Digi-tv.ee

DAB + on parem ,kui FM

Tead, mida tugeva arengupeetusega tüüp -
Võta vähem ja punastades suhu ehk siis kommenteeri, juhul kui sinu DAB+ võtab vähem voolu.

bljumkin kirjutas:... et DSDd on ka õhu kaudu edastada proovitud - tõesti ei teadnud.

Ei see päris nagu õhu kaudu ei olnud, ikka neti kaudu - kuigi minu netilink käis õhu kaudu küll. Kuid ega siin vahet poleks - kui on raadiokanal, mis suudab üle kanda bitperfektselt 176/24PCM'i, siis sinna saab ka DSD panna sisse DoP konteineris.

satik kirjutas:

bljumkin kirjutas:... et DSDd on ka õhu kaudu edastada proovitud - tõesti ei teadnud.

Ei see päris nagu õhu kaudu ei olnud, ikka neti kaudu - kuigi minu netilink käis õhu kaudu küll. Kuid ega siin vahet poleks - kui on raadiokanal, mis suudab üle kanda bitperfektselt 176/24PCM'i, siis sinna saab ka DSD panna sisse DoP konteineris.

Ma juba hakkasin mõtlema, et mis krdi aparaadid need DSDd vastu võtma pandud,
DSD->PCM puhul kaotab DSD ju mõtte.
Neid HiRes audioga striiminguid ju küll -Tidal, Amazon Music, etc ...
kuigi jah, kangesti tahaks näha inimest, kes suudab vahet teha 44,1kHz/16bit vs 192kHz/24bit,

aitab selle arutamisest dab+ üle kumb on parem on kas fm vôi dab+ ( kellele ema või tütar)

bljumkin kirjutas: DSD->PCM puhul kaotab DSD ju mõtte.

Ei-ei, ma kirjutasin ju et konteiner nimetusega DoP. Selles konteineris on tegelikult DSD, aga et seda saaks liigutada PCM orienteeritud ahelates, vajab ta konteinerit. https://dsd-guide.com/dop-open-standard#.Y4jh-y8Rqog

bljumkin kirjutas:

satik kirjutas:

bljumkin kirjutas:.
kuigi jah, kangesti tahaks näha inimest, kes suudab vahet teha 44,1kHz/16bit vs 192kHz/24bit,

Sellised inimesed on olemas (mina ise ei ole selline) aga vahet tehakse enamasti selle pärast, et keegi on neid erinevalt masterdanud ja/või on nad analoogist digisse eri aegadel ja erinevate seadmete kaudu toodud. Hoopis kolmas küsimus on see, kumb on parem. Vahe tegemine ei tähenda kohe automaatselt seda, et ühe saab teisest paremaks tunnistada.

Kuulasin ja võrdlesin tâna Klassikaraadio FM vs DAB.
Selle jaama peal minu kõrvad vahet ei suutnud teha.
Ülejäänud jaamad, mis DAB-i on pandud, tulevad DAB-is halvema kvaliteediga, kui FM-is. Kas võtmesõna on 96kbps ei oska kahjuks öelda, aga arvan, et jah.
Kanalilogod on DAB-is ilusad, aga levi on Tallinnas auklik ja vajaks lisasaatjaid. Parkimismajades ilmselt ei aita lisasaatjad ka. Tekstiinfo on hea, mis sealt boonusena tuleb.

Koodekite teema jätkuks.

Nagu internetist lugeda, HD-AAC v2 standardiseeriti 2006. a., mil võeti ka DAB+ süsteemis kasutusele. Ilmselt oli v2 arendamise eesmärk veel rohkem audio andmevoo mahtu kokku suruda, aga seda helispektri täiendava moonutuse hinnaga (st. SBR-le lisaks PS-funktsioon). Seega uuem standard ei tähenda tingimata, et helikvaliteet on parem, loomulikum, originaalilähedasem. Sellel teemal oli siin foorumis arutletu (vähemalt) augustis.
Aja möödudes saab paraneda koodeki implementatsioon (nt. eelkõige arvutusvõimsuse kasvu tõttu), aga standard (ja selle põhimõttelised funktsioonid) ei saa laias plaanis muutuda. Nagu ma aru saan, DAB+ süsteem ei võimalda koodekeid põhimõtteliselt vahetada (st. valikuvõimalused on ette määratud).
Kirjanduses (nt. vt. eelmises kommentaaris viidatud tšehhide artikkel, ptk 3.2, lk 7) viidatakse AAC koodekite nn. hierarhiale (v2 / v1 / LC). HD-AAC v2 pidavat olema efektiivne madalatel bitikiirustel. Kõrgematel hakkab v2 efekt langema (ka kvaliteet hierarhias madalamate / vähemkompleksete versioonide suhtes). Arendaja poolt on v2-le seatud ülemine piir a’la 56-70 kbit/s. v1 ülemine piir on a’la 140kbit/s.
Edasi, standardi implementatsioon sõltub konkreetsete DAB+ enkooderite omadustest. Mõned tunduvad (põgusalt manuaale vaadates) toetama kõiki v2/1 ja LC versioone, sõltuvalt konfigureeritud bitikiirusest. Üks põhimõtteline näide: https://www.indexcom.com/wp-content/doc ... ACv1v2.pdf
Ei ole nagu selgeid viiteid, et DAB+ lahendused toetaksid VBR-i (statistilist multiplekseerimist).

Seega DAB+ süsteemis valitud bitikiirused 160/192 kbit/s võivad tegelikult viidata AAC-LC-le, st. ilma SBR kui ka PS funktsioonideta (AAC-LC-d näitab ka nt. http://wohnort.org/dab/sweden.html?PageSpeed=off). See omakorda võib viidata soovile taotleda võimalikult moonutustevaba kvaliteeti. Nii on ka see rootslaste teadustöö jätkuvalt aktuaalne (sh. vt. autorite grupi tausta artikli lõpus). 80-128 puhul (v1 või LC) ei ole siis suure tõenäosusega kasutusel PS-d. http://wohnort.org/dab/index.html järgi tundub, et v2 ei ole Euroopas valdavalt kasutusel.

Mingeid koodekite helinäiteid on leida Youtubes. Jällegi, nende testide setup-is võib olla varjatud nüansse, aga mingi (suhtelise) illustratsiooni saab (Youtube Player peaks olema seatud HD kvaliteedile). Nt. siin saab omavahel võrrelda HD-AAC v2 (48/64kbit/s) ja WAV (PCM) kodeeringut: https://youtu.be/3B6pr6-YVyM?t=72. Selle järgi ütleks, et 48 moonutused on selgelt kuulda. 64 puhul vähem tajutavad, aga siiski. Üldiselt, esmalt nõrgendatakse akustilisi taustaefekte, stereo kanalite eraldatust, heli muutub „steriilsemaks“, nüansivabamaks, tugevama kompresseerimise puhul tuhmimaks jne. Siin on üks v1 versiooni võrdlus: https://www.youtube.com/watch?v=PxRR_kgSJ9g&t=65s. Nt. siin on ühes lõigus kirjeldatud tõen. SBR-ist tingitud artefakti: http://a-bc.co.uk/audio-quality-compari ... pcm-fm-am/ (st. kus 11 kHz piirkonnast kõrgemal tekivad moonutused).

Ma ise ei saa DAB+ testi heli kuulata, kuna ei asu levialas, aga nagu siit foorumist lugeda, on kosta nurinat. Sooviksin kindlasti kuulda/lugeda ka prof. helirežissööride, audioekspertide ja muusikainimeste hinnanguid. Eks eraraadiod saavad tulevikus valida sellise koodeki konfi nagu soovivad, aga ERR peaks suutma näidata ka mingit eeskuju. (Mono) krapp-raadiotega ei pruugi sellised väiksemad koodekite nüansivahed eriti välja tulla, aga nagu ka siin foorumis korduvalt arutatud, DAB+ süsteem peaks töötama ka parema stereo-helitehnikaga ning mõne kuulaja kõrv (ning kuulmismälu) võib olla terasem ja oskab spetsiifilisi artefakte ka eristada.

Ja veel, DAB+ testperioodi jooksul võiks teha ka max. helikvaliteedi teste. Nt. ühendada prof. digitaalset AES-EBU liidest toetava helikaardiga arvuti (või nt. AES-EBU liidesega CD-mängija) otse DAB+ enkoodriga ja mängida mingi perioodi jooksul kompresseerimata failidelt spetsiifilisi teste erinevate DAB+ enkooderi AAC koodeki bitikiirustega (katsetades nt. 192/160/128).

moij kirjutas: Sellised inimesed on olemas (mina ise ei ole selline) aga vahet tehakse enamasti selle pärast, et keegi on neid erinevalt masterdanud ja/või on nad analoogist digisse eri aegadel ja erinevate seadmete kaudu toodud. Hoopis kolmas küsimus on see, kumb on parem. Vahe tegemine ei tähenda kohe automaatselt seda, et ühe saab teisest paremaks tunnistada.

Inimesed, kes "kuulevad" 192kHz?!?
Nahkhiirtega segi ei aja?

192kHz on ju sämplimissagedus, mitte heli, mida peaks keegi kuulma

bljumkin kirjutas: Inimesed, kes "kuulevad" 192kHz?!?
Nahkhiirtega segi ei aja?

Jutt oli CD vs Hi-Res formaatidest ja nendel vahet tegemisest, mitte 192kHz-i helisageduse kõrvaga kuulmise võimest.
Jah, treenitud ja tundliku kõrva omanik teeb korraliku stereotehnika abil pimetestis vahet. Ja nagu mainiti, ei pruugigi mõni konkreetse muusikapala/albumi Hi-Res versioon CD-versioonist meeldivamalt kõlada.

Sõbralik kirjutas: Jutt oli CD vs Hi-Res formaatidest ja nendel vahet tegemisest, mitte 192kHz-i helisageduse kõrvaga kuulmise võimest.
Jah, treenitud ja tundliku kõrva omanik teeb korraliku stereotehnika abil pimetestis vahet. Ja nagu mainiti, ei pruugigi mõni konkreetse muusikapala/albumi Hi-Res versioon CD-versioonist meeldivamalt kõlada.

Jajaa. Loomulikult.
"Eriti tundliku" kõrva omanikud tegid vahet ka analooghelil ja dsd-l ...
aga sellest oli juba juttu ...
ja minu poolt aitab,

SigKom kirjutas:Koodekite teema jätkuks.


Ja veel, DAB+ testperioodi jooksul võiks teha ka max. helikvaliteedi teste. Nt. ühendada prof. digitaalset AES-EBU liidest toetava helikaardiga arvuti (või nt. AES-EBU liidesega CD-mängija) otse DAB+ enkoodriga ja mängida mingi perioodi jooksul kompresseerimata failidelt spetsiifilisi teste erinevate DAB+ enkooderi AAC koodeki bitikiirustega (nt. hakates 192-st alla tulema).

Seda ei taheta kindlasti teha, siis saaks ju objektiivsete mõõtmiste abil näidata kui kehv see DAB tegelikult on.

......".............