makirisu kirjutas:ohooo tv3 politsei vägivald, ah minge ka p***e ausalt
Kle... Sul on seal kasusekabrikeses ikka korralikult kõik segi.
Siis kui Eesti Politsei tagab Tallinnas korra, on see sinu meelest politsei vägivald?
Loe parem, mida OMON tegi peale meeleavaldusi Himki linnas. Seal võeti 2 maailmasõja Moskva kaitsjate lendurite ausammas 2 nädalat tagasi maha. Venemaa peaks rahulikult oma siseasjadega tegelema, mitte nina toppima suveräänsete riikide siseasjadesse. http://www.epl.ee/uudised/383407
Kuulake aga seda Ostankinot rohkem...
Õpetaja riidleb koolis Vovotskaga: Miks triikimata koolivormiga kooli tulid?
Vovotska vastab: Vaatasime telekat. Näidati 2 tundi kui õilis ja hea on surematu Putin.
Lülitasime teleka välja ja kuulasime 2 tundi raadiot. Sealt tuli samuti kui õilis, hea ja surematu on Putin.
Peale seda ei julenud enam triikrauda sisse lülitada...
sellistes väiksemates kohtades märatsemisega saadakse üsna kiirelt hakkama kuna märatsevaid jobusid tuntakse lausa nägupidi. tulirelvi kahjuks ei saa kasutada, aga jalad tuleks küll puruks taguda raiskadel.
Mina jätaks venelased rahule. Venelased on enamaltjaolt väga mõistlik rahvas. Need, kes siin maradööritsevad on tiblad, sibulad, prussakad - 'heal' lapsel mitu nime. Minu jaoks on nad midagi millimallika ja muda-amööbi vahelist oma eluvormilt ja täna sai nii mõnigi neist maitsta meie meeste kaigast. Iga kord kui politsei asus rünnakule jooksid need 'kõvad mehe' laiali nagu prussakad sitatüki juurest peale lambi süütamist. ARGPÜKSID! Need tiblad pole midagi muud kui ühed sitavaresed ja vargad. Eta vsjoo teper nashe - karjusid nad eile poode paljaks VARASTADES. Midagi pole teha - need, keda siia neljakümnendate lõpus kohale veeti olid scum-of-the-scum ka N.Liidu mõistes ja nende järglaste järglased on need, kes täna tänavatel. Kuna teada on, et enamuses on need tiblad paljunenud isekeskis siis ei ole ka nende järglaste järglased muud kui sama sitt, mis siia omal ajal sisse veeti - kvaliteedi põhjus on pragmaatiline - TÖÖ ON TELLIJA MATERJALIST!
Loodetavasti jatkub Ansipi valitsusel tarmu ja teotahet NULL TOLERANTSIGA kohelda kõiki neid, kes eile ja täna öösel välja astusid Eesti Vabariigi VASTU. Sellistel pole kohta meie seas! Reeturi palk on ...
Väljasaatmine ja ajutiste elamislubade peatamine, 'persona non grata' staatuse andmine järgnevaks 10ks aastaks on MINIMAALNE, millega neid PREMEERIDA!
Julgust, vastupidamist ja tarmu, kallid kaasvõitlejad ja -mõtlejad!
Tudub, et täna oli/on pollarite tegevus palju resoluutsem. Ilmavana kah peaks EV poolt olema kui soojakraanid koomale tõmbab, sest sihuese nullilähedase temperatuuri ja vastiku tuule korral oleks veekahur kaunis tõhus vahend debiilikute rahustamiseks.
tundub et debiilikuid ilmselt keegi kordineerib, kogunemised tunduvad
kuidagi korrapäraselt toimvat
homme vaba päev, ärid ei tööta ja sideühendusvajadused väiksemad, võiks eksperimendi mõttes kõik kesklinnas asuvad mobla tugijaamad välja lükata, saaks näha kas see kanakari ka siis midagi ettevõtta oskab
telekapildist on igaljuhul näha et kasutatakse moblasid aktiivselt
need vene diplomaadid kes vahtkonna meestega äri ajavad võiks kohe nongrataks kuulutada ja kaitsepolitsei paneks nad moskva rongi peale
kindlasti jääks veidi rahulikumaks
Ta kannab Hugo Bossi. Taskus on tal kott sihvkadega. Ja ta vihkab fa¨iste. Ilmselt on need mõned tundemärkidest, mille järgi hakkavad kriminaal- ja kaitsepolitseinikud tuvastama tänavaröövleid ja vargaid, kes osalesid Tallinnas massilise võõra vara omastamises ja lõhkumises.
Muidugi pole see esimene kord, mil pika ajalooga linna tänavakivid barbarite rüüsteretke kogevad. Kuigi, jah – viimasest sarnasest korrast on möödas 66 aastat ja seegi oli sõjaolukorras. Rahuajast ajaloolased selliseid asju ei mäleta.
Siis, 1941. aastal, jätsid «võitjad», kelle järeletulijad nüüd tänavatel jaurasid, Tallinna haledal kombel sakslastele. Jätsid paljaks riisutud ja põleva linna. Nelja aasta pärast tulid tagasi, korraldasid kuraditosina kirstu muldasängitamise keset linna ning püstitasid monumendi kellelegi tundmatule sõdurile. Nad ei tea isegi, kelle sinna matsid, ainult aimavad.
Poolsada aastat korraldati kuju ümber komejanti, mälestati tundmatuid maetuid ja pandi isegi õnnetuid pilotkadega puberteetikuid, püssid kõhu peal, seda mürakat valvama. Gaasitoru, millega oli aastakümneid õhku köetud, pandi veel hiljemgi vanakestest veteranide tellimusel põlema. Eks need vanakesed siis käisidki end pärast maipühi seal tule ümber soojendamas, võtsid napsu ja vahel lõid väheke tantsugi.
Ajakirjandus näitas seda iga kord värviliste piltidega, nagu mingit veidrat klounaadi – habemega naisi või tantsivaid karusid –, kel küljes eksootilised kulinad. Isegi üle tee asuv kapo valis sealsetelt praazdnikutelt vahel mõne kena pildi oma aastaraamatusse.
Viisteist aastat on Eestis räägitud integratsioonist nagu mingist imeasjast. Ametnikud ja poliitikud on jutlustanud sellest, kuidas Nõukogude kodumaalt päranduseks saadud seltsimehed on kõik lojaalsed Eesti elanikud. Nende järeltulijad olla aga kõik justkui omad lapsed, teevad keelekümblust ja puha.
Pruukis aga Eesti riigil veidike mehisust üles näidata, Vene eruohvitseridel veidi ässitada ja tundmatu näitaski Tõnismäel oma tõelist palet. Pronksist maski tagant vaatas välja hoopis uus nägu, õigemini juba ära unustatud vana. Mitte sõdur ega muu tsiviliseeritud tegelane, vaid kõige ehtsam vene pätt. Tema olemasolu olimegi juba peaaegu unustanud.
Vahel, öises pimedas kangialuses või Lasnamäe tühermaal oli ta end meile vahel mõne rusikavopsuga meelde tuletanud, aga seni polnud ta meile siiski väga palju liiga teinud. Elas justkui kuskil mujal, teises maailmas, omaenda kookonis. Seltsiks Venemaa propagandistlikud telekanalid. Meie jaoks, eriti riigile, oli see mugav. Polnud ju probleemi.
Vähe sellest, nii mõnigi poliitik, näiteks Edgar Savisaar, oskab seda seltskonda neile meelepäraselt kohelda. Kunagi oli poliitikutel selline stampväljend – signaale välja saatma. Oma signaale on Savisaar siinsele vene elanikkonnale kogu aeg edastanud, konkureerides edukalt Ostankino telemastiga ja flirtides selget jah-sõna ütlemata. Kuigi – tunded, ka flirt, võiks jääda pigem ikkagi poliitiku eraellu.
Viimaste nädalatega on maskist ilma jäänud nii tundmatu vene pätt kui Savisaar. Kui viimane on end linnavalitsusse peitnud ja sealt läbi linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti suuvärgi sapiseid sõnumeid välja sülgab, siis pätt laiutab tänavatel ja norib lihtsalt tüli.
Ülemöödunud ööl Hugo Bossi poest saadud uuest ülikonnast, Marlboro poe teksadest ja prillipoest röövitud 3000-kroonistest Dieseli päikeseprillidest on talle vähe.
Maitse on suus ja vaim on valmis, väljas soe ilm ning eruohvitserid kingivad vajadusel pudeli viina. «Vsjo na¨a – kõik on meie!» hüüete saatel tormavad nad taas lõhkuma ja rüüstama, valides samas kainelt kaalutledes ja hoolega kaupa, mida põue ajada.
Paneme siis väheks ajaks oma aknad Püssi plaatidega kinni, oleme valvel ja suleme nende julguse allikaks olevad viinapoed. Ega see esimene kord ole oma riiki kaitsta. Elame üle ka selle integratsiooni. Ja kohtleme tundmatut pätti pätile vääriliselt.
