riigile loovutama. Muide, suuremapalgalistel on see osa suurem. Kui inimese kuupalk oleks praeguse põhimõtte järgi 3000 eurot bruto, siis saaks riik tema tuludest endale 43.3%.
Analüüsime jutus toodud mõtteterasid.
See, et Eestis on sotsmaks "tööandja maks" on lihtne häma ja maksumaksjatele puru silma ajamine.
Olevikuvorm lubab oletada, et jutt käib sellest, mismoodi asjad täna ja nüüd ehk "praegu" on.
Esimene minimaalne samm oleks see, et sotsmaks oleks samamoodi brutopalgast kohustuslikult kinni peetav maks nagu tulumaks.
Olen nõus, et sõnastus on võibolla liiga lakooniline, aga tingivast kõneviisist ja mingitest planeeritavatest sammudest võib järeldada, et ma proovin teha ettepanekut, et asjad võiks praegusega võrreldes olla teistmoodi. Ettepanek on see, et erinevalt praegusest oleks õiglasem kajastada KÕIKI tööjõumaksusid isikumaksudena, mida peetakse kohustuslikus korras kinni. See tooks iseeneslikult kaasa brutopalga tähenduse muutumise. Niimoodi saaks lihtsalt inimesed paremini aru, kui palju riik nende teenitud rahast endale nõuab.
TEGELIKULT oleks palju lahedam see, kui riigimaksusid peaks inimene maksma ise ja korra aastas.
Jällegi näeb välja, nagu oleks tegemist ettepanekuga olukorra muutmisega võrreldes praegukehtiva skeemiga. Jube kasulik on tähele panna, et ei siin ega kuskil mujal ei tee ma ettepanekut maksude või inimeste netosissetulekute muutmiseks.
Tänast keskmist palka (900) saava inimese pangakontole laekuks kalendriaasta jooksul 14520 eurot raha.
Nii. Mis siin toimub? Esiteks oleme me defineerinud tänases maksusüsteemis mingi virtuaalse isiku, kelle brutopalk on 900 EUR. Selline inimene saab täna pärast seaduses ette nähtub maksude maha arvamist oma pangaarvele 707 EUR raha (lihtsuse mõttes ma komakohti ignoreerin). Selle isiku näitel proovime me ette kujutada eelpool kirjeldatud olukorda, kus
a) oleks kõik tööjõumaksud isiku kanda
b) peaks ta neid ise kord aastas maksma
Tuletan meelde, et isiku netosissetulek ja maksude summad ei muutu. Mis peab juhtuma selleks, et need tingimused oleks täidetud?
1) tööandja kannab inimesele üle 12 x 1210 = 14520 EUR
2) aasta saab läbi ja inimene hakkab maksuametile pappi libistama:
a) 1796 EUR tulumaksu
b) 454 EUR töötuskindlustust
c) 216 EUR pensionikindlustust
d) 3564 EUR sotsmaksu
3) kui ta kõik need nutmaajavad ülekanded on ära teinud, jääb talle "oma" raha alles 8490 EUR. Teeme sellega maagilise jagamistehte 12-ga ja saame teada, et inimese netosissetulek kuu kohta oli 707 EUR.
Uskumatu maagia, eksole, inimese pangaarvel on sendipealt sama palju raha kui praeguse maksuesitluse juures ja riik on kah sendipealt sama palju maksu saanud. Mis on teisiti - inimene on sunnitud tunnetama reaalselt makstavana rahana seda, kui palju ikkagi riik tema töötasust endale võtab. Antud näites 6030 eurot.
Kas te umbes kujutate ette, mis tunne võiks vallata tänast keskmist palka saavat inimest hetkel, kui ta peaks internetipangas kinnitama oma kontolt makse summas 6030 eurot? Mõelge selle tunde peale, soovitav on juurde visualiseerida neid vandesõnu, mida PIN2 sisestamise kõrvale hammaste vahelt välja pressitakse. Ja kui see tunne on hästi meelde jäänud, siis mõelge uuesti selle peale, mis emotsiooni tekitab teis see, kui streigivad inimesed, kelle palka makstakse sellest teietasutud summast.
Kas nüüd jõudis mõttekõik kõigile kohale või tuleb veel personaalne tuutor palgata?