Soome digi

[peeter3000]

E32 s12 q0-7 kl.1900 YLE pilt tuli tagasi s40 q40
E44 s54 q0
E46 s16 q0
E53 s46 q0

kl17:30
niipalju siis Soomest

Milline oli ilm proovimise ajal?

udu,uduvihm,pilved madalal,vihm +6.
et liiga palju kõigub viimasel ajal.
kl2200
e32 s50 q80
e44 s62 q15
e46 s48 q42

[peeter3000]

See vend, kes kurtis foorumis, et liikumise pealt kätte ei saanud, kasutas just zuumboxi koos 12/230V muunduriga, see oli ühes teemas "ZuumTV autos", see vist oli Hinnavaatluses, võin ka eksida. Aga ikkagi, mis ilm Tallinnas oli soome digi proovimise ajal täna kell 19.40 nagu eelnevas postituses märkisid, kui see pilditu oli? Väga huvitab.

sorry pilditu oli 1730.selline tunne nagu Espoo mastis oleks saatjad välja lülitatud(võibolla tegid hooldust,aga vaevalt)
ma võin öelda veel seda,et mul 2 antenni liitmisega süsteem katusel on ilma korraliku maanduseta.s.t.kui on märg väheneb signaal kohe tunduvalt.
NB! hetkel on selline seis,et vanas zuumboxis pilti pole,aga uues boxis on pilt(E44)
uus box ühendatud vana RF väljundisse proovisin teistpidi ka-järeldan-RF väljundist tuleb võimendatud signaal.(võimendi sees)

kaon5.JPG

[jyri403]

See vend, kes kurtis foorumis, et liikumise pealt kätte ei saanud, kasutas just zuumboxi koos 12/230V muunduriga, see oli ühes teemas "ZuumTV autos", see vist oli Hinnavaatluses, võin ka eksida. Aga ikkagi, mis ilm Tallinnas oli soome digi proovimise ajal täna kell 19.40 nagu eelnevas postituses märkisid, kui see pilditu oli? Väga huvitab.

sorry pilditu oli 1730.selline tunne nagu Espoo mastis oleks saatjad välja lülitatud(võibolla tegid hooldust,aga vaevalt)
ma võin öelda veel seda,et mul 2 antenni liitmisega süsteem katusel on ilma korraliku maanduseta.s.t.kui on märg väheneb signaal kohe tunduvalt.

Sama uduvihmane ja tatine ilm ning madalal pilved oli ka Kundas, mõtlesin, et äkki saatjad lülitatud väikese võimsuse peale. Endal "kõigest" restantenn koos sellesama "kurikuulsa" võimuga. Pildi oleks ette saanud mux E pealt (E56). Sellel Q oli siis ka üle 40. Aga see on ju kinni. "Valedel sagedustel" saadavad. Praegu pildid tagasi. Merele otsevaade ja ise mäe peal.

[elit]

suur13

Tulemus on üllatav ootamatus suunas, kuid sellel peavad olema mingid põhjused. Vast mõned viited:

Kõigepealt tuleb kontrollida, kas ei ole galvaanilist lühist või lihtsalt katkestust, kuna kirjeldatu viib väga-väga mõtted nendele.

Teiseks tuleb arvestada sellega, et uuel antennil on eeldatavalt suurem võimendustegur (st. teravam suunadiagramm), mistõttu ta peab olema täpsemalt rihitud signaali tuleku suunale. Nagu näed, ma ei ütle, et saatja suunale, kuna tegemist võis olla peegeldunud signaaliga, mis pidi olema küllaltki tugev, et arvatavalt kehvem (vana) antenn ta kätte sai.

Siit teed vist sama järelduse - proovida uuesti vana antenniga, et veenduda, kas endine (soodsam) olukord taastub. Kui taastub, siis otsi viga antennist või kaabli ühendusest antennniga.

[suur13]

Kuidas seda "galvaanilist lühist või lihtsalt katkestust" kontrollida või kust seda otsida ?

Nüüd (õhtul kerge vihmaga) on pilt läinud vähemalt digi osas natuke paremaks. E64 tuleb juba päris vaadatavalt (Q20...25) ja E45 ning E59 on ka vähemalt sama head kui eile.

E44 on S 10...25 % ja Q hüpleb 0...5 vahet. Vahest lööb isegi parameetrite rea Mux'ide listis ette (varem ei löönud kordagi). Kanaleid ei leia. E32 on konstantne 0 ja E46 näitab aeg-ajalt paari S protsenti.

Ettevaatlikuks teeb aga see, et analoogkanalitel on pilt veelgi kehvemaks läinud...

[peeter3000]

Kuidas seda "galvaanilist lühist või lihtsalt katkestust" kontrollida või kust seda otsida ?

Nüüd (õhtul kerge vihmaga) on pilt läinud vähemalt digi osas natuke paremaks. E64 tuleb juba päris vaadatavalt (Q20...25) ja E45 ning E59 on ka vähemalt sama head kui eile.

E44 on S 10...25 % ja Q hüpleb 0...5 vahet. Vahest lööb isegi parameetrite rea Mux'ide listis ette (varem ei löönud kordagi). Kanaleid ei leia. E32 on konstantne 0 ja E46 näitab aeg-ajalt paari S protsenti.

Ettevaatlikuks teeb aga see, et analoogkanalitel on pilt veelgi kehvemaks läinud...

analoogi jaoks tuleb panna teine antenn(mul endal oli sama olukord,panin mingi vana antenni Eesti analoogide jaoks ja eraldi kaabli)

[Scott]

Kui analoog tuleb Tallinna tornist, siis kindlasti teine (teised) antenn(id), sest detsimeeterantenniga ei saa meeterlainet korralikult vastu võtta. TV3 küll detsi-alas, kuid siingi on täpne suunamine hea pildi aluseks. Tihti aga Soome ja Tallinna torni suunad ei kattu.
Nagu ka eelkõneleja soovitas, peaks ka minu arust analoog ja digi olema eraldi kaablites, eriti siis, kui tegemist katsetamise ja nõrkade signaalide püüdmisega. Tihtilugu on jupp kaablit odavam kui signaalide ühte kaablisse liitja ja lahutaja, samuti väheneb võimalus signaal "kuhugi kaotada".

Eelnevalt oli mainitud köögilaes olevat jagurit: võta see vahelt välja või juhi signaal ajutise kaabli abil otse boksi.

Galvaaniline lühis: näiteks F-otsikus on varjestuse kiud läinud vastu signaalisoont, sama võib juhtuda antenni ühenduskarbis; antennikaablit liiga järsu nurga all painutades surub sisesoon end läbi vahtisolatsiooni vastu varjestust; antennikaabli ühendus- või jätkukohtadesse on sattunud vett või niiskust, mis samuti signaali lühistab. Endal oli sügisepoole juhus, kui suurema sajuga oli Soome muxide S ja Q nullis ja Eesti muxid katkusid tugevalt. Pilt tuli tagasi päikeselise päeva õhtuks. Samas toaantenniga olid eestid ja soome mux1 juba hommikul ilma paranedes ees. Antenni kontrollides oli antenni ja kaabli ühendust katva teibi all niiskus. Kraapisin teibi ära ja järgmiste sadude ajal pole ükski mux pilditu olnud. (Ülilevid on teine teema )

Galvaanilise katkestuse korral on kuskil juhtmete vahel puudulik või olematu kontakt. Jällegi tuleks esmajoones üle kontrollida F-liited, kus liidese ja kaabli varjesuka vahel puudub ühendus.

Kontrollimiseks saab edukalt kasutada testrit takistuse mõõtealas.

[officer]

Kui analoog tuleb Tallinna tornist, siis kindlasti teine (teised) antenn(id), sest detsimeeterantenniga ei saa meeterlainet korralikult vastu võtta.

Kas sa selgitaksid,miks sul seda analoogsignaali vaja on???

Ja kuidas sa testriga mõõdad antennikaabli deformatsiooniga tekkinud lainetakistuse muutust ja sellest tingitud kogu süsteemi sumbuvust????

[elit]

suur13

Head soovitused on juba antud. Lisan veel üht-teist:

Lühist ja katkestust saab, jah, kontrollida oommeetriga, testriga, multimeetriga ... takistuse mõõtmise režiimis. Mõõtmine on elementaarne toiming ja vist selgitust ei vaja. Muidugi ei saa eelpool loetletutega mõõta lainetakistust ja sumbuvust, millede jaoks on vaja hoopis teistsuguseid mõõteriistu ja oskusi, mida vabariigis valdab vaid tühine arv elanikkonnast.

Analoogteenuste vastuvõtt pidigi halvenema, kuna uus antenn sobib selleks veelgi vähem kui vana detsimeeterantenn, mis ka pole sobiv. Proovida võiks ka toaantenni, kui õnnestub talle leida koht ja asend piisava tugevusega signaaliga ja minimaalsete peegeldustest tingitud kontuuridega pildil.

Mitte paha poleks proovida soomedel võimendit, ilma teda ostmatta (laenates kellegilt). See annaks juba selguse soomede vaatamise võimalikkusest vastuvõtukoha tingimustes.

[suur13]

Paistab, et eila oli väga kehva ilm ja tänane näitas, et mingit "kala" kaabelduses kahtlustada ei maksa. Ntx. E64 tuleb paremini kui kunagi varem

Sai siis ka täna õhtul Peeter3000 abiga AD20 vahele pandud. E32 hakkas kohe näitama !
S45/Q45. Aga E44 ja E46 ei tule. Esimesel S50, aga Q5 ja teisel veel kehvem.

Hetkel siis kaks ideed:

1. Tõsta masti kõrgemale.
2. Äkki aitab võimsam võimendi.

[peeter3000]

http://www.tja.ee/public/ERAMAJA_ANTENNISEADMED.doc" onclick="window.open(this.href);return false;

[jyri403]

Täna Kundas kell 22.30 mux A, mux B, mux C kõik ilma vigadeta, pildid ees Anjalankoskilt. Teleka digituuneril signaalitugevus mux A (E22)57-61%, BER 0-2, mux B 10-18%, BER (bit error level) mux B(E27) 0-3. Mux C : S 27%m BER 0. Ilm selge, kerge tuul.

[elit]

suur13

Nüüd on selge, et peaks veel saama kätte E44. Raskem on lugu E46 -ga.
Suurema võimendusteguriga laiaribaline võimendi antenni juures peaks veelgi olukorda parandama, kuigi võivad tekkida ka negatiivsed ilmingud.

Sama lugu on antenni tõstmisega - tulemus võib olla isegi palju parem, kui otsenähtavuspiir on nö. käeulatuses. Kui aga mitte, siis ei maksa oodata erilist imet.

[suur13]

suur13 Nüüd on selge, et peaks veel saama kätte E44. Raskem on lugu E46 -ga. Suurema võimendusteguriga laiaribaline võimendi antenni juures peaks veelgi olukorda parandama, kuigi võivad tekkida ka negatiivsed ilmingud.

Nojah, eile sai Peeter3000-ga seda konsulteeritud ja kurja juur paistab jah olevat Eesti E45. Seda enam, et S on isegi üle 50-e aga Q üle 5% ei tõuse - "liiga vähe kasulikku infot selles tugevas signaalis" piltlikult öeldes.

Sama lugu on antenni tõstmisega - tulemus võib olla isegi palju parem, kui otsenähtavuspiir on nö. käeulatuses. Kui aga mitte, siis ei maksa oodata erilist imet.

Idee siin selles, et mul viilkatus (plekk) ja antenni niiöelda ühe külje peal. Ja see külg (ja antenn) on just enam-vähem risti teletorni ja Kristina 15 mastiga. Mõte on vähendada eriti katusest tulevat sissepeegeldust.

[elit]

suur13

Idee on põhimõtteliselt õige, kuid siiski arvan, et see eriti olukorda ei paranda, kuna:
-esiteks tulevad häirivad? signaalid ristsuunalt võrreldes vastuvõtu suunaga st. nende mõju on nulli-lähedane;
-teiseks peavad E45 saatjad küllaltki hästi kinni neile eraldatud sagedusribast.
Kuid vaatamata eelöeldule, siiski "pead ei anna"... Arvan, et rohkem segab Fiskars või Espoo sõltuvalt sellest, kuhu antenn on suunatud. Soovitan proovida mõlemat suunda.

Antenni tõstmine on põhimõtteliselt kasulik igal juhul.