Digi-tv.ee

siilik123 kirjutas:oh shit, siis me küll vist tallinnas enam soome digi ei näe ? 45 tapab siis ju kindlasti 44 ja 46 ära ?

See ju ongi olnud plaan algusest peale...

ice kirjutas:

siilik123 kirjutas:oh shit, siis me küll vist tallinnas enam soome digi ei näe ? 45 tapab siis ju kindlasti 44 ja 46 ära ?

See ju ongi olnud plaan algusest peale...

ei võinud ka siis muud sagedust võtta, vaja oli vist jah ära tappa, panna just 2 vahele et paremini suretaks
on ikka lurjused küll

huvitav, kas päästaks mingi kitsa suunadiagrammiga antenni kasutamine soome suunal? millist teadjad soovitaksid?

aga
http://www.rantelon.ee
vaata "kasulikku-antennide liitmine"
lehel on variant kahe(2) antenniga..
seal on kirjas selle 44-45-46 kohta ka huvitavat infot

metsavend kirjutas:huvitav, kas päästaks mingi kitsa suunadiagrammiga antenni kasutamine soome suunal? millist teadjad soovitaksid?

Vaata kuidas "grupikas" teha: http://www.rantelon.ee/est/docs/digi-tv-soomest.pdf

a1 kirjutas:Vaata kuidas "grupikas" teha: http://www.rantelon.ee/est/docs/digi-tv-soomest.pdf

Hmmm. Vabandage mind, kui ma nüüd lollust räägin, aga miks seda nii keeruliselt peab tegema?

Meil on vaja, et kahe antenni poolt vastu võetud signaalides läheks 666MHz vastandfaasi ja summutaks ennast maha, et mitte segada kahte soome saatja signaali, eks.

Nüüd, selle asemel, et mängida antennide omavaheliste kaugustega ja arvutada nurki kahe saatja vahel jms., kas ei oleks kavalam antennid panna lihtsalt üksteise kohale (et "õigus suunas" oleks vahekaugus 0), tuua mõlemast antennist kaabel liitjasse, kuid teha üks kaabel niipalju pikem, et 666MHz, mis peab seetõttu läbima ühes kaablis pikema tee, läheks liitjas vastandfaasi ning sumbuks? Sedasi võiks lahendus tehniliselt palju lihtsamini teostatav olla...
Või olen ma millestki valesti aru saanud?

wookie kirjutas:

a1 kirjutas:Vaata kuidas "grupikas" teha: http://www.rantelon.ee/est/docs/digi-tv-soomest.pdf

Hmmm. Vabandage mind, kui ma nüüd lollust räägin aga miks seda nii keeruliselt peab tegema?

Meil on vaja, et kahe antenni poolt vastu võetud signaalides läheks 666MHz vastandfaasi ja summutaks ennast maha, et mitte segada kahte soome saatja signaali, eks.

Nüüd, selle asemel, et mängida antennide omavaheliste kaugustega ja arvutada nurki kahe saatja vahel jms., kas ei oleks kavalam antennid panna lihtsalt üksteise kohale (et "õigus suunas" oleks vahekaugus 0), tuua mõlemast antennist kaabel liitjasse, kuid teha üks kaabeli niipalju pikem, et 666MHz, mis peab seetõttu läbima ühes kaablis pikema tee, läheks liitjas vastandfaasi ning sumbuks? Sedasi võiks lahendus tehniliselt palju lihtsamini teostatav olla...
Või olen ma millestki valesti aru saanud?

Selline süsteem töötab kahtlemata 666 MHz (CH 45) puhul, kuid "tasuta kaasandena" saad ka hulga teisi sagedusi, kus signaalid on vastasfaasis - tekib n.ö. "kammfiltri efekt". Peale selle soovitan arvutada ka faaside vahet vajalike naaberkanalite CH 44 ja CH 46 jaoks (ei ole ise arvutanud, aga kardan suht negatiivset mõju niivõrd lähedal asuvate sageduste puhul).

Tõsi - kogu arutelu on mul siin teoreetiline , ei ole ise hetkel selliseid vastuvõtusüsteeme käima lasknud, kuid tean hästi, kuidas UHF mitmekordsete paneelsaateantennide puhul suunadiagramme formeeritakse ning milliseid kompromisse siis tuleb teha (kasutatakse nii kaablipikkustega kui ka üksikute paneelide ruumilise nihutamisega saadavaid faasivahesid ja kogu asi kokku on üks suur "harju keskmiselt" sobiva lahenduse otsimine).

kuna ch45 ja 59 oma saatevõimsust tõstavad,siis kavatsen kevadel olemasoleva antenni DAT-45+orig.võimendi asendada antenniga DAT-75+võim ja paigaldan ka antenni ajami(pööraja).DAT-75 suurem võimendus ja parem ette/taha suhe.Kindlasti lasen äramõõta ka antenni küljes oleva mastivõimendi mürateguri,väga loodan,et see alla 3dB oleks !

roska kirjutas:3. K2 ja TV3 ei saanud juriidiliselt enne maapealsesse digisse tulla, kui on sisse viidud Elektroonilise Side seaduse ja Ringhäälinguseaduse muudatused. Täna võttis Riigikogu need muudatused vastu ning onu Tomil on 10 päeva asi allkirjastada. Peale seda saab mõlema kanaliga läbirääkimisi alles alustada. Uus seadus teeb muide Levirale kohustuseks RH-luba omavaid kanaleid (õhu kaudu levimisõigust omavatel kanalitel) levitada oma maapealses digipaketis. Kohustus tehti just Levirale ning keelatud on seda teha läbi muude ettevõtete, sh. Eesti Digitaal Televisiooni AS kaudu.

Tom kirjutas seadusele alla:
http://www.president.ee/et/ametitegevus ... ?gid=86751

Kas nüüd hakkame poppi kolmikut homme nägema?

janz kirjutas:Tom kirjutas seadusele alla:
http://www.president.ee/et/ametitegevus ... ?gid=86751
Kas nüüd hakkame poppi kolmikut homme nägema?

Sa peaks ju küll ometi teadma kuidas EE's seadused saavad seadusteks ja kuidas nad jõustuvad... Peale onu Tom'i allkirja peab veel riigi teataja ilmuma ja alles siis saab seadus jõusse...

iCE @ nii pikk nii pikk on võitlejal ...

siilik123 kirjutas:ei võinud ka siis muud sagedust võtta, vaja oli vist jah ära tappa, panna just 2 vahele et paremini suretaks on ikka lurjused küll

Kusjuures - vesi on ahjus ka paljudel inimestel + paigaldajatel seepärast, et piirkonnad kus Kloostrimetsa oli juba niikuinii teepeal Espoo või Fiskars suunal ja kus praegu saadi just 45 kanali signaali summutamisega vastandfaaside liitmise abil 44 & 46 pilt enamvähem talutavalt ette. Suurte kulutustega aga ikkagi ette, siis peale 1,5kW pealt võimsuse 10x (KÜMNE KORDSE) tõstmise korral võivad nad adjöö öelda nii soome pildile 44&46 kanalitelt ja ka oma investeeringutele. See aga teadagi põhjustab klientide pahameelt ja kelle muu peale siis ikka pahandada kui antennimehe peale, et vaat kus jobu - ei osanud ette näha ja ette hoiatada...

Nii et, kinnitage turvavööd - siit me tuleme, digi terrestriaal...

iCE

Henkka kirjutas:Selline süsteem töötab kahtlemata 666 MHz (CH 45) puhul, kuid "tasuta kaasandena" saad ka hulga teisi sagedusi, kus signaalid on vastasfaasis - tekib n.ö. "kammfiltri efekt".

Täiesti loogiline, kuid ilmselt ei peeta ülejäänud sagedustel toimuvat antud süsteemi korral kuigi tähtsaks - peaasi, et seda soomet...

Henkka kirjutas:Peale selle soovitan arvutada ka faaside vahet vajalike naaberkanalite CH 44 ja CH 46 jaoks (ei ole ise arvutanud, aga kardan suht negatiivset mõju niivõrd lähedal asuvate sageduste puhul).

Einoh, on ilmselge, et iga niisugune lahendus on kompromiss mitme halva vahel ning ainult võita ei ole võimalik.

Samas, minu küsimus puudutas pigem seda, et kas olukorras, kus antennid on ühesugused ning paiknevad pikkisuunas üksteisega rööbiti, on antennide omavahelise kauguse varieerimisel mingeid eeliseid kaablite pikkuste varieerimisele, kui eesmärgiks on saavutada olukord, kus teatud lainepikkusega signaal sattuks liitjas vastandfaasi (eeldame, et on kama9, mis toimub ülejäänud sagedustega ning loodame, et vajalikud E44 ja E46 ehk tõesti ei saa väga oluliselt kannatada)?
Samuti, kas see vastandfaasiline sumbumine on antud antennisüsteemi puhul ainus faktor, mis selle antud olukorras (võib-olla) efektiivseks muudab?

wookie kirjutas: Meil on vaja, et kahe antenni poolt vastu võetud signaalides läheks 666MHz vastandfaasi ja summutaks ennast maha, et mitte segada kahte soome saatja signaali, eks.

Nüüd, selle asemel, et mängida antennide omavaheliste kaugustega ja arvutada nurki kahe saatja vahel jms., kas ei oleks kavalam antennid panna lihtsalt üksteise kohale (et "õigus suunas" oleks vahekaugus 0), tuua mõlemast antennist kaabel liitjasse, kuid teha üks kaabel niipalju pikem, et 666MHz, mis peab seetõttu läbima ühes kaablis pikema tee, läheks liitjas vastandfaasi ning sumbuks? Sedasi võiks lahendus tehniliselt palju lihtsamini teostatav olla...

julgen selles siiski kahelda:
K44 - 658MHz
K45 - 666MHz
K46 - 674MHz
Esimene koht, kus K44 ja K46 satuvad liitjasse samas ja K45 vastand faasis on kaabli pikkusel 18,7m, kusjuures K46 signaal on siis 42 (nb!) perioodi maha jäänud (kas see midagi loeb - ei tea). Ideaalseks summutamiseks peaks sellele 18,7m lõigule lisama võimendi, mis kompenseeriks sumbuvust, kuid eeldades, et kaabel on piisavalt hea ja K45 peale võib jääda jääk, võiks sellest loobuda.

Häda on aga selles, et igal kanalil on ribalaius, mille piires peaks signaali tugevus olema lineaarne. Kui me aga võtame sageduse 670MHz, siis seal liituvad signaalid 90 kraadise faasinihkega, mis peaks nivooks andma 0,7.

Naaberkanali filtreerimine on kuratlikult keeruline tegevus.

Kui nüüd meenutada raadiotehnikat, siis selliseks filtreerimiseks peaks riba K44-K46 viskama madalamale sagedusele (nagu vanasti olid telekavälised DM plokid), seal saaks filtrit lihtsamini teha, see aga kisub juba raketiteaduseks.

Zuumboxis ma ei leia võimalust, kuidas teha kanaliotsingut meeterlainel, muidu võiks ju proovida, kas selline muundus põhimõtteliselt õnnestub (meeterlainel on ju riba 1MHz kitsam) ja mida digisignaal sellest arvab. Arvutikaardiga saaks vast isegi katsetada.

a1 kirjutas:Esimene koht, kus K44 ja K46 satuvad liitjasse samas ja K45 vastand faasis on kaabli pikkusel 18,7m, kusjuures K46 signaal on siis ühe perioodi maha jäänud (kas see midagi loeb - ei tea).

Makes sense.
Ent kripedama jääb siiski küsimus, miks originaalse lahenduse (antennide üksteisest teatud kaugusele asetamise) korral väikeste kaugustega hakkama saadakse?
Samas, kas mulle tundub õigesti, et originaalse lahenduse puhul ei uuritagi, mis saab kasulikest signaalidest vaid keskendutakse ainult E45 maha surumisele?

a1 kirjutas:Häda on aga selles, et igal kanalil on ribalaius, mille piires peaks signaali tugevus olema lineaarne.

OFDM'i puhul minuteada ei pea.
Õigemini tegelikult ei ole edastuse parameetrid (signaalitugevus, müra, jms) terves ribalaiuses nii ehk naa iialgi piisavalt ühtlased, et võimaldada suure ribalaiusega digisignaali (mille korral peab piisavalt paljud sümbolid õigesti dekodeeritma) edastamist.
Seetõttu jagatakse OFDM'i puhul see ribalaius hulgaks kitsasteks alamkanaliteks, millest igaühe parameetrid teiste alamkanalite suhtes võivad olla erinevad.

a1 kirjutas:Kui me aga võtame sageduse 670MHz, siis seal liituvad signaalid 90 kraadise faasinihkega, mis peaks nivooks andma 0,7.

Teoorias ei tohiks see mittelineaarsus kuigipalju segada - süsteem ju nii ehk naa ei eelda, et signaal on terve riba laiuses ühesuguse nivoo ja müra hulgaga distributeeritud.

Tegelikult ei eelda COFDM isegi seda, et kõikides alamkanalites edastatavad sümbolid saabuks üheaegselt - osad võivad hilineda, saabuda peegeldusena vms. Sümbolite vahele on jäetud teatud tühimikud, augud, mida võivad täita hilinenud signaalid, ilma, et vastuvõtja segadusse sattuks - vastuvõtja teab guard intervali pikkust.


Seega võiks tohtida seda signaali üsna palju solkida ilma, et pilt metsa läheks

a1 kirjutas: Kui nüüd meenutada raadiotehnikat, siis selliseks filtreerimiseks peaks riba K44-K46 viskama madalamale sagedusele (nagu vanasti olid telekavälised DM plokid), seal saaks filtrit lihtsamini teha, see aga kisub juba raketiteaduseks.

Zuumboxis ma ei leia võimalust, kuidas teha kanaliotsingut meeterlainel, muidu võiks ju proovida, kas selline muundus põhimõtteliselt õnnestub (meeterlainel on ju riba 1MHz kitsam) ja mida digisignaal sellest arvab. Arvutikaardiga saaks vast isegi katsetada.

See oleks päris huvitav eksperiment