Siin lõimes on palju tõde aga väga palju asju on segamini mistõttu võib aru saada valesti.
a) Aetakse segi kolm asja: maandus, piksekaitse ja potensiaaliühtlustus!
b) osa õpetusi ei ole mingil juhul soovitavad (ühendada piksevarras ja plekkatus kokku, tuua piksekaitsetross läbi maja [missiis et toru sees] alla jne) need võivad praktikas küll kaitsta kõige hullema eest kuid tekitavad kindlasti majanduslikku kahju
c)...
Siinmainitud 16mm² (sel juhul räägime vasest - Cu) on minimaalne maandusjuhtme ristlõige. Ülesandeks on elektrikilpide jne maandamine nii inimohutuse, tuleohutuse kui ka häirekindluse seisukohalt. Piksekaitse süsteem siia alla ei kuulu!
Potentsiaaliühtlustus (metallist konstruktsioonide vahel) on taas inimohutusega seotud (et ükski ligipääsetav metallkorpus ei saaks olla samaaegselt puuteulatuses oleva teise ligipääsetava metallkorpusega erineva potentsiaali all). Siin räägitakse ristlõigetest 2,5-6mm² (enamlevinud on 4mm²).
Piksekaitse koosneb püüdurist (piksevarras või temana käituv antennimast), katusel olevatest ühendustest, allaviikudest ja maandurist.
Mingist piksekaitsetrossist või juhtmest või latist ristlõikega alla 50mm² (vardad läbimõõduga 8-10 mm) me rääkida ei saa.
Pikselahenduses tekkiv vool on kõrgsageduslik ning seetõttu on soovitav kasutada homogeenseid materjale (täismetallvardad, -latid, -lindid, paksuseinalised torud, võimalikult suure kiuläbimõõduga trossid ning kaablid).
Näiteks peenkiuline 50mm² kolla-roheline maanduskaabel võib pikselööki vastu pidada vaid üks kord sest pärast tuleb poolenisti ülessulanud kaabel lihtsalt välja vahetada.
Rajatiste piksekaitsesüsteemide projekteerimiseks (kavandamiseks) on olemas mitmeid erinevaid üheaegselt Euroopas kehtivaid (Prantsuse, Inglise, Saksa jt) standardeid. Ühe ja sama rajatise juures TULEB KASUTADA VAID ÜHTE valitud STANDARDIT!
Erategijad võiksid alati täie rangusega arvesse võtta piksekaitsesüsteemide tootjate (OBO Bettermann, Dehn+Söhne, jt) juhiseid ja soovitusi.
Mina soovitan teostada antenniühendus ja katusel olev piksejuht 8mm ümarmaandusjuhist (kas tsingitud terassulam või spetsiaalne duralumiiniumsulam) ja allaviik (kindlast väljaspoolt hoonet) samadest materjalidest 10mm ümarmaandusjuhist.
Hoone seest ei tasu piksemaanduri allaviiku läbi viia juhul kui muidugi ei kasutata selle jaoks spetsiaalselt toodetavaid ülikalleid mitmekihilisi koaksiaalseid kaableid.
Asi ei ole üksnes juhtme kuumenemises pikselöögist vaid ka ülitugevas elektromagnetväljas mis teda pikselöögi ajal ümbritseb.
Plekkkatus otseseks piksekaitsesüsteemiks ei kõlba sest (mis iganes tüüpi see plekk või metallkatuse konstruktsioon poleks) plaadid pole omavahel piisava elektrilise kontaktiga kokku joodetud või keevitatud. Otsese pikselöögi korral tekkivad elektromagnetilised jõud lennutavad plekid lihtsalt minema ja tuleb ette võtta katuse kapitaalremont. Sama reegel kehtib ka metallplekiga kaetud seinte kohta. Plekkkatusele paigaldatud piksekaitsesüsteem (sh ka antennimast) peab olema katusematerjalist isoleeritud. Plekkkatus maandatakse eraldi allaviigu abil ja ühendatakse maanduriga maapinnal. Samas tasub potentsiaaliühtlustuse abil katusega ühendada kõik vihmaveerennid/-torud, redelid, korstnamütsid jms.
Kogu piksekaitsesüsteem peab olema piisavalt isoleeritud (kaugel) süttivatest ja kergestisulavatest ehituskonstruktsioonidest.
Maandurile on omaette nõuded, Inglise standard näiteks määrab et piksevarda tipust mõõdetuna kogu süsteemi takistus (sh ka maanduri takistus) ei tohi olla üle 12 oomi.
"Rusikareegliks" on et maanduri takistus peaks jääma halvimal juhul alla 4 oomi.
Kui sama maandurit kasutatakse ka varjestamiseks ning raadiohäirete vähendamisek peab saavutatud maandustakistus olema alla ühe oomi (neid nõudeid täidab üldjuhul vaid nn vundamendimaandus ja/või puurkaevu manteltoru).
Igal juhul on antennimasti korral tarvis saavutada olukord et elektrivoolu teekond maapinnani oleks piksekaitseüsteemi kaudu lühem (st ka väiksema takistusega) kui antennikaabli kaudu.
Erinevatest metallidest maandussüsteemi komponentide ühendamiseks tuleb kasutada spetsiaalselid ühendusliitmikke mis ei tekita elektrokeemilist korrosiooni (isegi need on soovitav veel täiendavalt katta neutraalse vaseliinikihiga).
Hoone elektriline (sh raadiotehniline) maandus on soovitav viia maandurahela külge teises punktis kui piksekaitsesüsteem (st omavahel võivad nad olla ühendatud maa see oleva maandurahela - võrk, vardad vms kaudu).
Kui olete antennimasti vastavalt reeglitele maandanud (loonud piksekaitsesüsteemi) siis tasub kindlasti mõelda ka antennikaabli küljes olevate seadmete (võimendid, filtrid jms) ning ka seostuva tarbija (teler, raadio, STB) kaitsmisele, kuna pikselöögi korral kiirgub osa energiast ka kaablisse. Selle tarvis on olemas spetsiaalsed koaksiaalkaablite piksekaitsed millest üks tasuks panna enne võimendit ja teine enne lõpptarbijaid (ka vahepealses pikas kaablis võivad indutseeruda impulsid). Kahjuks on 75 oomistele kaablitele neid vähem saada kui 50 oomiste jaoks, samuti on hinnalt soodsaimad vaid nn N-pistikutega tooted.
Täpsustus: Nende kaablikaitseseadmete, aga ka võimendite, filtrite ja jagurite küljest tuleb 4 mm² (soovitan 6-10 mm²) maandusjuhe tuua võimalikult lühimat teed pidi maanduspunkti (kas siis samasse kohta kuhu tuli piksekaitse väljaspool maja või siis elektrikilbi peamaanduslati külge).
Pikk jutt sai .... aga loodan et sellest on kasu.
P.S. Kirjutasin selle kuna kõik seniilmunu, sh ka
http://www.tja.ee/public/ERAMAJA_ANTENNISEADMED.doc ;
http://www.sant.fi/pdf/pientalon_antenniopas.pdf ;
Pientalon_antenniopas_2008.pdf http://www.digitv.fi/binary.asp?path=1; ... ;7637;7955 ;
Vastaaotto_kuntoon_kesamokilla.pdf http://www.digitv.fi/binary.asp?path=1;2997;8218;9338 ;
http://www.sant.fi/pdf/yhteisantenniopas.pdf ;
http://www.psao.fi/attachments/gallery/ ... siopas.pdf;
http://www.levira.ee/juhend_DVBT.pdf
ja muud mainivad antenni maandust vaid pealiskaudselt ja esitavat valesid ristlõikepindalaid
(elektriohutusmaandus vs piksekaitse).
