Digi-tv.ee

Alustame siis siia kogumist. Kuna tegu ei ole minu isikliku textiga vaid mulle PM-ina saadetud textidega, siis paluks mitte süüdistada kohe mind kui on midagi mööda kusagil pandud. Vaatame asjad koos üle ja arutame läbi. Miks avaldan? Sellepärast, et ei hakataks sama teksti mitu korda siis kirjutama siia. Nii, et palun RESPEKTI ja see mis siin hakkab praegu rippuma, ei ole veel valmis toodang ehk lõppvariant.
Paluks mulle saadetud materjalile jätta ka pealkirja teema, millest jutt käib.
Näiteks: Millest alustada üleüldse... Vana süsteemi moderniseerimine....
Mida on võimalik vaadata... Millist digivastuvõtjat valida (miinused-plussid)... Kuidas häälestada sat-tv taldrikut (kõrgused, kraadid ja nende väljaarvutamine, abix olevad lingid ja tabelid asukoha määramisel).... Milline pea oleks parim (plussid-miinused, mitme väljundiga pead).... Individuaalmajale sat-tv süsteemi ehitamine... jne jne.
Teemasid, mida oleks vaja läbi jahvatada, on tegelikult ju päris palju, nii et paluks tihedamat osavõttu... see ju meie endi jaoks ja tulevastele põlvedele

Üks asi veel: PALUKS IKKA ROHKEM SPETSIIFIKAT TEEMADES, MITTE ÜLDIST JUTTU, MIS LÕPUKS VIIB VÄLJA KUSAGILE MUJALE


Algus tehtud: Thanks to dumbuser

Algajale SATihuvilisele on ilmselt suurimaks mureks hirm selle ees, et ei saa hakkama tehnika valimisega. Kui aga tehnika on olemas siis on järgmine ja tihtipeale suurem mure, et kuidas seda kasutada. Oletame, et pole üldse kogemust ega ka tuttavat SATifänni.
Alguseks mõtle järgi kas sul on piisavalt vaba aega. Legaalselt saab näha vaid Viasat'i poolt pakutavat mis asub aadressil http://www.viasat.ee aga see on ainult alguses põnev. Nimelt on seal üsna palju filme kordamisel ja see tüütab sigakiirelt ära. Põhjusi, miks nad nii teevad on ka mitmeid, aga see pole hetkel tähtis. Kui see asi aga rahuldab siis ongi kogu mure lahendatud. Kark alla ja nendega suhtlema. See lahendus ei eelda suure koguse vaba aja olemasolu.
Kui see asi aga tundub nadi siis on vaja juba oma hallollust rakendada. Esiteks see mis huvitab. See on päris põhjalikult ära toodud sellisel lehel nagu http://www.lyngsat.com Sealt saab teada mida üldse pakutakse. Nagu ikka on see leht alguseks täiesti mõttetuna näiv moodustis. Pisikese mõttetöö tulemusena võib sealt siis näha, et on olemas regioonid ameerika, euroopa, aasia. See on koht, kuhu vastav SATisaatja oma kiire on suunanud. Seal on ka kõige odavama tehnikaga tagatud vastuvõtt. Teoorias ja ka praktikas saab ntx ameerika programme ka siin jälgida aga see on juba väga kõrge hinnaga tehnika, mis sellise asja vastuvõtuks läheb. Ja jätke meelde (seda on mult oksendamiseni küsitud), et ühe pea taha saab ühendada ühe tuuneri ja korraga vaadata ainult ühte kanalit. Kahe tuuneri jaoks on vaja juba kahe väljundiga pead. Kahe erineva programmi vaatamiseks on ka vaja kahte tuunerit ja seega jällegi kahe väljundiga pead. On ka olemas igasugu asju mis võimaldavad neist reeglitest üle astuda, aga kui sa oled algaja siis proovi nende reeglitega pilt ette saada ja alles seejärel katsetada. Üldiselt on kõik huvipakkuv asi kodeeritud. Koode ja nende murdmise jaoks vajalikku rauda või tarkust on aga netis mõnuga. Kuna kogu see värk on õnneks/kahjuks illegaalne siis pole ka neid kohti pikalt olemas. Õigemini on nad küll järjepidevad aga võivad oma nime ja asukohta väga tihti vahetada.
Veel üks asi millega tihti puusse ( ja otseses mõttes) pannakse on SAT'i panni/taldreku/antenni asukoha valik. SATi puhul on nimelt vaja, et signaal oleks saatja ( need väikesed jurakad taevas, umbes 36 000 km kõrgusel) ja vastuvõtja ( sinu enda pann) vahel otsenähtav, kuna see kiirgus ei "paindu" enam märkimisväärselt. Ehk siis puud, põõsad, naabri katus ja üleüldse igasugu läbipaistmatud objektid ei tohi ette jääda.
Üsna mitu korda on siiski juhtunud, et sügisel või talvel üles pandud pann on kevadel ja suvel "surnud" kuna puud lähevad lehte ja seda ei osatud arvestada. Järgmiseks pane pann sellisesse kohta, et sa talle kerge vaevaga ligi saad, kuna algajana ja veel rohkem edasijõudnuna tekib kange tahtmine midagi paremaks teha. Kui saab paigaldada mootoriga panni siis on tiba lihtsam. Olgu. Mingil segasel põhjusel sa ikkagi otsustad oma panni kasuks. Järgmiseks on kaabeldus. SATipanni ja tuuneri vahel peab olema kaabel (tavaline, 75R lainetakistusega telekakaabel kõlbab ka) mille pikkuse suhtes on vähemalt minul küll üsna vähe piiranguid. Hakkama olen saanud ka 60 meetrise kaabliga. Aga sõltuvalt panni suurusest ja kasutada olevast "peast" (LNB või LNC, vastavalt siis Low Noise Block või Low Noise Converter) ei pruugi kaabli pikkus alati nii suvaline olla. Kaabel ühendatakse "pea" ja tuuneri vahele. Seda ei pea jagama, liitma või mingeid muid kemiseerimisi kasutades originaalne olema. Mida viletsam on see kaabel seda rohkem tekib sul endal enneaegset vananemist ja muid "toredaid" kõrvalnähte. Pisut ehk ka SATipanni kinnitusest. Kuna ta on ilus "puri" siis pole imestada, et ta kõvema tuulega minekut teha võib. Ise olen näinud, kuidas 1,2 meetrine pann on koos korstnaga gravitatsioonile allunud, kerge torm aitas muidugi tulemusele otsustavalt kaasa. Sestap proovi pann paigutada nii, et ta otsese tuule käes ei oleks. Kui see aga on võimatu siis kinnita ta väga tugevalt ja arvesta sellega, et kui ta siiski minekut paneb, et siis poleks destruktiivne tegevus väga hirmsate tagajärgedega. Samamoodi ka kaabel, mida vähem ta tuulega lotendab seda parem on, kuna iga asi mis liigub see ka kulub.

väga toredalt maakeeli tehtud jutt. selge ja arusaadav. 1 väike aga: kas on vaja rääkida viasatist? alguses , et võta ja pärast et ei kõlba kuhugi: kui jutt hakkakas sealt, et tee omale selgeks http://www.lyngsat.com mis tahad vaadata ja siis sealt edasi kogu see tehnika jutt. siis oleks see jutt vääga pro

väga on vaja viasatist hetkel rääkida kuna kipub nii olema et tänu reklaamile on algajale satelliittv=viasat. Ja algaja eisaa alguses lyngsati tabelitele kindlasti pihta.

Ehk siis puud, põõsad, naabri katus ja üleüldse igasugu läbipaistmatud objektid ei tohi ette jääda.

Sinna sappa võiks kohe sokutada lingi järgmise infoga

Kas konkreetse satelliidi vaatamist takistab kõrge naabermaja, puu jne saad arvutada lehel
http://www.satlex.de/en/elobst_calc.html (Elevation of obstacle)

Sealses vormis nõutud "Distance to obstacle" tähendab kaugust takistusest , "Height of obstacle" takistuse kõrgust ja "Elevation angle" antenni tõusunurka. Kui 2 suurust on teada, saad arvutada kolmanda (vajuta "Calculate"). Tõusunurga suurust saad alati arvutada menüü "AZ/EL Calculator" ( http://www.satlex.de/en/azel_calc-param ... ry_code=ee) all, kus pead valima sind huvitava satelliidi ja oma asukoha ning - "Calculate".
Tavaliselt on kõige lihtsam ära mõõta kaugus takistuseni, lisada suurus "Elevation angle" (leiad menüü "AZ/EL Calculator" alt) ja saad kohe teada maksimaalselt lubatava takistuse kõrguse meetrites.

Praegu mul kiired päevad, aga jõudu tegijatele!

kallo kirjutas:väga on vaja viasatist hetkel rääkida kuna kipub nii olema et tänu reklaamile on algajale satelliittv=viasat. Ja algaja eisaa alguses lyngsati tabelitele kindlasti pihta.

jah, eks ta ole õige

Lihtsalt üks mõte. Kas ei peaks seda teksti, kuna seda tuleb ju veel juurde, ära jagama erinevate alapealkirjadega. Sest kui selline pikk tekst on ühes jorus silme ees, siis raudselt pooled ei viitsi seda lõpuni läbi lugeda ja vajaliku iva leidmine ka keerulisem.

Saan aru et nii ta mõeldud ka on, aga hetkel räägin just selle jutu kohta mis esimeses postis. Ka see tekst on liig pikk ja ümar, mulle vähemalt tundub.

...Krt mõte jooksis kinni, a ma loodan et saite poindile pihta..

see tekst vast yldse millest alustada. edasi juba spetsiifilisem jutt. et milline tuuner, kuda panna jne. see vast 0 klassi abc

j2nesh kirjutas:Lihtsalt üks mõte. Kas ei peaks seda teksti, kuna seda tuleb ju veel juurde, ära jagama erinevate alapealkirjadega. Sest kui selline pikk tekst on ühes jorus silme ees, siis raudselt pooled ei viitsi seda lõpuni läbi lugeda ja vajaliku iva leidmine ka keerulisem.

Saan aru et nii ta mõeldud ka on, aga hetkel räägin just selle jutu kohta mis esimeses postis. Ka see tekst on liig pikk ja ümar, mulle vähemalt tundub.

...Krt mõte jooksis kinni, a ma loodan et saite poindile pihta..

Mulle tundus täpselt samuti aga eks seda jõuame ju hiljem korrigeerida, lõikuda ja parandada ning vajalikke osi juurde lisada...
Arutelu tuleb igal juhul kasuks, ma arvan.

Võtan siis kätte ja hakkan tegema alajaotusi. Ka siin võiksite mind aidata, mis teemad oleksid kõige põletavamad.

Ehh. Ma tegin nii tooriku kui üldse oskasin. Tehnika jätsin seepärast välja, et ma olen ainult samsaga maadelnud, teistega mitte. Seega MA EI SAA SOOVITADA, kuna ma lihtsalt ei tea võrdlusi teiste tuuneritega. Aga muidugi pange juttu juurde. Ma ürtan täna selle lyngsati lehe kasutamise kohta mingi jutu kokku kribada. Vbl on see jutt ka liiga äärmuslikke asju täis aga no mult on ka aja jooksul ikka igasugu jama küsitud.

Teksti jagamine on möödapääsmatu, kasvõi seepärast, et iga asja annab sügavuti seletada ja jagamisel võiks siis nö järgmise taseme jutule viidata, mitte aga samasse teksti sisse kirjutada. Sellega on asjahuvilisel võimalik rohkem teadmisi saada, aga juhend ise jääb mõistliku suurusega. Olgem ausad, kui algaja juhend on kerge Kalevipoja mõõtu, siis ta ei ahvatle. Aga kui see ahvatlus jääb olemata, siis võib ka ülejäänut sunduslikult seletada ja tulemus on kuskil nulli ja nullkomaühe vahel.

Täitsa õige ja ega sinu jutt ei olnud halb. Väga asjalik, ütleks. Püüame samas vaimus edasi pihta anda

Väga väärt ettevõtmine ja aitaks hea meelega kaasa kui julgeks ennast algaja tasemest kõrgemale seada. Võibolla mõned tähelepanekud NB:tegu ei ole kriitikaga vaid lihtsalt arvamusavaldusega.
Palju tehnilist infot ja juhendeid nagu näiteks kuidas algajal panna üles antenni ja muud sellist on juba netis olemas ning seda ka eesti keeles KAS ON mõtet seda kõike uuesti kirjutada võibolla piisaks viitest kuidas seda leida.
Kui ma olen kuskil vaadanud KKK -sid siis tavaliselt põhinevad need kas reaalsetel küsimustel või siis juba sõnaraamatu kujul . Lihtsalt soovitus kui spetsialist mõtleb välja küsimuse siis algaja selle alt oma küsimusele vastust ei oska otsida.
Väga suur erinevus on ka kellele vastus on mõeldud, algaja ja spetsialisti vahel on väga pikk maa veel erineval tasemel lugejaid ja nii universaalset vastust et kõigile sobiks ei suuda vist keegi välja mõelda näiteks siin

Ja jätke meelde (seda on mult oksendamiseni küsitud), et ühe pea taha saab ühendada ühe tuuneri ja korraga vaadata ainult ühte kanalit. Kahe tuuneri jaoks on vaja juba kahe väljundiga pead. Kahe erineva programmi vaatamiseks on ka vaja kahte tuunerit ja seega jällegi kahe väljundiga pead.

väga selge ja konkreetne vastus algajale aga natuke edasijõudnul võiks ilmselt midagi niisugust sobida

Question
I have a single dish and I am using two LNB's connected to a DiSEqC switch to a single receiver. Now I want to connect my neighbor’s receiver to my antenna so that both he and I can watch every channel. Remember, my DiSEqC switch has one output. Please how can you help me? And if I connect via the loop output from my receiver to my neighbor’s receiver, is it possible to watch every channel?
Answer
Yes it is possible for you and your neighbor to have receivers connected to your single antenna system. If you connect his receiver to the looped-through output of your receiver, then both you and your neighbor can watch satellite TV. But there are limitations. If you are both watching TV at the same time, you and your neighbor can only watch TV channels from the same satellite and also only those channels that are on the same polarization. And if you are using universal LNB’s on your dish, then you are further limited to watching channels that are either on the upper or lower Ku band. It is the first receiver that controls the DiSEqC switch and the selection of the upper or lower Ku-band. But clearly this is not the best solution. There is a better way: replace the single output LNB’s on your dish with twin LNB’s. Each LNB would then have two independent outputs, one for you and one for your neighbor. Simply route the first pair of outputs through your DiSEqC switch and then to your receiver (like you have now). Connect the second pair of outputs to a second DiSEqC switch and run that output to your neighbor’s receiver. This will let you both watch any satellite TV channel that you want at the same time totally independent from each other

Samas selles samas selgituses

Aga sõltuvalt panni suurusest ja kasutada olevast "peast" (LNB või LNC, vastavalt siis Low Noise Block või Low Noise Converter) ei pruugi kaabli pikkus alati nii suvaline olla.

siin juba näiteks mina tean ainult et see vidin mis panni küljes on peaks olema LNB aga võibolla ta hoopis LNC ja mis neil üldse vahet on. Põhimõtteliselt ma muidugi leian selle netist üles ainult millele tahtsin näidata on see et selgitus saab olla tervikuna kas lihtne või mõeldud mõningate eelteadmistega lugejale.
Vabandan juba ette kui keegi minu arvamusest end solvatuna tundis see ei olnud mõttes.

Nagu lubatud. Järgmine üllitis. Enne väljapanekut võiks seda ilmselt mitmest kohast mudida ja täiendada.
Natuke seletust aadressile http://www.lyngsat.com

Kui see leht nüüd lahti võtta siis on seal keskel logo all kraadid, milledel vastavalt on siis regioonid. Samuti saab valida sageduse, pakettide ja SATTracker (jälgija) abil omale huvipakkuva asja parameetreid. Võtame näiteks sageduste rea ja valime sealt Atlantic. Avanevas tabelis on mingid kraadid ja ja nimed. Kraadid näitavad SATi asukohta maakera suhtes. Alustama peab vist koordinaatteljestikust, mis tehti selleks, et elu oleks lihtsam. Aja jooksul on toosama koordinaatide olemasolu oma eksistentsi hädavajalikuks teinud ja nüüd peab SATihuviline nii või naa sellest mingi aimduse saama. Üldiselt on see asi ka põhikooli kursuses
ära toodud ja pole vist mõtet sel teemal pikemalt jahuda. Kes soovib küsimusi esitada siis vaadake enne http://et.wikipedia.org/wiki/Geograafil ... ordinaadid ja proovige mõelda, see peaks välistama väga lollide küsimuste tekkimise.
Olgu, esimene sissekanne (seal kuhu me lyngsati tabeliga jõudsime) on 1.0 kraadi W, ehk siis üks kraad nullmeridiaanist lääne poole. Selle kõrval on toodud nende satelliitide nimed, mis seal positsioonil paiknevad. Reaalselt tillerdavad nad kuskil ekvaatori kohal. Kõrvalepõikena peab vist rääkima, miks nad on just seal ja mitte mujal. Nagu vanal ajal avastati, et maakera pöörleb siis sedasi on ka praegu (elevantide ja kolme vaala ja muude jamadega võite hiljem anda ka seletuse, kuidas kuradi moodi need SATid seal taevas on, ma kuulan kohe huviga). Kuna seesama maakera ka pöörleb ja omab muuhulgas ka gravitatsiooni siis tõmbuvad
igasugu asjad maakera poole. Kui nüüd mõni asi tõsta maapinnast kõrgele siis ta kukub loomulikult alla tagasi. Kui ta piisavalt kõrgele tõsta siis ta kukub järgmisse kohta, mitte sinna, kuskohast ta maakeralt minema peletati, kuna maamuna end seal all pöörab.
Karjade kaupa tegelasi on selgeks teinud millise jõuga peab mingi objekt liikuma, et ta suudaks end maakerast jäädavalt eemaldada.
Kui nüüd leida kompromiss maakera külgetõmbejõu, liikumise kiiruse ja ka objekti kõrguse suhtes maapinnast siis tekib olukord, kus objekt tiirleb ümber maakera aga ei kuku sellele tagasi. Ekvaator on selle jaoks väga hea koht. Ja nii ongi olukord, kus SATi saatja liigub ümber maakera. Kuna maakera aga ise ka pöörleb siis maapinna suhtes on see satelliit justkui ühe koha peal. Vot see viimane asi ongi üks kuradima oluline värk. (Need vaalade ja muude jurade pooldajad võiksid nüüd pikalt ja laialt arutleda teemal, kui maakera ei pöörle aga säilitab gravitatsiooni, et mis pagana vägi neid satelliite seal üleval küll hoiab). No oletame, et see
eelnev mula on nüüd teada, kas tast ka olulist kasu on, seda mõelge ise. Kui teid asi edasi huvitab siis http://science.nasa.gov/Realtime/jtrack ... ack3D.html
Nii, nüüd tekib nagunii küsimus, et miks on ühel positsioonil mitu asja. Tegelikult on iga satelliidi puhul talle eraldatud kindel koht, mingi kast külgedega umbes 72 km. Seal ta siis loperdab, mõni vähem, mõni rohkem. See on piisavalt pisike distants, et vastuvõtja ei pea oma asendit oluliselt või siis üleüldse korrigeerima signaali vastuvõtuks. Need SATid mis on ühel positsioonil, nende poolt kiiratavad sagedused on jagatud sedasi, et nad ei kattuks. Muul juhul on asja nimi lihtsalt porno.
Ok. Niipalju veel, et see numbrite rida seal satelliidi nime taga näitab viimati tehtud sissekannet. Nimelt on üle ilma karjade kaupa tegelasi, kel on vaba aega rohkem, kui keskmisel kodanikul juukseid ja need siis katsetavad ja ennäe imet, ka leiavad igasugu huvitavaid asju, mida tabelitesse kanda. See number ongi viimase täienduse kuupäev.
Ok. Edasi saab vajutada kas positsioonile, mis avab kogu sellel positsioonil oleva info, või siis konkreetsele satelliidi nimele vajutades tuleb välja ainult temaga seotud info.
Vajutame nüüd nimele Thor 2. Järgnev tabel näitab sagedust, transpondrit, polarisatsiooni, kanali/paketi nime, kontaktandmeid,
edastatava info tüüpi, kodeeringut, andmehulka, tuuneri häälestamiseks vajalikku infot, saatekiire tüüpi ja viimasena ka selle asja "avastajat".
Sagedus on antud megahertsides. Natuke peab siinkohal jällegi juurde jahuma. Kunagi ammu elas tegelane nimega Heinrch Hertz, tema
selle sageduse olemasolu ka laiematele massidele arusaadavaks suutis teha, tänutäheks seostati kogu see asi igaveseks tema nimega.
(Sestap ka palve, et püüdke suurmeest natukenegi austada ja tähist kirjutada Hz ja mitte hz nagu viimasel ajal kombeks). Nii, jätkame nüüd selle sagedusega. Kuna SATi tuuner tunnistab oma sisendis sagedusi 950 ... 2150 MHz (ilmselgelt on ka selliseid mudeleid mis neist piiridest väljuvad) siis tekib mingi jama, kuna numbrid on jõledasti erinevad. SATi panni küljes olev pea (LNB, LNC) on tegelikult sagedusmuundur, (Kuidas ta töötab seda võin kunagi hiljem seletada) mis võtab vastu sagedusi vahemikus 10,7 GHz kuni 12,75 GHz. Ta muudab need sagedusele, millist tuuner aktsepteerib. Kuna gigaherts on jälgilt kõrge sagedus siis tema
levimine on ka omaette teema. Puhtalt selle levimise pärast on vaja see asi mõistliku sageduseni allapoole tuua. On ka muid põhjusi. Järgmiseks huvitab nagunii, et milline sagedus see siis on mille võrra muutused toimuvad. Neid sagedusi on tegelikult 2. Üks on 9.75 GHz ja teine on 10,6 GHz. Erinevatel tehnilistel põhjustel on asjad hetkel sedasi. Oli aegu, kus neid sagedusi oli ainult 1 ja nende väärtused olid ka midagi muud. Vanemate tuuneritega mängides võib neid asju katsetada. Nende sageduste lülitamiseks on signaal mille nimi on 22 kHz. (See signaal läheb
tuuneri poolt LNB'sse) Ja nagu nimigi ütleb, täpselt selline see signaal ka on. Edasi on sageduse taga täht H või V. Jälle taustajutuks niipalju et see asi mis sealt taevast tuleb on elektromagnetsignaal. Nimestki näha, et ta koosneb kahest osast, elektriväli ja magnetväli. Need kaks välja on omavahel risti. Järjestikuste kanalite puhul on asi sedasi, et üle ühe kanali on need asjad muudetud. Üks kanal on püstise magnetväljaga järgmine püstise elektriväljaga. Uba on endiselt selles, et nende kanalite
omavahelist segamist, moduleerimist ja ülekostvust vähendada. Kogu seda H ja V asja nimetatakse polarisatsiooniks. Tuuner suudab seda infot LNB'le edasi anda toitepinge muutmisega, kas siis 13 volti või 19 volti. Vastavalt sellele pingele hakkab "pea" siis majandama kas horisontaal- või vertikaalpolarisatsiooniga. Märkuseks niipalju, et kui pea on õigesti häälestatud siis vale polarisatsiooni puhul ei peak pilti tekkima. Praktikas see muidugi päris nii ei ole, kuna osad signaalid on väga tugevad. Kui aga ükskõik kumma polarisatsiooni aktiveerimisel on pilt vilets, siis on kas pea valesti, pea katki, või tegemist ringpolarisatsiooni ja sellele mittevastava peaga. Ehk siis kui polarisatsiooni vahetades on pilt ühtemoodi jama edasi siis viitab see mingile veale. Edasi kaevates tuleb välja, et on olemas ka ringpolarisatsioon mis on siis vastavlt L ja R tähistega. Transponder on ka seal sageduse juures välja toodud. Ma pole ausõna kunagi uurinud, misasi see täpselt on. Aga ta peaks olema saateantenn, ehk siis satelliidi küljes olev pisike kiirgaja, mille kaudu signaal jälle maamuna poole tagasi kiirgub. Ta on seotud kindlate sagedustega, millised need seosed täpselt on seda ehk mõni targem seletab.
Järgmises lahtris on kanali/paketi logo. Sellega on nüüd jällegi siuke asi, et vanasti kui veel head analoogaega sai nautida siis oli igal kanalil/transpondril oma kindel asi, mida ta saatis. Digi puhul võib aga ühelt transpondril tulla mitu pilti. ( Reeglina ka tuleb, muidu oleks digi mõte üsna olematu) Logo peal klõpsides jõuab igasugu kohtadesse välja, tehke proovi, kui viitsite.
Edasi on kanali/paketi nimetus. Peal klõpsimine viib telekavani või siis programmi tootjani.
Järgmiseks on A täht kasti sees, millel klõpsimine toob järjekordselt hunniku infot programmi tootja kohta. N täht kasti sees viitab võimalusele üleüldse ilma SAT'ita hakkama saada, kuna sama asi on kogemata kombel ka mööda suurt ja laia internetiavarust kättesaadav. Kasti sees olev U täht näitab ära selle, kuskohast või mismoodi see värk üleüldse taevasse jõuab. Kasti sees olev T lubab vaadata selle kanali teleteksti. Ja kasti sees olev P näitab ära millised kanalid seal paketis on (Meenutan siinkohal, et digi puhul tuleb ühelt transpondrilt mitu mitu asja ja kogu see moos kokku ongi pakett. Et asi segasem oleks siis pakett omakorda võib nii pirakas olla, et ühest transpondrist jääb väheks)
Järgmiseks on kodeering, mida võib vist kogu maailma satifännide kirutuimaks asjaks lugeda. Tähis DVB on Digital Video Bradcasting ja see ei ole kodeering. See on edastatava signaali tüüp, samuti nagu seda on PAL või SECAM, viimased on siiski värvisüsteemide tähised ja lyngsati tabelis tähendavad nad seda, et antud signaal on analoogkujul.
Edasi on SR mis on Symbol Rate ja tähendab datavoo ehk andmehulga suurust ajaühikus. Selle taga on FEC mis on Forward Error Correction ja näitab veaparanduse suurust suhtena kogu andmevoogu. Kui need asjad tuuneris valesti panna siis on tulemus täitsa null. Edasi on SID, mille kohta minul teadmised puuduvad. Kuidagi on ta seotud paketis olevate programmidega. Eks targemad teavad täpselt seletada. Veel on seal VPID, mis on siis Video Packet Identification Data. Selle numbri põhjal peaks tuuner oskama sellest andmevoost üles leida konkreetse vaadatava asja videoga seotud info. Järgmiseks on lühendid NID ja TID, mille kohta on mul umbes sama palju teadmisi nagu SID kohta, järjekordselt, targemate tegelaste teema. Veel on audio või APID, mis on audioinfo leidmiseks datavoost. Kui selle audionumbri taga on täht siis see näitab mis keeles antud audio on.
Nagu lühidal vaatlemisel selgub võib kahest pildi- ja kahest audiokanalist teha umbes 8 "täiesti erinevat" asja, miksides kokku erinevat häält ja pilti.
Lõpuks on seal veel selline asi nagu kiir. Selle peal klõpsides peaks (igakord ei tule) tekkima pilt sellest, millisesse maamuna kohta antud asi on suunatud.
Ja kõige lõpus on selle tegelase nimi, kelle andmete põhjal sisestus on tehtud.
Kui nüüd lehekülje alumine osa ette manada siis seal on ka seletus mida üks või teine värv antud tabelis sümboliseerib.

Jõudu kaevamisel.
Ja ärge unustage, et mina olen samasugune amatöör nagu teiegi, seega võib minu mulinas ka vigu esineda, samuti pole välistatud, et ma mõnest asjast suisa valesti olen aru saanud. Aga kuna mult on selle tabeli kohta alati küsitud igasugu asju siis ma panin siia kirja need, mille kohta ma OMA ARUST oskan selgitust anda.

kas taldriku ühendate arvuti või telekaga??? ja palju sihuksed asjad üldse maksavad? ja mis asi on pea? igatahes... kui mingi algaja tahax sati vaadata, ei saaks ta erilist abi...

Jah, ma ka ootasin tükk aega, et panen raamatu ööseks padja alla ja hommikul olen geenius valmis aga kurat, ei olnud nii. Mis ma nüüd tegema pea ? noob, ütle sina, sa kindlasti tead.

Tubli dumbuser, annaks jumal mu lastele sihukest füüsikaõpetajat