51. leht 217-st
Postitatud: 08:54, 10 Jaan 2007
Postitas a1
wookie kirjutas:a1 kirjutas:Esimene koht, kus K44 ja K46 satuvad liitjasse samas ja K45 vastand faasis on kaabli pikkusel 18,7m, kusjuures K46 signaal on siis ühe perioodi maha jäänud (kas see midagi loeb - ei tea).
...
Ent kripedama jääb siiski küsimus, miks originaalse lahenduse (antennide üksteisest teatud kaugusele asetamise) korral väikeste kaugustega hakkama saadakse?
Samas, kas mulle tundub õigesti, et originaalse lahenduse puhul ei uuritagi, mis saab kasulikest signaalidest vaid keskendutakse ainult E45 maha surumisele?
Tegin algses postis vea, mille hiljem parandasin. 18,7m kaabli korral on K46 signaal juba 42 (!) perioodi hilinenud. K45, ehk 666MHZ, lainepikkus on 45cm (hea meelde jätta). Ranteloni pakutud lahenduse eeldatakse, et Kloostrimetsa ja Espoo on erinevates suundades ja seega on kahe antenni puhul vaja K45 puhul vaheks organiseerida pool lainet, ehk 22,5cm. Mahasurumine selles suunas klapib ainult selle konkreetse K45 jaoks, K44, K46 ja mis iganes veel, on otse ees ja need signaalid liituvad alati täielikult. Ülejäänud, kaugemaid kanaleid (K59 näiteks) on juba lihtsam filtreerida.
Kui antennid on teineteise kohal (nagu algselt kaabli pikkusega mängides eeldati), siis suunadiagrammid täpselt kattuvad ja signaalid alati liituvad. Ühe antenni kaabli pikkuse sobiliku muutmisega õnnestub teha kammfilter.
Seega, kui suunad, Kloostrimetsa-Espoo on erinevad, on mõistlik kasutada Ranteloni poolt pakutud ideed.
Postitatud: 09:29, 10 Jaan 2007
Postitas greedy
Kas mingites Tesa(?) aktiivfiltrites ei kasutatudki alla-üles konverteerimist?
Postitatud: 09:43, 10 Jaan 2007
Postitas Martini
Kui see õudus (eesti võimsuste tõstmine) tõesti aset leiab, on mul küsimus, kuidas saada antenni horisontaalne suunakarakteristik kitsamaks. Või siis korrektsemalt küsides, milline on kõige kitsama horisontaalse karakteristikuga antenn. Ma olen selline õnnelik inimene, et mul on soome ja teletorni vaheline nurk enam-vähem täpselt 90 kraadi. Aga juba praegustes oludes näitab mul soome suunatud antenn suurepäraselt ka zoomi (91 elementi Iskra). Ma ei ole muidugi üldse kindel, et mux 45 võimsuse tõstmine tingimata mu elu peeti keerab, aga väike hirm on. Teoreetiliselt peaks ju sellistes oludes väga "kitsa" antenniga elada saama, aga kuidas seda tehakse? Ma ei hakka ju dipoolile kahele poole varjestatud silmaklappe ehitama, et külje pealt lained sisse ei pääseks.
Ja kui võimsuste tõstmine tõesti hulgal inimestel soome vaatamise ära lõpetab, võiks sideameti (jagavad ikka nemad sageduslubasid?) selle eest kohtusse kaevata, et neil on õnnestunud teha seda, mida nõukogude propagandamasin omal ajal ei suutnud.
Martini
Postitatud: 10:25, 10 Jaan 2007
Postitas wookie
a1 kirjutas:Mahasurumine selles suunas klapib ainult selle konkreetse K45 jaoks, K44, K46 ja mis iganes veel, on otse ees ja need signaalid liituvad alati täielikult.
Selge pilt, see ongi jah täpselt see, mille poolest Ranteloni lahendus erineb kaabli pikkuse varieerimisest - kurat, selle peale oleks ma pidanud ise tulema
Igastahes tänud selgituse eest!
Postitatud: 10:33, 10 Jaan 2007
Postitas dvbstats
Mis võimsuse suurendamisse puutub siis vanal ajal kui 45 kanal veel 9kW oli, polnud sellest probleemi. Pigem segas hea leviga päevadel Fiskarsi tugisaatja. Koht millest juttu asub teletornist 4 km ja suundade vahe on 80 kraadi, anennil on otsenähtavus.
Postitatud: 10:43, 10 Jaan 2007
Postitas dreamants
Martini kirjutas:Kui see õudus (eesti võimsuste tõstmine) tõesti aset leiab, on mul küsimus, kuidas saada antenni horisontaalne suunakarakteristik kitsamaks. Või siis korrektsemalt küsides, milline on kõige kitsama horisontaalse karakteristikuga antenn. Ma olen selline õnnelik inimene, et mul on soome ja teletorni vaheline nurk enam-vähem täpselt 90 kraadi. Aga juba praegustes oludes näitab mul soome suunatud antenn suurepäraselt ka zoomi (91 elementi Iskra). Ma ei ole muidugi üldse kindel, et mux 45 võimsuse tõstmine tingimata mu elu peeti keerab, aga väike hirm on. Teoreetiliselt peaks ju sellistes oludes väga "kitsa" antenniga elada saama, aga kuidas seda tehakse? Ma ei hakka ju dipoolile kahele poole varjestatud silmaklappe ehitama, et külje pealt lained sisse ei pääseks.
Ja kui võimsuste tõstmine tõesti hulgal inimestel soome vaatamise ära lõpetab, võiks sideameti (jagavad ikka nemad sageduslubasid?) selle eest kohtusse kaevata, et neil on õnnestunud teha seda, mida nõukogude propagandamasin omal ajal ei suutnud.
Martini
Mis alusel sa sideameti kohtusse kaebad? Sagedused ja väljatugevused jagatakse minuteada hoopis kaugemal kui seda on sideamet, see pannakse paika rahvusvahelisel tasemel. Pealegi võetakse seal aluseks see, et sinaali saavad kätte need kellele see mõeldud on, ja on oluline,et see signaal naabrite signaale häirima ei hakkaks. Soome maapealse TV signaal on siiski mõeldud vaid soome elanikeleja ja see meie signaale ei sega. Ja samuti on meilegi võimsusepiir peale pandud, et meie signaal soomlasi ei häiriks. Konkreetsetest numbritest kahjuks ei oska rääkida.
Postitatud: 12:09, 10 Jaan 2007
Postitas officer
Martini kirjutas: Teoreetiliselt peaks ju sellistes oludes väga "kitsa" antenniga elada saama, aga kuidas seda tehakse? Ma ei hakka ju dipoolile kahele poole varjestatud silmaklappe ehitama, et külje pealt lained sisse ei pääseks.Martini
teoreetiliselt ja ka praktiliselt saab (yagi)antenni horisontaalset suunakarakteristikut kokkusuruda kahe(või rohkema) kõrvutiasetseva vastasfaasis antennisüsteemiga.Kitseneb suunanurk,suureneb aga võimendus ja ette/taha võimenduse suhe.Antennide ühendus täpselt nii,nagi Ranteloni näites,vahe ainult selles,et mõlemad antennid suunatud ühte suunda ja(vist?) ka boomi suunas üksteisest nihutatud 1/4 lainepikkust
Postitatud: 12:13, 10 Jaan 2007
Postitas officer
Martini kirjutas: Teoreetiliselt peaks ju sellistes oludes väga "kitsa" antenniga elada saama, aga kuidas seda tehakse? Ma ei hakka ju dipoolile kahele poole varjestatud silmaklappe ehitama, et külje pealt lained sisse ei pääseks.Martini
teoreetiliselt ja ka praktiliselt saab (yagi)antenni horisontaalset suunakarakteristikut kokkusuruda kahe(või rohkema) kõrvutiasetseva vastasfaasis antennisüsteemiga.Kitseneb suunanurk,suureneb aga võimendus ja ette/taha võimenduse suhe.Antennide ühendus täpselt nii,nagi Ranteloni näites,vahe ainult selles,et mõlemad antennid suunatud ühte suunda ja(vist?) ka boomi suunas(vastuvõtu suunas) üksteisest nihutatud 3/4 antennipikkust.
See pikkisuunas nihutamist soovitas Rothammel oma antenniraamatus,kui mu mälu mind ei peta.
Antennisüsteemi antennide omavaheline kaugus peaks olema rusikareegli järgi 3/4 antenniboomi pikkusest.
Postitatud: 15:06, 10 Jaan 2007
Postitas mart
corona kirjutas:
Olen käinud viimase paari nädala jooksul nelja tuttava juures proovimas nii vanade ja uute antennidega. Olenevalt ilmast 52 kanal üldiselt üle 30% q ei tõuse.
Mingi vana veneaegse antenniga pole mõtet 52. kanalit püüdma minnagi, sest neid valmistati ainult kanalitele 21-41. Samuti juhul, kui omal ajal sai tehtud U-aas vastavalt tollal ainsale 30. kanalile, siis sellest väga palju erineval sagedusel hakkab ka see juba signaali summutama. Ainult laiaribaliste antennide ja laiaribaliste sümmetreerimismoodustega on mõtet tänapäeval peale minna, sest kanalid on üle sagedusala laiali.
subtiitrite teemal
Postitatud: 18:43, 10 Jaan 2007
Postitas veicos
Teen siin vahepeal veidi muud juttu kah, kuidas on lood subtiitrilootustega? Endal ei ole küll inglise keel probleemiks, aga on vaatajaid, kes pigem loeksid eestikeelseid subtiitreid. Viasati paketis oli nagu kirjas, et vähemalt PBK Eesti kanalil on eestikeelsed subtiitrid olemas, ent zuumiga olen ma leidnud vaid mõned Yle kanalite subtiitrid ja nagu tähele olen pannud, ei kipu need kuigi hästi töötama . ..
Postitatud: 18:48, 10 Jaan 2007
Postitas karla
Viasati paketist tuleval PBK kanalil eraldi subtiitrid puuduvad, mõnel filmil on eestikeelsed subtiitrid lihtsalt alla keevitatud.
Re: subtiitrite teemal
Postitatud: 19:23, 10 Jaan 2007
Postitas jyri403
veicos kirjutas:Teen siin vahepeal veidi muud juttu kah, kuidas on lood subtiitrilootustega? Endal ei ole küll inglise keel probleemiks, aga on vaatajaid, kes pigem loeksid eestikeelseid subtiitreid. Viasati paketis oli nagu kirjas, et vähemalt PBK Eesti kanalil on eestikeelsed subtiitrid olemas, ent zuumiga olen ma leidnud vaid mõned Yle kanalite subtiitrid ja nagu tähele olen pannud, ei kipu need kuigi hästi töötama . ..
Kas see ilmneb nii, et YLE-l kohati need tulevad ette lühikeseks ajaks (0,25-0,5sekundit ja siis kaovad kähku, nii et lugeda ei jõua? Kohati on niimoodi, mõnikord hoiab kauem subtiitrit ees. Asi on kord nii, kord naa, nagu jumal juhatab.
Postitatud: 19:25, 10 Jaan 2007
Postitas officer
http://www.atechfabrication.com -link TV kaugvastuvõtu antennisüsteemide ja katsetulemuste kohta.
Re: subtiitrite teemal
Postitatud: 19:39, 10 Jaan 2007
Postitas veicos
jyri403 kirjutas:veicos kirjutas:Teen siin vahepeal veidi muud juttu kah, kuidas on lood subtiitrilootustega? Endal ei ole küll inglise keel probleemiks, aga on vaatajaid, kes pigem loeksid eestikeelseid subtiitreid. Viasati paketis oli nagu kirjas, et vähemalt PBK Eesti kanalil on eestikeelsed subtiitrid olemas, ent zuumiga olen ma leidnud vaid mõned Yle kanalite subtiitrid ja nagu tähele olen pannud, ei kipu need kuigi hästi töötama . ..
Kas see ilmneb nii, et YLE-l kohati need tulevad ette lühikeseks ajaks (0,25-0,5sekundit ja siis kaovad kähku, nii et lugeda ei jõua? Kohati on niimoodi, mõnikord hoiab kauem subtiitrit ees. Asi on kord nii, kord naa, nagu jumal juhatab.
Just, nii see on, vahepeal isegi nagu hakkaks lubama, et tulevad õigel ajal kah peale, ent üldiselt on nad tõesti nii nagu juhtuvad, vilguvad ja möllavad omapäi seal

Postitatud: 19:56, 10 Jaan 2007
Postitas metsavend
läheb natuke teemast välja, aga - soomlased ise kiruvad ka YLE supakaid. kusjuures mingite boksidega nagu toimivat ja mingitega mitte. starmani omaga paistab, et mitte. mina pole nende foorumitest sotti saanud, et kus siis viga on.