SigKom kirjutas:
Elmar. Haapsalu võimsuse suurendamine võib vastuvõttu parandada, eriti Raplamaa lääneosa ääres. Ajalooliselt oli seal 92.2 tugevaim/stabiilseim valik, mis on aga viimastel aastatel kuidagi nõrgemaks jäänud. Samas muidugi nn. traadijupp-antennidega tubaste raadiote puhul ei pruugi kaugel asuvate saatjate võimsuste väikene suurendamine märgatavat efekti anda.
Seal pole mingeid muudatusi tehtud, nõrgemaks see küll pole jäänud.
Pärnu puhul võib koos Leviraga kaaluda, et kas sarnaselt Elmarile, saab ka Kuku ja MyHits-i viia veidi kõrgemal asuvale ERR saateantennile, mis ajakirjanduse järgi mõni aasta tagasi vahetati ja on tõenäoliselt paremate omadustega. Nt. Märjamaal on vahe tajutav – võrreldes 89.9 või 91.0-ga, tundub 99.0 signaal olema tugevam (samas Elmari saatja on ka vist võimsam).
See pole ei meie ega Levira otsus, see on TTJA otsustada. 91,0 ja 99,0 on sama ERPga, aga vahe on antennides, Elmar on ERRga samas H antennis, ülejäänud jaamad V antennis. H antenn on 20 m kõrgemal kui V antenn. Pärnus pole enam midagi teha, seal on maksimum võetud.
Duo. Raplamaa antenni/saatja viimine nt. Raikküla masti, koos võimsuse kasvuga võib parandada katvust Raplamaa kesk- (ja ka lääne-) osas. Ma ei ole kindel, aga efekt, kus terve raadioskaala ulatuses kõlab ainult üks vahetus lähenduses asuv saatja, võib viidata vähekvaliteetsetele raadiotele (a’la raadio elektroonika varjestuse probleem). Samas lahendus peab olema jah saatja asukoha muutus.
Hea oleks, kui toimunud muutustest antakse meedia ja/või käesoleva foorumi kaudu teada.
Raplamaal on praegu R2, R4, Klassika ning Kuku Tamme mastis suunaga Märjamaa peale, Duo ja ilmselt ka Tre kolivad Koikse masti suunaga Rapla poole. Raikküla masti ei kasutata enam tulevikus.
Mis puudutab sagedusi, kui riikliku (loodus-) ressurssi, siis eks riik koordineerib selle kasutust majandus- (tehnoloogia-) ja kultuuripoliitiliselt. Võib-olla peakski riik seda konkreetsemalt tegema, eriti kui ressurss hakkab otsa saama ja/või selle kasutamises esineb ebaoptimaalsust. Vabavoolu minnes kipub jah mõne meediagrupi tehnopoliitika ringhäälingu sagedusressursiga ilmselgelt priiskama, teisalt suureneb häirete osakaal raadioeetris ja halvenevad ka kaugvastuvõtu võimalused.
Minu arvamus on see, et kui sagedus on olemas, siis võiks need kasutuses olla, kellele toob kasu, et need kuskil nö. “riiulil seisavad”. Kahjuks on nii, et Eesti jõudis FM sageduste jagamise peole hilinemisega, kus palju enam järel ei olnud ning meile jäänud sagedused on suht väikese võimsusega, mistõttu peame panema palju väikeseid saatjaid, samal ajal kui Soome Yle või Nova on kuuldavad autoraadios peaaegu Raplani välja. Klassikaraadio aga lõksib Raplas kolme sageduse vahel…
Näitena, hiljutiste Ukraina sündmuste alguses suutis aktiivset eriprogrammi toota ainult mõni üksik jaam (nt. Kuku), enamus raadiojaamu mängis staatiliselt muusikat edasi, nagu midagi poleks vahepeal juhtunud. Või nt. eilses „Olukorrast Ajakirjanduses“ saates räägiti ideest teha ukrainakeelne FM-jaam – jah, aga küsimus on sagedusressursi puuduses (kuna jaamal oleks efekt, kui see leviks mitmetes Eesti regioonides).
Kuku ongi uudistejaam, Sky Plus, MyHits, Star FM ongi meelelahutusjaamad ning ei pea Sind kursis hoidma sellega, mis Ukrainas toimub. Inimestel peab jääma ka võimalus, et mitte kuulata pidevalt uudiseid, vaid elada ka õndsas teadmatuses, muidu võid lihtalt hulluks minna. Ukraina-keelne raadio ei jääks kindlasti sageduste taha, kui seda tahetaks teha, aga erajaamade mõistes pole seal mingit äri, 30000 inimese pärast ei tasu raadiot teha. Kui keegi üldse saaks sellist asja teha, siis ERR, tal on Tallinnas olemas Raadio Talinn, mis võiks rääkida ukrainakeeles 24/7, kui seal oleks kuulajat, praegu mängib 60% ajast see jaam lihtsalt muusikat.
Kommenteerin võib-olla DAB+ teemat eraldi „FM -> DAB+“ teema all, aga eks tulevikus võimaliku DAB+ võrgu ja vastava sagedusressursi planeerimisel tekivad sarnased küsimused, eriti arvestades VHF-III sagedusriba veidi halvemaid leviomadusi.
DAB-i puhul üldiselt ei teki sarnaseid jamasid, kui FM-ga. Esiteks võrk on üks, kõik saatjad asuvad samal kohal, on samade võimsustega ning saatjad on kõik omavahel sünkroniseeritud. Eestile on eraldatud sagedusi 6 üleriigilise DAB võrgu ehitamiseks, niiet iseenesest seal pole selliseid piiranguid. Vahel võib ka ülelevi probleemi tekkida, aga need on ikka üliharva.